Adelan KVH OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
151 137,30 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Adelan KVH OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Adelan KVH OÜ (registrikood 10568109), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja (vastustaja) AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507), lepinguline esindaja Andrus Reidi Kolmas isik hageja poolel Kominsur Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11111547), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.06.2017 otsus muutmata.
2.Adelan KVH OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad Adelan KVH OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja menetluse käik
1.Adelan KVH OÜ (hageja) esitas 17.12.2012 Harju Maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (kostja) vastu kahjuhüvitise 341 085,90 euro saamiseks. 17.11.2015 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi 151 137,30 euro ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.05.2016 otsusega maakohtu 17.11.2015 otsuse ja saatis asja vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista 151 137,30 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt sõlmisid kostja (kindlustusandja) ja hageja (kindlustusvõtja) 03.06.2011 varakindlustuslepingu (poliis 116515) kehtivusega 03.06.2011–02.06.2012, millega kindlustati mh Tallinnas Suur-Sõjamäe 31 asuv hoone (kindlustusobjekt nr 7). Lepingule kohalduvad kostja varakindlustuse tingimused. Hoone oli kindlustatud mh tuleriski vastu. Soodustatud isikuks oli Aktsiaselts Eesti Krediidipank. Kindlustuslepingu sõlmimiseks edastas kindlustusmaakler Kominsur Kindlustusmaakler OÜ (kolmas isik) kostjale riski hindamise küsimustiku/ kindlustusobjektide kirjelduse. Kindlustusobjekt nr 7 on riski hindamise küsimustikus viidatud alapunktis 6 ”Hoone, risk ABDF, tootmishoone 1850 m2, kindlustussumma 575 000 eurot“. 08.02.2012 kl 20:00 paiku toimus kindlustusobjektis tulekahju, mille käigus sai tule- ja tahmakahjustusi jäätmeangaar. Hageja esitas hüvitise nõude 25.05.2012. 28.06.2012 keeldus kostja kahju hüvitamisest, tühistades lepingu järgmistel põhjustel: hageja on esitanud lepingu sõlmimisel valeandmeid tuleohutusnõuete kohta; puudusid nõuetekohased tulekahju- ja valvesignalisatsioon; objektil puudus kasutusluba. Hageja ei tunnistanud pettuse olemasolu. Kostjal puudus õigus kindlustuslepingu tühistamiseks ja kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Asjaolu, kas AS-iga Turvateenistus Alfastar on sõlmitud valveteenuse leping või mitte, samuti et hoonel puudus kasutusluba, ei mõjutanud kostjat hagejaga kindlustuslepingut sõlmima. Hoones oli kasutusel töökorras tulekustutussüsteem. Tulekahju vallandumisel süsteem rakendus ja ujutas maksimumvõimsusel veega üle tulekahju kõige intensiivsemat kohta. Töötajad teatasid viivitamatult päästeteenistusele tulekahjust ja see saabus kohale. Kostja oli või pidi olema eelnimetatud asjaoludest teadlik juba kindlustuslepingu sõlmimisel, kuna vastav info on avalikust registrist kättesaadav. Kostja ei ole hagejalt ka enne lepingu sõlmimist küsinud infot ehitise kasutusloa kohta, mistõttu tuleb eeldada hageja poolt teatamiskohustuse korrektset täitmist (VÕS § 440). Põlenud hoone oli kindlustatud nagu ka muud hooned Suur-Sõjamäe 31, sh need, mis ei ole kantud ehitisregistrisse. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Riskihindamise küsimustikus oli objekti nr 7 kohta olemas järgmised andmed: pindala 1850 m2, tulepüsiv kaarhall Suur-Sõjamäe 31A, varustatud töökorras automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga, millel on ühendus valvepuldiga turvafirmas AS Turvateenistus Alfastar. Küsimustikus vastab põlenud hoone
