Muud › CMR

aastat kauba üleandmise päevast arvates. Lisaks esitas kostja hagejale pretensioonid kahju hüvitamiseks 07.07.2015 ja 09.09.2015, seega peatus aegumine 07.07.2015. Hageja ei ole kooskõlas CMR art 32 lõikega 2 kahju hüvitamisest keeldunud ja tagastanud dokumente. Hageja venitas kahju hüvitamisega, väites, et ootab kindlustushüvitise saamist. Veelgi enam, hageja tunnistas kostja pretensioone 22.05.2015 e-kirjas.

koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks pool on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest, CMR konventsiooni. Kuna kauba vastuvõtmiseks ja üleandmiseks ettenähtud kohad on käesoleval juhul eri riikides, tuleb CMR art 1 järgi hageja ja kostja suhtele kohaldada CMR-i. Kohus leiab, et täidetud ei ole VÕS § 854 ekspedeerimislepingu sõlmimiseks vajalikud tingimused. Hageja ja kostja lepingust ei nähtu, et kostja oleks võtnud endale kohustuse enda või hageja nimel hageja veo korraldamiseks, kostja sõlmis hagejaga lepingu kauba veoks. Lisaks on pooled CMR-i kohaldamises sõnaselgelt kokku leppinud nii raamlepingu punktis 8.2 (I kd lk 10, tõlge I kd lk 46) kui ka veolepingu tellimuses (I kd lk 12, tõlge lk 15). Kohtu järeldus on kooskõlas Riigikohtu samasisulise seisukohaga (vt CMR-i kohaldamise kohta ka RKTK 19.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 40; 20.03.2003 otsus tsiviilasjas nr 32-1-18-03, p 16; 30.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-08, p 10; 30.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-10, p 11; 29.04.2015 otsuse nr 3-2-1-32-15, p 11).

ei vabane vedaja vastutusest vedaja teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Seega vastutab hageja ZAO Festina-RUS tegevuse eest veo teostamisel nagu oma tegevuse eest. Kohus tuvastas eespool (p 33.1.4.), et kostja kaupa vedanud ZAO Festina-RUS veduki nr XXX ja autoplatvormiga nr XXX toimus 22.05.2015 Poola territooriumil liiklusõnnetus. Sõites autosilla alt läbi toimus kauba ülemise sektsiooni kokkupõrge silla alumise äärega. Kahjustus toimus, kuna kaubaga autotranspordi kõrgus ületas silla mõõdud. Kohus leiab, et sõidukijuht, kes rikub liiklusreegleid, on käibes jätnud järgimata vajaliku hoolsuse olulisel määral, s.t tema käitumine on vaadeldav raske hooletusena. (Vt RK 07.06.2011 lahendi nr 3-2-1-35-11 punkti 11; RK 07.12.2005 lahend nr 3-2-1-127-05). Seega ei olnud hageja, tegutsedes oma erialaste kohustuste täitmisel, piisavalt hoolas. Hageja oli raskelt hooletu, jättes liiklusreeglid või ohutusnõuded tähelepanuta ja järgimata. Mõistlikult hoolas vedaja teadnuks veose gabariite ning jälginuks silla kõrgusega seonduvaid liiklusmärke s.t ei oleks veost kahjustanud. Kohus leiab, et osundatud tulenevalt saab kostja tegevust lugeda tahtlikult õigusvastaseks teoks ning seega kuulub kohaldamisele CMR art 32 p 1 teisest lausest tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg.

