Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Renoveerimistööde OÜ esitas 09.03.2018.a. kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgniku tegevusvaldkonnaks oli planeeritud kanalisatsioonitrasside remont ja ehitus, kuid majandustegevust ei alustatudki. Võlgniku emaettevõtteks oli KVL Tehnika OÜ, mille pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-18-553 lõpetas Harju Maakohus 5.04.2018 raugemisega. Mõlema äriühingu juhatuse ainsaks liikmeks ja tegevjuhiks oli Jukka Pykäläinen. Pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda üldjoontes järgmiselt: Renoveerimistööde OÜ asutati 2016. aasta lõpus, kuid selle arengusse ei õnnestunud emaettevõttel tekkinud probleemide tõttu piisavalt panustada; emaettevõte KVL Tehnika OÜ on esitanud kohtule pankrotiavalduse ja kohus on algatanud vastava menetluse; Renoveerimistööde OÜ on püsivalt maksejõuetu; pangakonto jääk on 115,53 eurot, muu vara puudub; kohustusi on kokku 23 303,52 eurot, liisinguandja nõuded on täpsustamisel. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas veel järgmist: tegevus lõppes 2.03.2018, kuid sisulist majandustegevust polegi toimunud; püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks emaettevõtte KVL Tehnika OÜ pankrotiga; ettemaks summas 7000 eurot oli tehtud; puuduvad kehtivad töölepinguid ja kohustused endiste töötajate ees; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; raamatupidaja on; raamatupidamisdokumentatsioon on juhataja/raamatupidaja valduses; 2016. ja 2017.aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku bilansis on näidatud vara koguväärtuses 211 503,32 eurot, sh: 7000 eurot real „Nõuded ja ettemaksed“, mis on lootusetu nõue tänaseks maksejõuetu KVL Tehnika OÜ vastu; 202 001,59 eurot real „Põhivara“ on näidatud liisitud vara, kuid see vara ei kuulu võlgnikule ja seda ei saa arvata pankrotivara koosseisu. Võlgniku Swedbank AS konto on tühi ja AS SEB Pank konto jääk on 115,53 eurot. Võlgnikul puudub arvestatav vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest arvestatav vara puudub. Võlgniku pankrotiavalduses on võlgade suuruseks märgitud 23 303,52 eurot, sh: kohustus Luminor Bank AS ees summas 16 901,77 eurot; maksuvõlg 6 401,75 eurot. Täpsustatud andmetel on kohustusi kokku 240 977,09 eurot: 234 569,90 eurot liisinglepingutest tulenev kohustus Luminor Bank AS ees; 6407,12 eurot on maksuvõlg. Kuid Luminor Bank AS teatas 22.03.2018, et neil nõue võlgniku vastu puudub. Ajutine haldur püüdis kohustust Luminor Bank ees täpsustada panga telefoninumbril 628 3300 ja selgus, et võlgnikul võib olla kohustus Luminor Bank liisinguüksuse ees. Pangatöötaja möönis, et pankade DNB ja Nordea liitumise tõttu võib esineda segadusi, kuid ei osanud vastata, et kas liisinguüksus kuulub Luminor Bank AS koosseisu või on iseseisev juriidiline isik. Ajutise halduri hinnangul on liisinglepingutest tulenev kohustus võlgnikul tänase seisuga siiski olemas, kuid see võlg väheneb peale liisinguandjale tagastatud vara realiseerimist oluliselt. Maksu- ja Tolliameti andmetel on seisuga 15.04.2018 maksuvõla suuruseks 17,90 eurot (põhivõlg 11,80 + intress 6,10) Võlgniku raamatupidaja selgitas, et võlg ei nähtu Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel, kuna on „värske“ ja pole veel deklareeritud. Lisaks nähtub täitemenetluste registrist kohustus MTÜ

Liikluskindlustuse Fond ees summas 18,10 eurot. Seega on võlgnikul kohustusi kokku 240 995,19 eurot (240 977,09 + 18,10). Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus pärast liisingvara müüki. Ja lisanduda võib algatatud täitemenetlusega kulude nõue. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid. Finantsandmetest nähtub, et võlgnikul puudus igasugune tulu, st käive ja sisuline majandustegevus. Sõlmitud liisinglepingutest tekkis igakuine kulu ja kahjum, mis muutis omakapitali negatiivseks. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumendid olid korrektsed. Tänase seisuga arvestatav vara puudub ja netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse (ÄS § 136 kohaselt vähemalt 2500 eurot) peabki juhtkond (muude võimaluste puudumisel) esitama pankrotiavalduse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: kohustusi on 240 995 eurot; vara sisuliselt puudub - pangakonto jääk 115 eurot ei ole arvestatav vara; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus puudub, jätkamiseks puudub huvi, äriplaan ja raha; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri hinnangul viis maksejõuetuseni võlgniku nõrk (või olematu) äriplaan ning partneri emaettevõtte maksejõuetus. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur esitas käesoleva aruande Luminor Bank AS ́le ning Maksu- ja Tolliametile. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige Jukka Sakari Pykäläinen, isikukood XXX, tel: XXX. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 240 995 eurot, kuid reaalset vara 115 eurot pangakontol oleva raha näol. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.04.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 02.05.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Jukka Sakari Pykäläinen (isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.