2(8)
hoopis objektile nr 9: plekist viilhall, mille pindala oli 1850m2, mis on automaatse tulekahjuja valvesignalisatsiooni (ATS; AVS) ühendusega turvafirmasse. Tegelikult on kahjustada saanud hoone pindala 1480m2, see oli kaarhall, mida kasutati jäätmete käitlemiseks, hoone ei ole ehitiste registrisse kantud, sellel ei ole kasutusluba, sest see ei vastanud tuleohutusnõuetele. See mõjutas tulekahju avastamist ning tule ja kahjustuste leviku riske. Tulekahju põhjustas tehnoloogiline protsess: prügimass süttis ja tulekahju algas pakendijäätme purusti sisemusest. Tulekahju põhjus jäi välja selgitamata, kuna eksperdil ei olnud vajalikke dokumente. AS-il Turvateenistus Alfastar ei olnud hagejaga tehnilise valve lepingut. Projektijärgselt oli tegemist klaastaara laoga. Hageja avaldas kostjale valeandmeid rakendatud tuleohutusnõuete kohta, sest märkis, et tegemist on tulepüsiva kaarhalliga, mis on varustatud töökorras ATS-iga ja AVS-iga, mis aga tegelikkuses puudusid. Kostja sõlmis lepingu heas usus, et esitatud andmed on õiged, vastasel juhul jäänuks leping sõlmimata. Hoones toimus tuleohtlik tööprotsess, seega oli hoone tulekindlus ja -ohutus, ATS ning AVS ühendus turvafirmaga olulised, et hinnata riske. Hoone pidanuks olema ühendatud otse häirekeskusesse. Valvatavate süsteemide olemasolu korral oleks kahju olnud väiksem. Hoone sai ulatuslikke kahjusid. ATSi ja AVS-i puudumine mõjutab tulekahju levikut ja kahju suurust. Kell 20.00 puhkes tulekahju ja kl 20.15 tehti esimene kõne häirekeksusesse, viidatud 15 minutit mõjutas tulekahju intensiivsust. Pärast kohtuliku ekspertiisiakti saabumist tugines kostja lisaks eeltoodud väidetele ka sellele, et tulekahjus kannatada saanud hoone ei olnud kindlustatud. Kindlustuspoliisist nähtub, et see on koostatud lähtudes kindlustusandja esitatud riskihindamise küsimustikust. Viimane kajastab selgelt kindlustusvõtja tahet oma vara kindlustamisel. Kindlustusobjektideks olid kindlustuspoliisil märgitud hooned 6-9, mille mahud on riskihindamise küsimustiku p-s 6 ka välja toodud. Hävinud hoone n.ö juurde kleepimine mingile kindlustatud objektile on soov saada kindlustusandjalt alusetut hüvitist. Kolmanda isiku seisukoht
4.Kolmas isik jättis kohtu otsustada hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise.Kolmas isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Maakohtu lahend
5.Maakohus jättis 07.06.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus juhindus asja lahendamisel VÕS § 422 lg-st 1, § 423 lg-st 1 ja § 424 lg-st 2. Vaidlus puudus, et 03.06.2011 on poolte vahel sõlmitud varakindlustusleping (poliis nr 116515) kindlustusperioodiks 03.06.2011-02.06.2012. Poliisi kohaselt oli kindlustatud Tallinnas SuurSõjamäe 31 asuvad järgmised hooned: tootmishoone (poliisil nr 6) kindlustussumma 450 000 eurot; tootmishoone (poliisil nr 7) kindlustussumma 575 000 eurot; tootmishoone, kontor (poliisil nr 8) kindlustussumma 770 000 eurot ning kaarhall (poliisil nr 9) kindlustussumma 128 000 eurot. Soodustatud isikuks oli Aktsiaselts Eesti Krediidipank. Kindlustatud riskide hulgas oli mh tulerisk. Lepingule kohaldusid varakindlustuse tingimused 3C-1E. Kohus tuvastas, et tulekahju leidis aset hagejale kuuluvas hoones, mis on Osaühingu UNIFUTURE eelprojektis tähistatud H pos 6 all (klaastaara ladu; Suur-Sõjamäe 31 asuvatele tootmishoonele juurdeehitus ja uute tootmishoonete ning parkla projekt, eraldi köide, lk 20). Vaidluse lahendamiseks tuvastas kohus esmalt, kas tulekahjus põlenud hoone oli kostja poolt kindlustatud. Maakohus tuvastas, et hageja sõlmis samade kindlustusobjektide kindlustamiseks poliisi kolmel korral.
