Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
7. mai 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-18-3454
Tsiviilasi
OÜ Vaks hagi Mace Ehitus OÜ väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vaks määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Vaks (registrikood 10171228), esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
esindajad
vastu
asjade
Vastustaja (kostja): Mace Ehitus OÜ (registrikood 12470395), juhatuse liige Erich Andressoo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 määruse resolutsioon punktide 5 ja 6 osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse summas 779 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 979 eurot. Lugeda maakohtu määruse sõnastatuks järgmiselt:
1.6.Mõista Mace Ehitus OÜ-lt välja OÜ Vaks kasuks menetluskulud 979 eurot.
1.7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
2.Rahuldada OÜ Vaks määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Vaks (hageja) esitas Mace Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi asjade väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Hageja esitas seejärel avalduse nõudest loobumiseks ning palus menetluse tsiviilasjas lõpetada. Hageja teatas, et kostja andis hagejale vaidlusalused asjad üle. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist (hageja tasus riigilõivu 350 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, kuna hageja on korduvalt enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt suuliselt ja kirjalikult asjade üleandmist (16.02.2018, 19.02.2018). Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista tagastamisele mittekuuluva riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud 3296,33 eurot ja muud menetluskulud 4 eurot.
2.Kostja oli menetluse lõpetamisega nõus, aga vaidles vastu hageja menetluskuludele. Kostja leidis, et ei ole keeldunud asjade väljaandmisest ja hagi on alusetu. Kostja küsis hageja käest korduvalt hageja soovitava vara nimekirja ja lubas hagejal oma vara võtta kohe pärast seda, kui oli vara nimekirja saanud. Hageja õigusabikulud ei ole nimetatud mahus põhjendatud, maksimaalne mõistlik maht oleks 1,5 tundi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tagastas hagejale pool riigilõivust summas 175 eurot. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 779 eurot ning mõistis need kostjalt välja. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel kostja kanda, kuna kostjal ei olnud hagejale asjade tagamiseks vaja asjade nimekirja. Kostjal pidi olema võimalik aru saada, kas tema valduses olevad asjad kuuluvad talle või mitte. Kuivõrd kõik kulud jäid kostja kanda, määras kohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot (350 ÷ 2), lepingulise esindaja kulud kokku 3269,33 eurot 20 tunni 26 min eest tunnihinnaga 160 eurot (+ käibemaks) ja dokumentaalse tõendi saamise kulud 4 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kohus pidas põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu, mida hageja hagist loobumisega tagasi ei saa (TsMS § 138 lg 2), ning dokumentaalse tõendi saamise kulusid (TsMS § 143 p 2), kokku 179 eurot. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 160 eurot + käibemaks on ülemäära kõrge. Riigikohus on varasemalt pidanud sellist tunnihinda võimalikuks, aga seda menetlustes, kus teine pool ei ole tunnihinnale vastu vaielnud. Kohus lisas, et praegusel juhul tuleb mõistlikuks pidada tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on esitanud üksnes hagiavalduse ja selles hagi tagamise taotluse. Kuna hagi aluseks on AÕS § 45 lg 1 nimetatud asjaolud, st hagi koostamine ei olnud õiguslikult keeruline, pidas kohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Seega määras kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulude suuruseks 600 eurot (120 × 5) ja kulude kogusummaks 779 eurot (600 + 179).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 5 ja 6 (s.o menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 3448,33 eurot. Maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud ega hinnanud hageja menetluskulude koosseisu kuulunud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Samuti on maakohus esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu arvestades vähendanud hageja õigusabikulude suurust ebamõistlikult suures (faktiliselt 82%) ulatuses. Kostja ei ole hageja esindaja tunnitasu osas mingeid vastuväiteid esitanud, mistõttu jääb arusaamatuks maakohtu viide Riigikohtu lahendile. Teise menetlusosalise vastuväite esitamise alusel ei saa pidada tunnihinda põhjendamatuks. Esindajakulude kindlaksmääramine toimub hagita menetluses, st lähtudes uurimisprintsiibist. Määruses puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, miks tunnihinda 160 eurot (+ km) tuleb pidada ülemäära kõrgeks. Kohtumäärusest ei nähtu etteheiteid asjaolude esitamisele ega õiguslikele põhjendustele, sh nende ülevaatlikkuse ja selguse osas. Lisaks tunnihinnale on maakohus äärmiselt oluliselt vähendanud ka ajakulu. Seejuures ei ole maakohus analüüsinud osutatud õigusabi sisu, sh ei ole lähenenud toimingupõhiselt ega andnud
