Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-15418

2-17-15418 kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja ja lepingute juurde kuuluva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 10% aastas ehk 0,028% päevas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingudest tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 18.07.2017 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuste suuruse ja andis täiendava tähtaja 04.08.2017 kogunenud võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingud ülesöelduks ning 13.10.2017 seisuga on kostja võlgnevus väikelaenulepingust 9601,59 eurot, millest põhiosa 9270,66 eurot, intress 157,59 eurot ja viivis põhinõudelt 173,34 eurot. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping. 15.04.2014 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 650 eurot. Internetipangas suurendas kostja oma krediidilimiiti summani 3500 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 18 % ning maksepäev oli 9ndal. Lepingu juurde kuuluvate tingimuste punkti 5.3. lasus kostjal kohustus maksta hagejale kaardi eest hinnakirjas toodud tasu, viivised ja trahvid. Lepingu lõppemise (s.o 30.06.2017) seisuga muutus sissenõutavaks kasutatud krediidilimiit summas 3499,47 eurot. Ühtlasi sõlmis kostja 07.02.2014 kindlustuslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid igakuiselt krediidilepinguga nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Hageja debiteeris maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontolt kindlustusmakse ulatuses ning kostja kohustus tagama kindlustusmakse osas vaba raha olemasolu arvelduskontol. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal hageja ees kindlustusmakse võlgnevus 21 eurot. Tingimuste punkti 5.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Tingimuste punkti 5.8. järgi debiteeris hageja intressi ja hooldustasu kostja arvelduskontolt maksepäeval. Viimane intress kuulus tingimuste kohaselt tasumisele lepingu lõppemise päeval. Ühtlasi pidi kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi ja hooldustasu debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 39,89 eurot. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu lõppemine. Lepingu tingimuste p 11.5 kohaselt lõpeb leping kaardi sulgemisel või kehtivuse läbisaamisel ja/või kui konto omanik ei soovi uut kaarti või ei võta uut kaarti pangalt vastu. Leping lõppes kehtivuse läbisaamisel 30.06.2017 ning kogu kasutatud krediidilimiit muutus sissenõutavaks. Vastavalt krediitkaardi kasutamise tingimuste p-le 11.6 on pangal õigus arvelduskontolt debiteerida kõigi enne lepingu lõppemist tehtud toimingute summad. Hageja debiteeris kostja arvelduskontolt summa 726,83 eurot ning tasumata jäi 2772,64 eurot. Kuna leping oli lõppenud, saatis hageja talle 18.07.2017 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta. Teatise kohaselt andis hageja kostjale täiendava võimaluse tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga, ei olnud kostjal kohustust jooksvaid krediidi tagasimakseid teha kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu tingimuste p 6.4 kohaselt kui lepingu lõppemise päeval ei ole

2-17-15418 limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat või kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 04.08.2017 on hageja sunnitud alustama kohtumenetlust. Tulenevalt lepingu lõppemisest muutus kogu nõue (sh kasutatud krediit) sissenõutavaks ning algas tasumata krediidilemiidilt viivise arvestus panga hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär vastab VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitule, s.o EKP intress + 8% aastas ehk 0,022% päevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 64,40 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 2 897,93 eurot, millest põhiosa 2 772,64 eurot, intress 39,89 eurot, viivis 64,40 eurot ja kaardikasko võlgnevus 21 eurot. Hageja palub:

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 650 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 650 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

2-17-15418 hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.