Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

teatamiskohustus nõuab eriteadmistega (kutsetegevuses tegutseva) isikult suuremat hoolsuskohustust mida kindlustusandja on käesoleval juhul rikkunud. Kostja ei ole hagejalt ka enne lepingu sõlmimist küsinud infot ehitise kasutusloa kohta, mistõttu tuleb eeldada hageja poolt teatamiskohustuse korrektset täitmist VÕS § 440 lg 1 alusel, tuginedes VÕS § 440 lg 2. Hageja ega muud isikud ei ole kindlustusjuhtumit põhjustanud ega selle esinemist soodustanud. Sellist asjaolu on kinnitanud Päästeamet Kindlustusobjekti osas tehnilise valve lepingu puudumine ei saa olla aluseks kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Kostja on kahju hüvitamisest keeldumise otsuse punktis 7 märkinud, et hageja ning AS Turvateenistus Alfastar vahel puudub kindlustusobjekti tehnilise valve leping. Hageja seisukohalt ei oma see antud juhul mingit tähendust kindlustusriski suurenemise ega kindlustusjuhtumi toimumise osas. Õnnetusjuhtumi toimumise ajal viibisid kindlustusobjektil jäätmepurustil opereerivad töötajad, kes teatasid tulekahju tekkimisest viivitamatult hädaabinumbrile mille tulemusena saabus kindlustusobjektile tuletõrje. Päästeteenistus saabus kohale viivitusteta ning valveteenuse olemasolu või puudumine antud juhul mingisugust tähtsust ei oma – kindlustusriski see ei suurendanud ning kindlustusjuhtumi toimumisel see tähtsust ei omanud. Hageja on seisukohal, et põlenud hoone on kindlustatud nagu ka muud hooned Suur-Sõjamäe 31, sh need, mis ei ole kantud ehitisregistrisse.. Suur-Sõjamäe 31 asuvate kindlustatud hoonete kogupindala on (7200 m2) on tunduvalt suurem, kui ehitisregistrisse kantud hoonete kogupindala (4552 m2)., s.t et kindlustatud on rohkem hooneid, kui on kantud ehitisregistrisse. Rohkem on kindlustatud 2648 m2 ulatuses hoonete pinda. Väide, et põlenud hoone ei olnud kindlustatud, on ebaõige. Asjaolu, et hoone pole kantud ehitisregistrisse, ei saa välistada hoone kindlustamist. Hageja palub kostjalt välja mõista 151 137,30 eurot ja menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. 09.02.2012 teatas Kominsur Kindlustusmaakler OÜ kostjale tulekahjust, mis algas 08.02.2012 kl 20:00 paiku. Riskihindamise küsimustikus oli vaidlusaluse objekti (poliisil) nr 7 kohta olemas järgmised andmed: pindala 1850 m2, tulepüsiv kaarhall Suur-Sõjamäe 31A, varustatud töökorras automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga, millel on ühendus valvepuldiga turvafirmas AS Turvateenistus Alfastar. Riskihindamise küsimustikus vastab põlenud hoone hoopis hoone (poliisil) nr 9 tingimustele: plekist viilhall, mille pindala oli 1850 m2, mis on ATS ja AVS ühendusega turvafirmasse. Tegelikult on kahjustada saanud hoone pindala 1480 m2, see oli kaarhall, mida kasutati jäätmete käitlemiseks, hoone pole ehitiste registrisse kantud, sellel ei olnud kasutusluba, sest too vastanud tuleohutusnõuetele (EV VV määrus 27.10.2004 nr 315 § 11, standard EVS 812-4:2005 p 15.4, 5, 6). See mõjutas tulekahju avastamist, tule ja kahjustuste leviku riske. Tehnoloogiline protsess põhjustas tulekahju. Nimelt süttis prügimass ja see algas pakendijäätme purusti MTB BDR 1600 US sisemusest. Tulekahju algas 08.02.12 kl 20:00. Tulekahju põhjus jäi välja selgitamata, kuna eksperdil ei olnud vajalikke dokumente. AS –l Turvateenistus Alfastar ei olnud hagejaga tehnilise valve lepingut. Kostjal oli õigus 28.06.2012 keelduda VÕS § 440 lg 1, 5 järgi kohustuse täitmisest ja tühistada leping TsÜS § 94 järgi. Projektijärgselt oli tegemist klaastaaralaoga, milleks teda tegelikult ei kasutatud. Hageja on avaldanud kostjale valeandmeid rakendatud tuleohutusnõuete kohta, sest hageja on märkinud, et tegemist on tulepüsiva kaarhalliga Suur-Sõjamäe 31A ja mis on varustatud töökorras automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga (ATS, AVS), mis aga tegelikkuses puudusid. Lisaks puudus kasutusluba, kuna hoone ei vastanud tuleohutusnõuetele. Kostja sõlmis lepingu heas usus, et esitatud andmed on õiged, vastasel juhul jäänuks leping sõlmimata. Hoones toimus tuleohtlik tööprotsess, seega oli hoone tulekindlus ja -ohutus, ATS ning AVS ühendus turvafirmaga olulised, et hinnata riske. Hoone pidanuks olema ühendatud ka otse häirekeskusesse. Hageja teadis, et need puudusid, kuid ikkagi esitas need andmed kindlustusandjale (riskihindamise

küsimustikus). Vastavate süsteemide olemasolu korral oleks kahju olnud väiksem. Seega on hageja ebaõigete ajaolude avaldamise teel lepingu sõlmimise eesmärgil viinud kostja tahtlikult eksimusse. Lepingu sõlmimine sai võimalikuks vaid oluliste asjaolude kohta, mis suurendasid kindlustusriski, valeandmete esitamise teel. Häirekeskus sai teate kl 20.15, teine kõne oli kl 20.16, kl 20.26 jõudis kohale tuletõrje, kes nägi suitsu ja tuld 100 m2 alal. Tõendamata on väide, et hoones oli tulekustutussüsteem, mis rakendus ja ujutas tulekahju intensiivsemat kohta, sest hoone sai ulatuslikke kahjusid, purusti hävines. Need asjaolud kinnitada riski suurust. Lepingu tühistamine on kehtiv ja kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kahjustatud hoone, mille suhtes on leping sõlmitud turvateenistus Alfastar AS-ga ja mis oli ühendatud süsteemi, ei asu Paldiski mnt 31. Tulekahjus kahjustatud objekti kohta on hageja märkinud, et sellesse on paigaldatud töökorras ATS/Alfastar, mida tegelikult polnud ning häiret ei tulnud. Tegemist on valeandmete esitamisega. Tulekahjuekspertiisiaktist nähtuvalt oli lülitati sisse 12m2 mahuga tulekustutussüsteemi pump ja kasutati kustuteid, mis tulemusi ei andnud. ATS ja AVS puudumine mõjutab tulekahju levikut ja kahju suurust. Kl 20.00 puhkes tulekahju ja 20.15 tehti esimene kõne häirekeksusesse, st et viidatud 15 min mõjutas tulekahju intensiivsust. Seega on ATS-i ja AVS-i puudumine ja hoone tuleohtusnõuetele mittevastamine riski suurendavad asjaolud. Tõendamata, et hoone oli tehtud Sandwich tüüpi paneelidest tulekindlusklassiga E30 EN 1351022:200 Hoone oli kaetud tsingitud profiilplekiga. Pärast kohtuliku ekspertiisiakti saabumist tugines kostja lisaks eeltoodud väidetele ka sellele, et tulekahjus kannatada saanud hoone ei olnud kindlustatud ja tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kindlustuspoliisist nähtub, et see on koostatud lähtudes kindlustusandja esitatud riskihindamise küsimustikust. Viimane kajastab selgelt kindlustusvõtja tahet oma vara kindlustamisel. Kindlustusobjektideks olid kindlustuspoliisil märgitud hoone 6-9, mille mahud on riskihindamise küsimustikus punktis 6 ka välja toodud. Hävinud hoone nö „juurde kleepimine“ mingile kindlustatud objektile on soov saada kindlustusandjalt alusetut hüvitist. Kolmanda isiku seisukoht Kominsur Kindlustusmaakler OÜ jättis kohtu otsustada hagi rahuldamise/rahuldamata jätmise. Kolmas isik ei vastuta nende andmete õigsuse eest, mis esitas hageja kolmanda isiku vahendusel kostjale. Kolmanda isiku seos Kindlustuslepingu ja vaidlusaluse kahjujuhtumiga tuleneb sellest, et kolmas isik vahendas kindlustusmaaklerina hagejale Kindlustuslepingu sõlmimist kostjaga. Kolmanda isiku vahendusel sõlmis hageja 08.02.2012.a toimunud tulekahjus hävinud tootmishoone (asukohaga Suur-Sõjamäe 31, Tallinn) kindlustamiseks kostjaga kaks üksteisele järgnevate kindlustusperioodidega kindlustuslepingut: (1) Varakindlustuse kindlustusleping, mille kohta väljastas kostja 27.05.2010.a poliisi nr 108878. Kõnesolev kindlustusleping puudutas kindlustusperioodi 27.05.2010.a kuni 26.05.2011.a; (2) Kindlustusleping, mis puudutas kindlustusperioodi 03.06.2011.a kuni 02.06.2012.a . Kindlustatud esemetega (kindlustusobjektidega) (VÕS § 424 lg 2) seotud asjaolud, sh kindlustusriski hindamiseks vajalikud asjaolud, avaldas kolmandale isikule hageja. Kostjale edastatud riski hindamise küsimustikud sisaldasid mõlema kolmanda isiku vahendusel sõlmitud kindlustuslepingu puhul hageja poolt kolmandale isikule edastatud teavet kindlustatud esemete, sh 08.02.2012.a toimunud tulekahjus kahjustada saanud tootmishoone, kohta. Kolmas isik ei vastuta ega saagi vastustada hageja poolt kolmandale isikule ja hageja poolt kolmanda isiku kaudu kostjale edastatud andmete õiguse eest. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kuulanud üle vande all hageja seadusliku esindaja ja tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja ekspertarvamusega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt 03.06.2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud varakindlustuse lepingu alusel 08.02.2012 Tallinnas Suur-Sõjamäe 31 asuvas hoones toimunud tulekahju tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamist summas 151 137,30 eurot. Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1-st, mille kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 424 lg 2 kohaselt kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 03.06.2011 on hageja ja kostja vahel sõlmitud varakindlustusleping poliisiga nr 116515 kindlustusperioodiks 03.06.2011-02.06.2012. Poliisi kohaselt oli kindlustatud aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 31 asuvad järgmised hooned: tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 6 ja kindlustussumma 450 000 eurot; tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 7 ja kindlustussumma 575 000 eurot; tootmishoone, kontor, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 8 ja kindlustussumma 770 000 eurot ning kaarhall, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 9 ja kindlustussumma 128 000 eurot Soodustatud isikuks on AS Eesti Krediidipank (I kd lk 14-15). Kindlustatud riskide hulgas oli muuhulgas tulerisk. Kindlustuslepingule kohaldusid AS BTA Kindlustus Varakindlustuse tingimused 3C-1E (I kd lk 16-18). Kohtule esitatud H- Ekspertiis OÜ aktist nr 1209, milles tulekahju ekspert on tuginenud talle antud materjalidele, nähtub järgmine. Põhja- Eesti Häirekeksus sai 20.02.12 kl 20:15 teate tulekahjust Suur-Sõjamäe 31, kus nähti tuld. Kl 20:16 tuli teade, et tulekahju on jäätmekäsitluse tsehhis ning esimene komando sündmuskohale kl 20:26 jõudis, nähti suitsu ja tuld. Peale luuret anti kl 20:29 aste 3, tuvastati, et põles hoone suuruses ca 1500 m2 ning tuli oli pindalal 100 m2. Kl 20:36 prooviti hoone muuta pingevabaks, kl 20:30 moodustati kaks võitluslõiku, kl 20:40 saabus teine ja siis kolmas abijõud. Kl 20:59 võttis Ida-Harju operatiivkorrapidaja kustutustööde juhtimise üle ning kuna hoone oli pingestatud ja seda ei õnnestunud pingevabaks muuta, siis kutsuti kohale Eesti Energia avariiteenistus. Tuli oli levinud edasi ka hoone konstruktsioonidesse. Tulekahju lokaliseeriti kl 21:48 ja likvideeriti kl 23:40. Esitatud materjalide kohaselt oli kl 20:00 paiku töötajad kuulnud plahvatust prügipurustusliini purustis ja siis tekkis leegiline põlemine transportööridel, konteineris ning sisse lülitati 12m3 mahuga tulekustutussüsteemi pump ning püüti tulekahju likvideerida tulekustuteid kasutades, mis ei õnnestunud. Eksperdi arvamuse kohaselt sai tulekahju alguse pakendijäätmete purustis MTB Recycling BDR 1600 US sisemusest, tegelikku täpset põhjust ei saanud ekspert avaldada materjalide ebapiisavuse tõttu (II kd lk 102 6