hinnangut hageja esindaja poolt esitatud hagile ja hagi tagamise taotlusele ja nendega kaasnenud ja nendele järgnenud toimingutele. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu, et hageja on kohtule esitanud süstematiseeritud ning põhjaliku hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, mille kohus osaliselt rahuldas ning mille tulemusena on kostja hagejale vara välja andnud. Seoses hagi õigusliku keerukusega on maakohus määruses ekslikult leidnud, et hagi aluseks oli ainult AÕS § 45 lg 1 tulenev nõue. Hageja tugines lisaks ka AÕS § 80 lg-le 1. Hagi ei esitatud põhjuseta. Tsiviilkohtumenetluse eesmärke arvestades on primaarne koheselt võimalikult põhjaliku ja igakülgse hagi esitamine, mitte korduvalt hagi täiendamine, täpsustamine jne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on vähemalt viisteist korda suuremad, kui sellises asjas mõistlik, vajalik ja põhjendatud oleks. Hageja esindaja nõutavad menetluskulud on õigusabikulude osas ilmselgelt ülepaisutatud, mittevajalikud ja põhjendamata. Hageja esitas lihtsa vindikatsioonihagi, mistõttu pidi hageja hagi aluse kirjeldusel ja nõude esitamisel piirduma üksnes nende asjaoludega, mis olid olulised esemete väljanõudmiseks kostja valdusest nõuet toetavate väidete tõendamisega ja õigusliku põhjendusega. Hageja vandeadvokaadist esindaja on aga sisustanud 13-leheküljelise hagiavalduse poolte töövõtulepingu asjaolude kirjeldamisega ja kõikvõimalike töövõtuga seotud tõendite esitamisega, mis ei ole nõudega seotud ega asjakohased. Käesoleval juhul on vandeadvokaat aga suutnud asjade väljanõudmise hagi koostamisel väidetavalt osutada üle 20 tunni õigusabi. Vandeadvokaat, kes ei suuda koostada konkreetset ja lakoonilist vindikatsioonihagi, vaid kulutab energia hagiväliste suhete analüüsile, ei ole 160 euro (+ käibemaks) suuruse tunnitasu vääriline. Seega vaidleb kostja jätkuvalt vastu ka hageja esindaja tunnihinnale. Hageja esindaja poolt märgitud õigusabikulu ei ole ka summaliselt vastavuses mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Hageja esindaja on hagis kinnitanud, et valdusest välja nõutava väärtus jääb alla 3500 euro. Hageja esindaja on aga samas ise pidanud vajalikuks kulutada õigusabile eelduslikult tunduvalt rohkem, kui väljanõutavate esemete väärtus, sest vaidlusalused menetluskulud, mida hageja esindaja nõuab (3448,33 eurot) puudutavad üksnes hagi ja hagi tagamise avalduse esitamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et juba esitatud hagi oli alusetu, sest kostja ei ole keeldunud hageja vara välja andmast, vaid küsis hagejalt väljanõutavate asjade nimekirja. Kui õigustatud isik nõuab välja väidetavalt teise isiku valduses olevat asja, peab ta suutma väljanõutavat asja nimetada ja vajadusel tõendada omandiõiguse olemasolu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et valdusest väljanõutavate vallasasjade nimekirja on hageja esitanud esmakordselt alles hagis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus tuleb tühistada hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamist puudutavas osas menetlusnormi rikkumise tõttu. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning korrigeerib vastavalt maakohtu poolt ebaõigesti vähendatud tunnitasule maakohtu resolutsiooni punkte 5 ja 6.
7.Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes hageja esindaja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramise osas, s.o resolutsiooni p-d 5 ja 6. Seega on maakohtu määrus jõustunud resolutsiooni punktide 1-4 ja 7 osas. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuse esitaja on õigesti viidanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Järelikult saab ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest või teinud kaalutlusvigu (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
8.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja esindaja tunnihinda 160 eurolt (+ km) 120 eurole (+ km). Maakohus leidis, et tunnitasu 160 eurot (+ km) on ülemäära kõrge. Maakohus on seejuures viidanud Riigikohtu praktikale, ning leidnud, et sellise määraga tunnihinda on Riigikohtu praktikas peetud võimalikuks menetlustes, kus teine pool ei ole tunnihinnale vastu vaielnud. Iseenesest on õige määruskaebuses viidatu, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluse sätete kohaldamine tähendab eelkõige, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel siiski lähtuma menetlusosalise poolt esitatud menetluskulude nimekirjast, kuid kulude vajalikkust ja põhjendatust peab kohus hindama ka siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle (vt ka U. Volens ja S. Johanson teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. § 174, lk 839).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muust seadusest ei tulene piirangut, kui palju menetlusosaline oma lepingulise esindajale esindamise eest maksta võib, tegemist on esindatava ja esindaja vahelise lepinguvabadusel põhineva kokkuleppega. Küll aga ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist igal juhul täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt välja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul on lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kusjuures kohus peab kaalutlusotsust ka põhjendama. Riigikohus on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. /.../ Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
10.Hagejat esindab käesolevas asjas vandeadvokaat. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-160 eurot. Riigikohus on
oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus ei ole esile toonud ka asjaolusid või põhjendusi, et tunnitasu 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, oleks keskmisest oluliselt kõrgem. Asjaolu, et kostja on hageja esindaja menetluskulude suurusele vastu vaielnud, ei tähenda iseenesest, et tunnitasu oleks ebamõistlikult kõrge. Seega on maakohus teinud kaalutlusvea, kuna märkis ebaõigesti, et tunnitasu suuruse põhjendatuks lugemine sõltub sellest, kas teine pool on sellele vastu vaielnud. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus vähendas hageja esindaja tunnitasu 120 eurole (+ km).
