lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-130625/9

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-130625/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 2Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-130625

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2018, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-17-130625

Tsiviilasi, hageja nõue

Elisa Teleteenused AS (Aktsiaselts Starman) hagi F. R. vastu 262, 56 euro võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

289, 59 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS, RK 10069659, asukoht: Akadeemia tee 28, 12617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: volikirja alusel Gerda Kabrits, e-post: [email protected] Kostja: F. R., IK xxx, registrijärgne elukoht: xxx, epost: xxx

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusliik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista kostjalt F. R.lt hageja Elisa Teleteenused AS-i (Aktsiaselts Starman) kasuks, hageja ja kostja vahel 05.06.2014 sõlmitud lepingust nr L-764333 tuleneva nõude alusel 155, 16 eurot, millest põhivõlgnevus 100, 21 eurot, viivis perioodil 01.10.2014 kuni 12.02.2018 24, 95 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Välja mõista kostjalt F. R.lt hageja Elisa Teleteenused AS-i (Aktsiaselts Starman) kasuks viivis põhinõudelt (100, 21 eurolt) alates 13.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Määrus saata hageja esindajale teadmiseks ning kostjale täitmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 59, 10% kostja kanda ja 40, 90% hageja kanda. Välja mõista kostjalt F. R.lt hageja Elisa Teleteenused AS-i (Aktsiaselts Starman) kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 115, 25 eurot, sh tasutud riigilõiv 44, 33 eurot ja lepingulise esindaja kulu 70, 92 eurot. 1/5

2-17-130625

Välja mõista kostjalt F. R.lt hageja Elisa Teleteenused AS-i (Aktsiaselts Starman) kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (115, 25 eurolt) viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 05.06.2014 lepingu nr L-764333, mille alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja anti kostja kasutusse teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja kohustus teenuste ja seadmete kasutamise eest maksma tasu vastavalt teenuse osutaja/müüja poolt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud arveid nõuetekohaselt. Teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määr 0,05% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid 84, 44 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 148, 12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 84, 44 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot, samuti viivised alates 13.02.2018 määras 0,05% päevas põhisummalt. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte antud kostjale isiklikult 13.04.2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult 2/5

2-17-130625 põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja põhinõue hõlmab Start L-internet+L RUS-digiTV teenustasu 70, 67 eurot, leppetrahvi 47, 91 eurot (arved TA-65664 ja TA-65819), seadmete renditasu 7, 54 eurot, ruuteri toiteplokki ja võrgukaablit 22 eurot.
5.Hageja Start L-internet+L RUS-digiTV teenustasu nõue, seadmete renditasu nõue ning ruuteri toiteploki ja võrgukaabli nõue, s.o kokku 100, 21 eurot, on õiguslikult põhjendatud. Kostja on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel kasutanud Start L-internet+L RUSdigiTV teenust ning rentinud hagejalt selleks seadmeid. Kostja ei ole teenuse kasutamise ega seadmete rentimise eest tasu maksnud. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel teenustasu ja seadmete renditasu maksmist.
6.Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue 47, 91 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud ja see nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja leppetrahvi nõue summas 47, 91 eurot tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti „lisatingimused“ neljandast ja viiendast lõikest. Lepingu punkt „lisatingimused“ neljanda lõike kolmas lause näeb ette, et kui klient lõpetab teenuse kasutamise, vormistab teenuse ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile leppetrahvi 29, 91 eurot. Lepingu punkt „lisatingimused“ viienda lõike kolmas lause näeb ette, et kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele või vahetab mõne andmesideteenuse teise teenuse vastu või mõnda andmesideteenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile leppetrahvi summas 18 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast tuleneva asjaolu, s.o kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid teenuseid.
7.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühistust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).
8.Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise, maksetega viivitamise eest nähtud ette leppetrahv 29, 91 eurot, leppetrahv 18 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivis on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3/5

2-17-130625

9.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohutus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-05 punktis 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamisele nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
10.Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumise tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et leppetrahvi nõue oleks seotud tegelike kuludega. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Samuti on hageja esitanud kõrvalnõude võla sissenõudmiskulude ning õigusabikulud hüvitamiseks, seega ei ole leppetrahvi eesmärk katta hageja kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühised.
11.Hageja leppetrahvi nõue 47, 91 eurot ning sellelt arvestatud viivise nõue ei ole seega õiguslikult põhjendatud ning need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud. Kostjalt tuleb seega nii sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arve nr A-23903765 A-24153958 A-24312624 A-24506813 A-24650264 A-24843243 A-25018267 A-25744965

Põhisumma 22,98 eurot 22,98 eurot 22,98 eurot 1,73 eurot 5,97 eurot 5,97 eurot -4,40 eurot 22,00 eurot

Periood 01.10.2014 – 12.02.2018 01.11.2014 – 12.02.2018 01.12.2014 – 12.02.2018 01.01.2015 – 12.02.2018 01.02.2015 – 12.02.2018 01.03.2015 – 12.02.2018 01.04.2015 – 12.02.2018 01.08.2015 – 12.02.2018 Kokku:

viivis 6,22 eurot 6,06 eurot 5,91 eurot 0,43 eurot 1,45 eurot 1,41 eurot -1,01 eurot 4,48 eurot 24,95 eurot

12.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale võlgnevuse sissenõudmiseks kolm kirja. Hageja kandis lisaks kulusid ka seoses päringute tegemise ja kontaktandmete otsimisega. Kirjade saatmise kulu on kokku 25 eurot ja päringute kulu kokku 5 eurot. Kuna kostja on jätnud eelpool nimetatud hageja nõuded täitmata, võib hageja nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb seega rahuldada.

4/5

2-17-130625

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

13.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 59, 10% ulatuses (155, 16 / 262, 56), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 59, 10% kostja kanda ja 40, 90% hageja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 30 eurot) ja esindajakulu 275 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud. Hageja esindajakulu sisaldab käibemaksu summas 45, 83 eurot.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning asjaolu, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihinda 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), siis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 120 eurot. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud esindaja kulud ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas.
15.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 115, 25 eurot, sh tasutud riigilõiv 44, 33 eurot (75*59,10%) ja lepingulise esindaja kulu 70, 92 eurot (120*59,10%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (115, 25 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja