2-17-15418/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Kristo Kütil Swedbank AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Väikelaenuleping nr 15-000836-VL. 07.01.2015 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 15-000836-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 16 000 eurot intressimääraga 10% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 09.01.2020. Lepingus lepiti kokku, et intressi tasumise tähtpäev ja laenusumma tagastamise tähtpäev on iga kuu 9.kuupäev ja maksete alguskuupäev on 09.02.2015. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingu järgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenu summadelt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kui arvelduskontol ei olnud lepingute laenusumma tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele

2-17-15418 kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja ja lepingute juurde kuuluva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 10% aastas ehk 0,028% päevas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingudest tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 18.07.2017 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuste suuruse ja andis täiendava tähtaja 04.08.2017 kogunenud võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingud ülesöelduks ning 13.10.2017 seisuga on kostja võlgnevus väikelaenulepingust 9601,59 eurot, millest põhiosa 9270,66 eurot, intress 157,59 eurot ja viivis põhinõudelt 173,34 eurot. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping. 15.04.2014 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 650 eurot. Internetipangas suurendas kostja oma krediidilimiiti summani 3500 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 18 % ning maksepäev oli 9ndal. Lepingu juurde kuuluvate tingimuste punkti 5.3. lasus kostjal kohustus maksta hagejale kaardi eest hinnakirjas toodud tasu, viivised ja trahvid. Lepingu lõppemise (s.o 30.06.2017) seisuga muutus sissenõutavaks kasutatud krediidilimiit summas 3499,47 eurot. Ühtlasi sõlmis kostja 07.02.2014 kindlustuslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid igakuiselt krediidilepinguga nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Hageja debiteeris maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontolt kindlustusmakse ulatuses ning kostja kohustus tagama kindlustusmakse osas vaba raha olemasolu arvelduskontol. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal hageja ees kindlustusmakse võlgnevus 21 eurot. Tingimuste punkti 5.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Tingimuste punkti 5.8. järgi debiteeris hageja intressi ja hooldustasu kostja arvelduskontolt maksepäeval. Viimane intress kuulus tingimuste kohaselt tasumisele lepingu lõppemise päeval. Ühtlasi pidi kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi ja hooldustasu debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 39,89 eurot. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu lõppemine. Lepingu tingimuste p 11.5 kohaselt lõpeb leping kaardi sulgemisel või kehtivuse läbisaamisel ja/või kui konto omanik ei soovi uut kaarti või ei võta uut kaarti pangalt vastu. Leping lõppes kehtivuse läbisaamisel 30.06.2017 ning kogu kasutatud krediidilimiit muutus sissenõutavaks. Vastavalt krediitkaardi kasutamise tingimuste p-le 11.6 on pangal õigus arvelduskontolt debiteerida kõigi enne lepingu lõppemist tehtud toimingute summad. Hageja debiteeris kostja arvelduskontolt summa 726,83 eurot ning tasumata jäi 2772,64 eurot. Kuna leping oli lõppenud, saatis hageja talle 18.07.2017 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta. Teatise kohaselt andis hageja kostjale täiendava võimaluse tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga, ei olnud kostjal kohustust jooksvaid krediidi tagasimakseid teha kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu tingimuste p 6.4 kohaselt kui lepingu lõppemise päeval ei ole