3(8)
Vande all üle kuulatud hageja juhatuse liikme VD ütluste kohaselt soetati Suur-Sõjamäe 31 erastamisoksjonil 1995, mil olid valmis kontorihoone, töökoda positsioon 1, metallist viilhall positsioon 3, materjalide ladu h positsioon 2, kaarhall h positsioon 4. Pärast ostmist ehitati juurde mh klaastaara ladu pos 6, milles oli põleng. Poliisil oli põlengu objekt nr 7 all. Plaani peal on klaastaara ladu, poliisil tootmishoone, kuna projekteerijad/ehitajad andsid oma nimetuse. Kui tehti kindlustus, anti andmed selle järgi, kuidas neid kasutati. Objekt kindlustati, sest pank nõudis seda laenu saamisel. Riiklikult tunnustatud eksperdi TS koostatud ekspertiisiaktiga luges maakohus tuvastatuks, et poliisi kohaselt on Suur-Sõjamäe 31 kindlustatud kaks tootmishoonet, tootmishoone-kontor ja kaarhall. Tulekahjus kahjustatud hoone on viilhall, milles puuduvad olme- ja bürooruumid. Hinnates kogumis eksperdiarvamust ja eksperdi antud ütluseid, hageja seadusliku esindaja VD vande all antud ütluseid, tunnistajate ütluseid ja dokumentaalseid tõendeid, leidis kohus, et tulekahjus kahjustada saanud hoone ei ole kindlustuspoliisil märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot. Eelnevat kinnitab asjaolu, et poliisil on hoone nr 7 kandekonstruktsiooniks raudbetoon, põlenud hoonel oli aga teras ning et põlenud hoone pindala on 1484 m2. Riskihindamise küsimustikus on hageja märkinud mõlema tootmishoone ehitusja renoveerimisaastaks 1975/2000, kuid tulekahjus põlenud hoone ehitati pärast 2007. Hageja kanti Suur-Sõjamäe 31 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 23.09.2008 asjaõiguslepingu alusel 25.11.2008 ja 18.12.2008 asjaõiguslepingu alusel on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek 10 000 000 krooni Krediidipanga kasuks. AM ütluste kohaselt kindlustas klient hooneid, mis olid tagatiseks Krediidipangas ja eesmärk ei olnud kindlustada kõiki hooneid. Seega soovis hageja kindlustada need hooned, mis olid kantud ehitisregistrisse ja mille kindlustamise nõue tulenes Krediidipangaga 18.12.2008 hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust. Nimetatud leping ei näinud ette, et hageja oleks pidanud kindlustama ka ehitisregistrisse kandmata hooned, sest leping ei näinud ette, et Suur-Sõjamäe 31 kinnistul võiks üldse asuda registrisse kandmata hooneid. Tulekahjus kahjustada saanud hoone on tänaseni ehitisregistrisse kandmata. VI 25.10.2010 e-kiri ei tõenda, et hageja soovis kindlustada tulekahjus hävinud hoonet, sest ekirjast nähtuks nagu sooviks hageja kindlustada 8 hoonet. Tegelikult kindlustati 4 hoonet. Ekirjast nähtus, et hageja juhatuse liige soovis lähtuda ehitisregistri andmetest. Varakindlustuse tingimuste p 5.4.11 kohaselt ei olnudki võimalik kindlustada ehitusloata ja kasutusloata olevat vara. Nõustuda ei saa hageja väitega, et kuna poliisi kohaselt oli Suur-Sõjamäe 31 kindlustatud hoonete kogupindala (7200 m2) tunduvalt suurem, kui ehitisregistrisse kantud hoonete kogupindala (4552 m2), siis kindlustati rohkem hooneid kui on kantud ehitisregistrisse. Kindlustusesemeks on konkreetsed objektid, mitte hoonete kogupindala ruutmeetrites. Hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel ebatäpseid andmeid kindlustatud objektide kohta, seda eriti nende ehitusalaste pindade kohta. Ilmselgelt ei saanud hageja seda teha teadmatusest, sest tal on võimalik kontrollida igal ajal talle kuuluval kinnistul asuvate hoonete ehitusalase pinna suurust ehitisregistrist ja hageja peab olema teadlik, millised temale kuuluval kinnistul asuvad hooned on saanud ehitusloa ja kantud ehitisregistrisse. Kuna tulekahjus kahjustada saanud hoone oli 03.06.2011 kindlustuslepinguga kindlustamata, ei olnud see ka kindlustuslepingu esemeks VÕS § 424 lg 2 tähenduses. 08.12.2012 aset leidnud tulekahju näol ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga ja hagejal puudus alus kostjalt kindlustushüvitist nõuda. Seega ei analüüsinud kohus, kas hageja esitas kostjale TsÜS § 94 lgte 1 ja 2 ning VÕS § 440 järgi valeandmed, mis võimaldas kostjal lepingut tühistada. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4(8)
Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 151 137,30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigust ning ei hinnanud tõendeid kogumis. Vaidlusalusel objektil oli kindlustuskaitse. Ringkonnakohtul tuleb anda hinnang, kas kostja vastuväide objekti kindlustamata jätmise kohta on esitatud heas usus ja kas see on põhjendatud. Kuna pooled olid lepingu sõlmimisel ja pärast kindlustuskahju tekkimist seisukohal, et objekt on kindlustatud, ei ole õiglane pärast ekspertiisi tulemuste saamist väita, et objekt jäi kindlustamata. Maakohus ei analüüsinud lepingueelsete läbirääkimiste sisu. Hageja tunnistajate selgitustest nähtub, et hageja soovis hoonet kindlustada (vt hageja 03.02.2017 menetlusdokumendis esitatud 24.-25.05.2010 e-kirjavahetus kolmanda isikuga). Kuna hageja on protsessis nõrgem pool, peab tõendamiskoormis olema ümberpööratud. Kogu risk on hageja kanda, kui ta peab tõendama, mida ta kindlustas. Arusaamatu on, kuidas vastutab kostja juhul, kui kindlustuspoliis oli vormistatud ebakorrektselt. Hageja tõendamiskoormis ja ülesanne objekti kindlustamisel oli täidetud sellega, et ta viitas objektidele, mida ta soovib kindlustada. Kuivõrd pooltel ei olnud vaidlust selle üle, kas objekt on kindlustatud või mitte, ei ole võimalik tugineda sellele, et varakindlustuse tingimuste p 5.4.11 kohaselt ei kindlustatud pooleliolevaid või kasutusloata hooneid. Kostja sai kindlustuspoliisist aru selliselt, et objekt oli kindlustatud. Lähtuda tuleb lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1). Vastused apellatsioonkaebusele
7.Kuigi kolmas isik on menetlusse kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel, palub kolmas isik jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
8.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Pooled ei vaidle ja maakohus järeldas põhjendatult, et hageja on samade kindlustusobjektide kindlustamiseks sõlminud kolmel korral kindlustuslepingu: 2009, 2010 ja 2011.
11.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja varakindlustuse üldtingimuste p 2.1.1 kohaselt on kindlustusobjektiks kindlustuspoliisile märgitud kindlustatud vara, milleks käesolevate tingimuste alusel võivad olla hooned, rajatised ja insener-tehnilised kommunikatsioonid. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses, kas tules kannatada saanud hoone oli kindlustatud ja kas sellest tulenevalt oli tegemist kindlustusjuhtumiga. Hageja on seisukohal, et tules kannatada saanud ja plaanil (eraldi köites, lk 20) positsioonil 6 nimetusega „klaastaara ladu“ on poliisil märgitud objekt nr 7 „tootmishoone“. Maakohus tuvastas, et hageja nimetatud hoonet ei kindlustanud ehk tegemist ei olnud esemega, mille kindlustusrisk oli kindlustatud (VÕS § 424 lg 2). Apellant heidab ette maakohtule, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis: lepingueelsete läbirääkimiste sisu, hageja tunnistajate selgitusi, et hageja soovis hoonet kindlustada ja 24.-25.05.2010 e-kirjavahetust kolmanda isikuga. Samas ei ole apellant näidanud ära, kuidas nende tõendite koos teiste tõenditega kogumis hindamisel peaks jõudma maakohtust teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud, on kõiki asjakohaseid tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja nende
5(8)
kogumis hinnanud ning teinud oma siseveendumuse põhjal järelduse, et põlenud hoone ei olnud kindlustatud.
12.Hageja seaduslik esindaja VD on selgitanud 03.05.2017 maakohtu istungil (V kd, tl 16 ja 18) kindlustusmaaklerile läbirääkimiste käigus 25.05.2010 saadetud plaaniga (IV kd, tl 147) seonduvat. Seletuse kohaselt on plaanil, millel on näha 9 objekti, millest 8 objekti on püsivad hooned ja üks objekt on ajutine. Hageja tahtis neid hooneid kindlustada. Objektide kindlustamise ajal liideti kaks hoonet kokku, nt kontor H ja tootmishoone H – need on üks hoone, mida ka poliisile ühe hoonena kanti. Kolmas tootmishoone H märgiti ühe hoonena. Riskihindamise ajal oli ehitusregistris registreeritud 4 objekti ja need võeti kindlustamisel aluseks, teise nelja objekti osas ehitusregistrisse kandmise protsess alles toimus. Märgiti, kui palju oli kokku ehitatud ja kui palju märgitud m2-st langeb kokku. Kindlustuslepingu sõlmimine oli Krediidipanga üheks nõudmiseks. Esindaja arvas, et need kaks hoonet, sh põlenud hoone, on omavahel seotud ja on üks hoone.
13.Hageja seaduslik esindaja VD on andnud 21.09.2015 kohtuistungil vande all seletuse (III kd, tl 154 jj) poliisil märgitud objektide 6, 7, 8 ja 9 kohta võrrelduna eraldi köites oleva plaaniga (lk 20, protokollis ilmselt ekslikult ekspertarvamuse plaani lk 20), mille kohaselt vastavad poliisil märgitud numbrid plaani järgmistele objektidele: - poliisil p 6 vastab plaanil pos 3 metallist viilhallile; - poliisil p 8 vastab plaanil kontorile h, olmehoonele h pluss 1 ja juurdeehitusele tp-3; - poliisil p 9 vastab plaanil pos 4 h – kaarhall. Hageja seaduslik esindaja ei selgita otseselt, millised hooned on kindlustatud kindlustuspoliisi p 7 all plaanil lk 20, kuid tema ütluste järgi on siiski tuvastatav, et ta peab silmas H pos 2 materjalide ladu ja klaastaara ladu. Seadusliku esindaja seletuse järgi „vaidlusalune hoone ehitati materjali lao pos 2 juurde 2008-2009 /.../ ei oska öelda, kui palju klaastaaralao ja materjalilao (pos 2 ja 6) pindala on kokku.
14.Nimetatud hageja seadusliku esindaja selgitusest ja vande alla antud seletustest saab teha järelduse, et hageja sooviks oli täita panga kui laenuandja nõuet ja kindlustada objektil olnud neli hoonet. Seejuures on plaanil märgitud objekte kaheksa, kuid hageja väitel loeti neist mõned üheks. Hageja ei ole selgitanud, miks ta plaanil nelja objekti asemel kaheksa märkis ja miks ta kokku pandud objekte plaanil ühena ei näidanud. Samas kinnitab hageja seisukohta hoonete n.ö liitmisest ka kindlustuslepingu sõlmimist vahendanud kindlustusmaaklerist tunnistaja AM oma ütlustega IV-s köites lk 147 esialgset plaani vaadates (V kd, tl 17-18), mille kohaselt esialgses variandis oli 4 objekti. „Kui hoone koosneb kahest hoonest, siis kindlustaja jaoks on tegemist ühe objektiga. See plaan saadeti selleks, et selgitada, miks on neli objekti. Klient selgitas meile, et rohelisega märgitud hooned on poliisil olemas. /.../ oli informatsioon selle kohta, et mingid hooned olid juurdeehitused. /.../ klient kindlustas hooneid, mis olid tagatiseks Krediidipangas. Klient ei pidanud eesmärgiks kindlustada kõiki hooneid. Ma ei oska plaanil öelda, millised hooned loeti üheks objektiks. Minu hinnangul on plaanil see üks hoone ja need kaks hoonet koos.“ Sama tunnistaja 21.09.2015 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (III kd, tl 154 pöördel jj) „kuna see oli lepingu pikendamine, siis osa andmeid oli olemas, kuid osa andmeid täpsustati Adelani esindaja VI käest, täpsustasime signalisatsiooni, pindala ja ehituse renoveerimise aastat. /.../ Suur- Sõjamäe 31 suhtes oli ka varasem kindlustusleping, millega ka mina tegelesin. Klient saatis mulle, et on vaja pikendada lepingut samadel tingimustel nagu varem. Praktika näitab, et tuleb täpsustada. 5 aastat tagasi ei olnud arenenud meiliga suhtlemine nagu tänapäeval, kuid suhtlesime siiski kiirelt nii telefoni teel ja ka e-meili teel.“
6(8)
15.Kuivõrd tunnistaja AM ei ole sidunud ütlusi plaanil märgitud andmetega või tähistega hoonete kohta, jääb protokollist siiski arusaamatuks, milliseid hooneid arvestati tunnistaja hinnangul üheks. Nimetatu ei tulene ka tunnistaja VI ütlustest (III kd, tl 157 jj), mille kohaselt tunnistaja kinnitab, et talle anti plaan, kuhu oli märgitud 8 objekti, mida tuli kindlustada, kuid ta ei oska selgitada, miks riskihindamise küsimustikus on 5 objekti, kuna riskihindamise küsimustikku tema ei täitnud. Varasema kindlustuslepingu sõlmimise käigus kindlustusmaakleri poolt 24.05.2010 saadetud e-kirjast ja hageja 25.05.2010 vastusest sellele (IV kd, tl 147-148, tõlge tl 167-168) nähtub, et kindlustusmaakler palus selgitada, milliseid objekte hageja kindlustada soovib. Maakler viitab kirjas ehitusregistrile ja selgitab, et „registris on olemas andmed 4 hoone kohta, mida nimetatakse: kauplus-ladu, viilhall-ladu – see on metallangaar, büroo – olmeruumid-ladu ja lao-sorteerimishoone. Meie ülesanne: kindlaks teha nende pindala ja teada saada, milline on signalisatsioon, kuhu see on paigaldatud, samuti töötajad.“ Eelnimetatud tunnistajate ütlustest koos kahe e-kirja ja plaaniga saab järeldada, et hageja saatis küll kindlustusmaaklerile 2010. aastal varasema kindlustuslepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus e-kirja koos plaaniga, millel oli märgitud roheliste nurkadega kaheksa erinevat objekti, kuid pooled jätkasid telefoni teel objektide täpsustamist.
16.Hageja soovide hilisemat korrigeerimist läbirääkimiste käigus kinnitab hageja seadusliku esindaja VD vande all (III kd, tl alates 153 pöördel) antud ütluste võrdlemine roheliste nurkadega märgistatud hoonetega plaaniga (eraldi köide tl 20). Nimelt on seaduslik esindaja selgitanud, et kindlustada ei soovitud pos 7 tp-3 ja veepuhastusjaama pos 5, tp-3, mis ehitati rentnike poolt. Samas on plaanil (IV kd, tl 147) ka veepuhastusjaam märgitud roheliste nurgakestega ehk seda sooviti algselt kindlustada.
17.VD vande all (III kd, tl alates 153 pöördel) antud ütluste kohaselt objekt kindlustati, kuna pank nõudis seda laenu saamisel. Nimetatu on kooskõlas kindlustusmaakleri ütlustega, mille kohaselt soovis hageja kindlustada üksnes hooneid, mis olid pangaga laenulepingu sõlmimise ajal olemas ja laenulepingus märgitud. Kuna pangaga sõlmitud leping ei sisalda plaani, pole võimalik võrrelda seda, kas laenulepingus märgitud hooned on samad, mis plaanil (IV kd, tl 147). Milliseid hooneid hageja lõppkokkuvõttes kindlustada soovis, on tuvastatav ehitusregistri andmete põhjal.