eurot ja 19 448,12 eurolt perioodi 24.10.2016 kuni 21.03.2017 eest 396,95 eurot, kokku 1 468,25 eurot (II kd lk 23). Kostja on alternatiivse nõude arvutanud VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hageja sõidukulud ei kuulu hüvitamisele. TsMS § 144 lg 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja transpordikulu kostja poolt hüvitamisele, kuna avaldusest ei nähtu täpselt kus, millal ja millise sõidukiga on transpordikulud tekkinud ning miks olid need põhjendatud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule kuludokumente nimetatud sõidukulu kohta, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata hageja sõidukulu vajalikkust. Hageja on kandnud tõlkekulusid 312,90 eurot, mis on TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud ning tuleb kostjalt hagejale proportsionaalses ulatuses välja mõista. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 1 470 eurot (I kd lk 52-54). Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 10 tundi 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 140 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) hagi aluseks olevate materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ja hagi koostamisele 8,9 tundi; 2) seoses nõudega kliendiga suhtlemisele, lepingu tõlke ülevaatamisele ja kohtunõudele vastuse koostamisele 1 tund; 3) menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ja kliendi teavitamisele 0,6 tundi. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja kulud õigusabile on menetluses olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate tunnitasu 140 eurot ilma km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku on 2 782,90 (riigilõiv, tõlkekulu ja õigusabikulud) eurot, millest tuleb kostjal hagejale hüvitada 3% s.o 83,49 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Kostja on kandnud kulusid õigusabile summas 4 257,02 eurot (II kd lk 90-91). Kostjate esindajatel on kulunud õigusabi osutamisele 34 tundi 8 minutit. Õigusabi on osutatud järgnevalt: 1) hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine 2 tundi ja 20 minutit; 2) vastuhagi koostamine ja esitamine 2 tundi; 3) määruskaebuse koostamine tagatise määramise määrusele 1 h ja 45 minutit; 4) suhtlus kliendiga ja Valgevene advokaadiga 25 minutit; 5) materjalide analüüs ja vastuse koostamine 2 tundi ja 55 minutit; 6) e-kirjavahetus kliendiga 36 minutit; 7) materjalide analüüs, vastuse ja seisukohtade koostamine 6 tundi ja 30 minutit; 8) kliendi esitatud materjalide analüüs, dokumendi koostamine 1 tund ja 10 minutit; 9) suhtlus kliendiga 25 minutit; 10) viivisenõude esitamine 1 tund ja 30 minutit; 11) kohtuistungiks valmistumine 1 tund; 12) kohtuistungiks valmistumine ja osalemine istungil 3 tundi ja 10 minutit; 13) kompromissi saavutamiseks suhtlus kliendiga 18 minutit; 14) kompromissiks täiendavate dokumentidega tutvumine 28 minutit; 15) e-kirjavahetus kliendiga 23 minutit; 16) kompromissi saavutamiseks edastatud dokumentide analüüs, kompromissläbirääkimised, e-kirjavahetus kliendiga 35 minutit; 17) kompromissi saavutamiseks e-kirjavahetus kliendiga 26 minutit; 18) täiendavate dokumentidega tutvumine, ekirjavahetus vastaspoolega, kokkuleppe vormistamine 54 minutit; 19) dokumentide üleandmine hagejale 1 tund ja 10 minutit; 20) suhtlus kohtu ja vastaspoolega 25 minutit; 21) e-kirjavahetus kliendi ja vastaspoolega 32 minutit; 22) e-kirjavahetus vastaspoole ja kohtuga 25 minutit; 23) ekirjavahetus kliendiga 25 minutit; 24) kohtuistungiks valmistumine 2 h 15 minutit; 25) kohtuistungiks valmistumine 1 h 08 minutit; 26) 21.03.2018 istungil osalemisele 58 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse koostamisega seotud kulusid, kuivõrd kostja määruskaebus jäeti rahuldamata. Seega vähendab kohus antud ajakulu 1 tunni ja 45 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega vähendab kohus antud ajakulu 29.03.2017 2 tunni ja 40 minuti võrra ja 20.03.2018 1 tunni ja 23 minuti võrra, kokku 4 tunni ja 3 minuti võrra. Ülejäänud ulatuses peab kohus kulutusi vajalikeks ja põhjendatuteks. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate tunnitasu 100/130/150 eurot ilma km vastab kostjate esindajate kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 28 tundi ja 20 minutit. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja ei taotlenud käibemaksu tagastamist. Seega mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulud välja käibemaksuta. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 4671,02 eurot (riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 3 771,02 eurot), millest tuleb hagejal kostjale hüvitada 97% s.o 4 530,89 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.