111). Päästeameti Põhja Päästekeskuse päringu vastuse kohaselt ei tuvastatud kellegi süüd tulekahju põhjustamisel ega tuleohutusnõuete rikkumist (II kd lk 126). Seega on tõendatud viidatud ekspertiisiaktiga ja Päästeameti Põhja Päästekeskuse vastusega, et tulekahju sai alguse hagejale kuuluvas hoones pakendijäätmete purusti MTB Recycling BDR 1600 US sisemusest Suur –Sõjamäe 31, Tallinn. Vaidlust ei ole ja kohus on tuvastanud, et ülalmainitud tulekahju leidis aset hagejale kuuluvas hoones ja nimelt Unifuture OÜ töö TH-01-10 eelprojektil märgitud hoones, mis on tähistatud H pos. 6 Klaastaara ladu (Suur-Sõjamäe tn 31. kinnistul asuvatele tootmishoonele juurdeehitus ja uute tootmishoonete ning parkla projekt, Tallinn, eraldi köide, lk 20). Kostja on seisukohal, et vaidlusalune tulekahjus kahjustada saanud hoone ei olnud kindlustatud. Kostja hinnangul kuna hoonel puudus kindlustuskaitse, siis ei ole antud juhtumil tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja leiab, et kindlustatud olid poliisil märgitud seadustatud ehitised, sealhulga neli hoonet asukohaga Tallinnas, Suur-Sõjamäe 31. Kahjustada saanud hoonet nende hulgas ei olnud. Hageja väitel 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone on kindlustuspoliisil märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot. Hageja on seisukohal, et põlenud hoone on kindlustatud nagu ka muud hooned Suur-Sõjamäe 31, sh need, mis ei ole kantud ehitusregistrisse. Kindlustatud on rohkem hooneid, kui on kantud ehitusregistrisse. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kohtul kõigepealt tuvastada, kas eelnimetatud tulekahjus põlenud hoone oli kostja poolt kindlustatud. Samuti leiab kostja, et ta oli õigus 28.06.2012 keelduda VÕS § 440 lg 1, 5 järgi kohustuse täitmisest ja tühistada leping TsÜS § 94 järgi. Kostja on oma 28.06.2012 kirjaga tühistanud kostja ning hageja vahel sõlmitud kindlustuslepingu TsÜS § 94 ning VÕS § 441 lg 5 alusel ning keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest kuna tühistatud lepinguid ei tule täita, samuti kuna kostja seisukohalt on hageja poolt kindlustusriski suurendatud. Hageja kindlustuslepingu tühistamisega kostja poolt ega kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisega ei nõustu ning leiab, et kostjal puudus õigus kindlustuslepingu tühistamiseks ning kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Juhul kui kohus tuvastab, et 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone on kindlustuspoliisil märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot ning oli seega kostja poolt kindlustatud, tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas kostjal oli õigus kindlustuslepingu tühistamiseks ja kindlustushüvitise väljamaksmiseks keeldumiseks. VÕS § 424 lg 2 kohaselt kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 26. mai 2009 väljastatud BTA varakindlustuse poliisist number 83648, kindlustusperioodiga 30.05.2009-25.11.2009 nähtuvalt on hageja kindlustanud Suur-Sõjamäe 31, Tallinn järgmised hooned: kindlustusobjekt nr 6 kauplus-laohoone, nr 7 villhall-laohoone, nr 8 mitmefunktsionaalne hoone ja nr 9 lao-sorteerimishoone asukohaga Suur- Sõjamäe 31, Tallinn, soodustatud isikuks on Krediidipanga Liisingu AS (II kd lk 15-16). 29. juuni 2009 on Kominsur Kindlustusmaakler OÜ tühistanud poliisi seoses hageja poolt poliisi eest tasutama jätmisega (II kd lk 17). Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt väljastatud poliisist nr 9/174079/11.05.2009 kindlustusperioodiga 28.04.2009-27.04.2010 nähtuvalt hageja on kindlustanud Suur-Sõjamäe 31A, Tallinn järgmised objektid: kauplus-ladu, üldpind 890 m2, viilhall-ladu, üldpind 510 m2, büroo- olmeruumid, üldpind 1850 m2 ja ladu-sorteerimishoone 1850 m2 (II kd lk 18-22). 03.06.2011 välja antud BTA varakindlustuslepingu poliisist nr 116515, kindlustusperioodiga 03.06.2011-02.06.2012. nähtuvalt on hageja kindlustatud aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 31 asuvad järgmised hooned: tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 6 ja kindlustussumma 450 000 eurot; tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 7 ja kindlustussumma 525 000 eurot; tootmishoone, kontor, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 8 ja kindlustussumma 770 000 eurot ning kaarhall, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 9 ja kindlustussumma 128 000 eurot (I kd lk 14-15). Kohtule esitatud riskihindamise küsimustikust nähtuvalt on hageja soovinud 2011. a kindlustada järgmised Suur-Sõjamäe 31A,

Tallinn asuvad objektid: toomishoone, 1850 m2, kindlustussumma 450 eurot, tootmishoone 1850 m2, kindlustussumma 575 00 eurot; tootmishoone+ juurdeehitis+kontor, 2000 m2, kindlustussumma 770 000 eurot, kaarhall, 1500 m2, kindlustussumma 128 000 eurot. 2011 koostatud riski hindamise küsimustiku kohaselt on märgitud kõigi hoonete kohta ehitus-või renoveerimisaasta 1975/2000. Ehitise tulepüsivus: tuld püsiv hoone. Ehitise tarindite kirjeldus (kandvad – ja vaheseinad, katusekate, katusekonstruktsioon, vahelaed, soojustus): kivi, betoon, kaarhall-metall (I kd lk 23). Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja on samade kindlustusobjektide kindlustamiseks sõlminud poliisi kolmel korral- 2009. a (poliis tühistatud, kuna hageja ei tasunud kindlustusmakset), 2010 ja 2011. 03.06.2011 sõlmitud kindlustuslepingule kohaldusid AS BTA Kindlustus Varakindlustuse tingimused 3C-1E, mille punkti 2.1.1 kohaselt kindlustusobjektiks on kindlustuspoliisile märgitud kindlustatud vara, milleks käesolevate tingimuste alusel võivad olla hooned, rajatised ja insener- tehnilised kommunikatsioonid (I kd lk 16-18). Kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja juhatuse liikme Vitali Drozovi ütluste kohaselt SuurSõjamäe 31 oli soetatud erastamisoksjoni käigus 1995.a. Siis kui hageja need erastamise käigus omandas, olid valmis järgmised hooned: kontorihoone, töökoda positsioon 1, metallist viilhall positsioon 3, materjalide ladu h pos 2, kaarhall h ps 4. Nende pindala oli umbes 5000 m2. Kontorihoone ja olmehoone oli omavahel kokku ehitatud, seetõttu on raske öelda nende pindala, kuna mõne metoodika järgi arvestatakse neid pindasid kokku, mõnede järgi aga lahku. Pärast ostmist ehitati juurde h ja tp-3, jätkati siis materjalilao ehitamist h ps 2, ehitati juurde ps 6klaastaara ladu. Meie rentnikud ehitasid pos 7 tp-3, see on ajutine ehitis, tegemist on angaariga. Põleng oli klaastaara laos ps 6. Kindlustuspoliisil on põlengu objekt nr 7 all. Plaani peal on klaastaara ladu, poliisil tootmishoone, miks nii on?; projekteerijad, ehitajad andsid oma nn nimetuse. Kui me tegemine kindlustust, siis andsime andmed selle järgi, kuidas me neid kasutasime. Objektil olid kindlustatud: kontor h, olmehoone, töökoda h ps 1, juurdeehitus tp-3, viilhall p 3 h, materjaliladu ps 2, klaastaaraladu ps 6 ja kaarhall h ps 4. Ei olnud kindlustatud pos 7 tp-3 ja veepuhastusjaam pos 5, tp-3, mis oli ka ehitatud rentnike poolt. Objekti kindlustasime, pank nõudis seda laenu saamisel. Edastasime poliisi panka, sest kindlustushüvitise saajaks oli pank. Poliisil p 6 vastab plaanile pos 3 metallist viilhall, punktile 8 vastab plaanil kontor h, olemhoone h pluss 1 ja juurdeehitus tp-3, poliisil punktile 9 vastab plaanil ps 4 h- kaarhall./../ Hüpoteek on seatud kinnistule, mitte hoonetele, täpsel ei tea, vist 2008 või 2009/../ Ei oska öelda kui palju oli klaastaaralao ja materjali lao pindala kokku (III kd lk 153-154). Vitali Drozovi poolt ütluste andmisel on viidatud Suur-Sõjamäe tn 31 kinnistul asuvate tootmishoonete juurdeehituste ja uute tootmishoonete ning parkla projekti lk 20 asuvale joonisele, mis asub eraldi köites. Riiklikult tunnustatud eksperdi Teet Sepaste poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisi objektiks on Tallinnas, Suur-Sõjamäe 31 asuva tööstuskompleksi üks, tulekahjus kahjustusi saanud hoone. Hoone on terasest konstruktsiooniga viilhall, mille välisseinad on sandwichpaneelidest. Katusekate on modifitseeritud kummibituumenist rullmaterjalist. Hoones puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Hoone ehitisealaseks pinnaks on 1484 m2. Kindlustuspoliisil on aadressil Suur-Sõjamäe 31 loetletud neli kindlustusobjekti vastavalt järgmise kindlustussummadega: nr 6-Tootmishoone, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, - 450 000 eurot nr 7- Tootmishoone, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, - 575 000 eurot nr 8- Tootmishoone, kontor, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, -770 000 eurot nr 9- Kaarhall, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, 128 000 eurot. Loetelust nähtub, et aadressil Suur-Sõjamäe 31 on kindlustatud kaks tootmishoonet, tootmishoone-kontor ja kaarhall. Tulekahjus kahjustatud hoone on viilhall, milles puuduvad olmeja bürooruumid. Seega saab hüpoteetiliselt tegu olla ühega kahest kindlustatud tootmishoonest. Tootmishoonete puhul ei ole kindlustuspoliisile märgitud muud erisust, kui kindlustussumma,

mille alusel saab oletada, et vahe tuleneb kas hoone gabariitide või kasutatud materjalide kvalitatiivsest vahest. Riskihindamise küsimustikus esitatud andmete alusel eristab kahte tootmishoonet ainult kindlustussumma, sest hoonete suurused (eeldatavalt ehitisealune pind) on märgitud täpselt sama suurteks. Väiksem tootmishoone kindlustusmaksumus on 450 000 eurot, kuid sama pind võrreldes kallima ja sama pinnaga tootmishoonega tähendab, et hoone konstruktsioonid on vähema kapitaalsusega, sest ehitusaeg on kõigile objektidele näidatud riskihindamise küsimustikus sama. Ehitus- või renoveerimisaastaks on märgitud 1975/2000, ilma hooneid eristamata. Sellest saab järeldada, et kõik kinnistul olevad hooned on väidetavalt algselt ehitatud 1975 aastal ning renoveeritud aastal 2000./../ Tulekahjus kahjustada saanud hoone kandekonstruktsioonid on kaasaegsed ning seega ei ole tegu Ehitisregistrisse kantud hoonega, nimetusega “viilhall- metallist”. Maa-ameti Geoportaali kaardiservist tehtud fotol 4 on kujutatud Suur-Sõjamäe 31 kinnistul mais 2007 paiknenud hooned. Fotolt on võimlik tuvastada ainult neli Ehitusregistrisse kantud hoonet. Metallist viilhall (positsioon nr 4) paikneb olmehoone ja remonditöökoja (pos 1) ja materjalide lao (pos 2 vahel). Metallist viilhalli saab üheselt tuvastada ehitisealuse pinna alusel, st see on suurem kui hoonena nr 4 tähistatud kaarhall (540 m2) ja väiksem kui hooned nr 1 ja 2 (III kd lk 49). Fotol 5 on kujutatud Suur-Sõjamäe 31 hooned seisuga 06.05.2011, millelt on näha, et võrreldes aastaga 2007, on hooneid juurde ehitatud. Vaadeldes erinevatel aastatel tehtud aerofotosid, on võimalik tuvastada, et hoonele nr 1 ehitatud juurdeehitus (heleda katusega osa hoonest paremal) on valminud perioodil 2003 – 2006 (aastatel 2004 ja 2005 ei tehtud aerofotosid) ja aastal 2008 lisandub olemas olnud hoone nr 2 otsa uus tootmishoone nr 5 ja 2009 aastal kaarhalli (hoone nr 4) kõrvale teine viilkatusega hoone nr 6. Kohtutoimiku materjalide alusel toimus tulekahju hoones, mis fotol 5 on tähistatud numbriga 5. Selle hoone kohta on võimalik tuvastada, et seda hakati ehitama peale 2007 maid ning selle kandekonstruktsioon ja katus olid valmis aprillis 2008, kuid millal ehitustööd lõplikult valmisid, ei ole võimalik üheselt tuvastada (III kd lk 51). 