18.Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustuspoliisil objektina nr 7 märgitud tootmishoone (Unifuture projektil tähistatud kui materjalide ladu) on kantud ehitusregistrisse pindalaga 1118 m2. 21.09.2015 kohtuistungil üle kuulatud ekspert TS ütluste kohaselt on ekspert vaadelnud eraldi köites lk 20 asuvat plaani ja selgitanud: „Positsioon 2 ja positsioon 6 pindalade kokku liitmisel summa 2602 m2. /.../ rohelisega näidatud juurde projekteeritud hooned, pos 5 – veepuhastusjaam, h- juurdeehitus, pos 6 klaastaara ladu, pos 7 PVC telk. Tehnilistes näitajates on pos 5, 6 ja 7 eraldiseisvad hooned. Juurdeehitus on näidatud olmehoonele ja töökojale, posle 1. Pos 6 ei ole käsitletud olemasolevat juurdeehitust, seda ei saa liita pos-le 2. /.../ 2009. aastal oli seega 6 hoonet. Pos 1, 3, 2, 4 – need on kõik ehitusregistris, täiendavalt ehitatud hooned pos 6 ja 7.“ Hageja on märkinud riski hindamise küsimustikus tootmishoone pindalaks 1850 m2. Hageja ei ole suutnud teha eluliselt usutavaks asjaolu, et kui ta soovis liita plaanil positsioonil 2 ja 6 olevad hooned, miks ta ei märkinud küsimustikus õigeid ehitusalaseid pindalasid, materjale, ehitusaastaid ja hoonete kokkukuuluvust. Eksperdi hinnangul on hageja üritanud näidata ka teiste ehitiste mahte suuremana, nt kaarhall pos 4 on näidatud poliisil 3 korda suuremana tegelikkusest.
19.Hageja seadusliku esindaja seletus, et objektide üldpindala liitmisel saab summa, mis langeb kokku kindlustuslepingus märgitud objektide üldpinnaga, on ümber lükatud eksperdi ütlustega
7(8)
(III kd, tl 156 pöördel), mille kohaselt on objektide kokku liitmisel (ilma eraldi köites lk 20 plaanil veepuhastusjaama pindala arvestamata, mida hageja väidetavalt roheliste nurgakestega plaani kohaselt samuti kindlustada soovis), ehitusaluseks pinnaks juba 7491 m2, kuid riskihindamise küsimustikus on kogu kindlustatava pinna suuruseks 7200 m2.
20.Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, kuna maakohus on põlenud hoone puhul tuvastanud, et poliisile ei vastanud ei hoone konstruktsioonide kirjeldus ega ehitisealune pindala (põlenud hoonel 1484 m2), riskihindamise küsimustikus märgitud ehitus- ja renoveerimisaasta (1975/2000, põlenud hoone ehitati pärast 2007.a). Maakohus tugines lisaks hageja seadusliku esindaja VD vande all antud ütlustele, mille kohaselt ehitati põlenud hoone alles pärast seda, kui pank oli nõudnud laenu andmisel objekti kindlustamist. Samuti rajas maakohus otsuse 18.12.2008 hüpoteegi seadmise lepingule ning asjaõiguslepingule, mille p 2.1.3 kohaselt on kinnistu hoonestatud ja sellel paiknevad ehitusregistri andmetele vastavad hooned. Koosmõjus tunnistaja AM ütlustega (V kd, tl 17 pöördel), mille kohaselt tunnistaja küsis kliendilt, millised hooned lepingust tagatiseks olid, need ka kindlustati, tegi maakohus põhjendatud järelduse, et hageja soovis kindlustada need hooned, mis olid kantud ehitusregistrisse ja mille kindlustamise nõue tulenes AS-iga Krediidipank 18.12.1998 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust.
21.Maakohus ei jaotanud käesolevas asjas tõendamiskoormust ebaõigesti, kui leidis, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kindlustusvõtja kui nõrgema poole kaitseks tulnuks asi lahendada juhul, kui hageja soovis kindlustada hooneid, kuid kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole hageja tahe, milliseid hooneid ta kindlustada soovis, tuvastatav. Kindlustuslepingute kui spekulatiivsete lepingute puhul võiks see olla nii näiteks juhul, kui kostja riskihindamise küsimustik küsimused ei ole piisavalt selged ja ühemõttelised, mille tõttu kindlustusvõtja ei saa aru, millist informatsiooni temalt küsitakse. Nimetatut pole hageja väitnud.
22.Vastuolus kohtupraktikaga on hageja seisukoht, et kostja ei võinud menetluses asuda uuele seisukohale, et objekt ei olnud kindlustatud (vt RKTKo 3-2-1-171-13, p 10). Tegemist ei ole hea usu põhimõtte vastase käitumisega (VÕS § 6 lg 1).
23.Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole poolte menetluskulusid kindlaks määranud, jääb nii maakui ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramine maakohtu otsustada (TsMS § 174 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.