11.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti vähendanud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulunud aega. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole lähenenud toimingupõhiselt ega andnud hinnangut hageja esindaja poolt esitatud hagile ja hagi tagamise taotlusele ja nendega kaasnenud ja nendele järgnenud toimingutele. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal õigusabi osutamiseks 20 tundi ja 26 minutit. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda 5 tundi. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja on esitanud üksnes hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse, ei ole esindaja ajakulu 20 h 26 min põhjendatud, vaid selline ajakulu on selgelt üle paisutatud. Muuhulgas ei ole vajalik ja mõistlik ajakulu selliste toimingute osas nagu telefonikõnede tegemine, e-kirjade saatmine ja nende lugemine ning kohtule dokumentide edastamine, kohtudokumentidega tutvumine/tutvustamine kliendile jms. Tegemist on tehniliste toimingutega, mida ei saa pidada eraldiseisvana õigusabi osutamiseks, vaid mis on eelduslikult hõlmatud sisulise õigusabi osutamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise nõudega. Hagiavalduse koostamine ei pidanuks võtma nii kaua aega nagu hageja esindaja on esile toonud. Hagiavalduses on õiguslike põhjenduste punkti all kirjutatud poolel leheküljel ümber asjaõigusseaduse sätteid. Hagi tagamise taotluses on hageja tsiteerinud pikalt Riigikohtu lahendit ning kirjutanud ümber täitemenetluse seadustiku sätteid.
13.Hageja esindaja on küll koos hagiga esitanud 160 lehekülge tõendeid, kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et kõigi nende tõendite hankimiseks kulunud aeg oli käesoleval juhul täiel määral vajalik ja põhjendatud. Menetluse käik ja ka pooltele langev tõendamiskoormis sõltuvad mõlema poole käitumisest menetluses. Muuhulgas on võimalik, et kostja võtab hagi osaliselt või ka täielikult õigeks või ei vaidle teatud faktilistele asjaoludele vastu, mistõttu puudub vajadus asuda neid asjaolusid eraldi tõendama.
Praegusel juhul esitas hageja mh tõendid pooltevaheliste töövõtusuhete kohta, mille osas asus juba hagiavalduses ise seisukohale, et teatavad asjaolud ei ole vaidluse all (nt töövõtja andis ruumi tellija kasutusse ja ruum oli tellija faktilises kasutuses ning et vara kuulub tellijale). Sellegipoolest on hageja pidanud vajalikuks esitada terve rea tõendeid siiski ka nende asjaolude kohta. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et menetlusosalisel tuleks võimalikult varases menetlusstaadiumis esitada kõik asjas tähtsust omavad väited ja neid kinnitavad tõendid ning eelistada tuleb kohe igakülgselt põhjendatud ja edaspidist täpsustamist mitte vajava hagi esitamine. See ei tähenda aga siiski, nagu oleks õigustatud menetluse koormamine ülemäära pikkade menetlusdokumentidega ja vaidluse all mitte olevaid asjaolusid kajastavate tõenditega.
14.Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka asja olemust ja hinda (RKTKo 15.02.2017, 3-2-1-158-16, p 24). Mõistlikuks ei saa vähemalt üldjuhul pidada asja endaga võrreldes ebaproportsionaalsete esindajakulude väljamõistmist (vt ka RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Hagihinnaks märkis maakohus 3500 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema hinnangul ei ületa hagihind ka TsMS § 126 lg 1 alusel 3500 eurot. Õigusabikuludele kulus hagejal aga 3924 eurot. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas oli tegemist keskmisest vähem keeruka vaidlusega ning hageja väiteid, et vara väärtus ei ületa 3500 eurot, on maakohus õigesti vähendanud esindaja ajakulu õigusabi osutamisel viiele tunnile. Kui keskmise keerukusega tsiviilasjas hagiavalduse ja sellega seotud taotluste (hagi tagamine) koostamiseks võib kuluda arvestuslikult üks tööpäev (8 töötundi), siis praegune vaidlus jääb keerukuselt alla keskmise. Ringkonnakohus leiab ka, et professionaalse õigusabi kvaliteet ei väljendu menetlusdokumendi pikkuses ega esitatavate tõendite rohkuses. Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda 5 tundi. Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks 979 eurot (5 h × 160 eurot + 179 eurot).
15.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus vähendas tunnitasu suurust, siis tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja vähem kui 979 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 979 eurot menetluskulude katteks.
16.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.