18.12.2008. HÜPOTEEGI SEADMISE LEPINGU NING ASJAÕIGUSLEPINGU, registri nr 4274 (edaspidi notariaalne leping), punktis 2.1.3. on öeldud: „Kinnistu on hoonestatud ning sellel paiknevad vastavalt Riikliku Ehitisregistri andmetele: olmehoone ja remonditöökoda, materjalide ladu, viilhall-metallist, ajutine kaarhall, 10 kv alajaam nr 5667, komplektalajaam HEKA2SB, kaks (2) 10 kv kaabelliini ja 10 kv maakaabelliin”. Notariaalses lepingus on nimetatud lisaks alajaamadele nelja Ehitisregistrisse kantud hoonet registris olevate nimetustega (vt foto 1). Omanik Adelan KVH OÜ (registrikood 10568109) ei ole notariaalses lepingus avaldanud, et kinnistul asuks teisi, Ehitisregistris kajastamata ehitisi. Kohtutoimikus on kd II tlk 19-20 esitatud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaseltsi poliis nr 9/174079/11.05.2009 (edaspidi nimetatud Seesami poliis). Selle võrdlemisel BTA poliisi aluseks oleva Kominsur Kindlustusmaakler OÜ riskihindamise küsimustikuga (vt kd I tlk 23) ilmneb, et Seesami poliisil on analoogselt Kominsur Kindlustusmaakler OÜ riskihindamise küsimustikuga märgitud kindlustuskoha aadressiks Suur-Sõjamäe 31A ning nimetatud aadressil paiknevateks neli hoonet, mis kõik on renoveeritud aastal 2000. Need on ainsad ühtivad andmed. Kõikide hoonete ehitusaastaks on märgitud 1985, mis vastab nende rajamise ajale tunduvalt täpsemalt, kui Kominsur Kindlustusmaakler OÜ riskihindamise küsimustikus nimetatud 1975 aasta. Kuna kõik kindlustatud hooned on mõlema poliisi kohaselt renoveeritud, ei käsitle need 2007 aastal või peale seda rajatud hooneid. Ehitisregistrisse ei ole kantud ja kindlustatud ei ole viilhalli, millel on terasest (metallist) kandekonstruktsioon ning mille ehitisealune pind oleks 1484 m2. Kominsur riskihindamise küsimustikus on ainsaks hooneks, mille puhul on suurendatud kindlustussummat ja hoone pinda, Ehitisregistrisse kantud „viilhall-metallist“. Nimetatud hoone puhul on võrreldes Ehr-iga pindala suurendatud 1850 – 935 = 915 m2 ja Seesamiga võrreldes 960 m2, mis aga ei vasta tulekahjus kahjustada saanud hoone ehitisealusele pinnale. Ka kindlustussumma suurenemine 51830 € ei vasta uusehitusena rajatud juurdeehituse maksumusele ja tulekahjus kahjustada saanud hoone on kokku ehitatud materjalide laoga, hoonega nr 4, mille ehitisealune pind ja kindlustusmaksumus on jäänud samaks võrreldes 2009 aastaga. Samas ei ole ka selle hoone suuremana näidatud pindala piisav, et hõlmata ka kahjustada saanud hoonet, sest kahe hoone ehitisealune pind kokku on 2602 m2. Kui aluseks võtta, kaarhalli kui Seesami poliisi

kõige väheväärtuslikuma hoone kindlustusmaksumus, siis tulekahjus kahjustada saanud hoone kindlustussumma oleks 127823/510*1484 = 371940 €. Eelnevast ilmneb, et mõlema poliisi puhul olid kindlustatud ainult Ehitisregistrisse kantud hooned. Eelneva analüüsi põhjal on võimalik järeldada järgmist: 3.2.1 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoonet ei ole kantud Ehitisregistrisse; 3.2.2 kindlustuspoliisi, riskihindamise küsimustiku, Ehitisregistri andmete ja notariaalse lepingu kogumis hindamise alusel on ilmne, et tulekahjus kahjustada saanud hoone ei olnud kindlustatud; 3.2.3 tulekahjus kahjustada saanud hoone püstitamiseks puudub ehitusluba; 3.2.4 tulekahjus kahjustada saanud hoonele ei ole väljastatud kasutusluba; 3.2.5 kasutusloa puudumise tõttu ei ole kontrollitav hoone kasutusotstarve ning sellest tulenevad nõuded ehitisele; 3.2.6 kasutusloa puudumise tõttu ei ole hoone tuleohutuse nõuetele vastavus kontrollitud Päästeameti poolt (III kd lk 45-55). Riiklikult tunnustatud ekspert Teet Sepaste poolt koostatud ekspertarvamuse punkti 3.5.1 kohaselt 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone ei ole kindlustuspoliisil märgitud objekt 7 tootmishoone kindlustussummaga 575 000 eurot. 03.06.2011 kindlustuspoliisil nr 116515 märgitud kindlustusobjektid nr 6-9 ei ole tulekahjus kahjustada saanud hoone (III kd lk 69). Kohtuistungil üle kuulatud ekspert Teet Sepaste ütluste kohaselt ekspertiisiks esitati peale põlengut koostatud ehitusprojekt. Minule teadaolevalt ei ole põlenud hoonele väljastatud ehitusja kasutusluba. Viitan Suur-Sõjamäe tn 31 kinnistul asuvatele tootmishoonetele juurdeehituste ja uute toomishoonete ning parkla projektile, toimiku lk 74, kd. Seal on kirjas, et ehitusluba 2009a. Ekspertiisiks esitatud andmete alusel ei ole põlenud hoone, poliisile ei vastanud põlenud hoone konstruktsioonide kirjeldus ja ehitisealune pindala. Kindlustus poliisil on hoone nr 7 kandekonstruktsioon näidatud raudbetoon, põlenud hoonel oli aga teras. Kindlustatud hoone ehitusalune pindala registri järgi on 1118 m2, põlenud hoone 1484 m2. Viitan lk 20, 4 kd./../ Tehnilistes näitajateks on pos 5, 6, 7 eraldiseisvad hooned. Juurdeehitus on näidatud olmehoonele ja töökojale, pos 1-le. Pos 6 ei ole käsitletud olemasolevat juurdeehitust, seda ei saa juurde liita pos 2-le. Olemasolevatele hoonete juurde saab ehitada ka täiesti eraldiseisva hoone. Kui pos 2 ja 6 ehitusalased pindalad kokku liita, siis on 2602 m2. See pos 2 ei ole plaanil näha, kuid see on ehitisregistris näha. Selle pos 2 pindala on mulle teada, kuna pidin tuvastama hooneid ja kindlustus poliisil oli pos 2 ehitusalaseks pindalaks näidatud 1850 m2, kuid ehitusregistris on selle pind 1118 m2. /../ Selle plaani on juhatuse liige heaks kiitnud 2012 (III kd lk 179). Kohus hinnates kogumis riiklikult tunnustatud eksperdi Teet Sepaste poolt koostatud eksperdiarvamus ja poolt kohtuistungil antud ütluseid, hageja seadusliku esindaja Vitali Drozovi poolt kohtuistungil vande all antud ütluseid, tunnistajate ütluseid ja kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone ei ole kindlustuspoliisil märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot. Kohus leiab, et kindlustuspoliisil objekt nr 7 toomishoone näol on tegemist hoonega, mis on Unifuture OÜ töö TH-01-10 eelprojektil tähistatud H pos. 2 olemassolev materjalide ladu, mis on kantud ehitusregistrisse koodiga 101022982 ehitisealune pind 1118 m2. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, kindlustus poliisil on hoone nr 7 kandekonstruktsioon näidatud raudbetoon, põlenud hoonel oli aga teras. Ka mitteasjatundjal suudab visuaalselt vahet teha raudbetoonil ja terasel. Kindlustatud hoone ehitusalune pindala registri järgi on 1118 m2, põlenud hoone 1484 m2. Seega poliisile ei vastanud põlenud hoone konstruktsioonide kirjeldus ja ehitisealune pindala. Riskihindamise küsimustikus on hageja märkinud mõlema Suur-Sõjamäe 31 Tallinn tootmishoone ehitus ja renoveerimisaastaks 1975/2000, kuid vaidlusalune tulekahjus põlenud hoone on ehitatud pärast 2007. Ka ekspert Teet Sepaste on kohtuistungil andnud ütluseid, et tulekahjus kahjustada saanud hoone kandekonstruktsioonid on kaasaegsed.

Hageja seadusliku esindaja Vitali Drozovi poolt kohtuistungi vande all antud ütluste kohaselt hageja kindlustas objekti, sest pank nõudis seda laenu saamise, hageja edastas poliisi panka, sest kindlustushüvitise saajaks oli pank. Pärast ostmist ehitati ps 6-klaastaara ladu (III kd lk 153-154). Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on hageja kantud Suur-Sõjamäe 31, Tallinn asuva kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 23.09.2008 asjaõiguslepingu alusel 25.11.2008 ning 18.12.2008 asjaõiguslepingu alusel on kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteek summas 10 000 000,00 krooni AS Krediidipank kasuks. 18.12.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu, registri nr 4274 (edaspidi notariaalne leping), punktis 2.1.3. on öeldud: „Kinnistu on hoonestatud ning sellel paiknevad vastavalt Riikliku Ehitisregistri andmetele: olmehoone ja remonditöökoda, materjalide ladu, viilhall-metallist, ajutine kaarhall, 10 kv alajaam nr 5667, komplektalajaam HEKA2SB, kaks (2) 10 kv kaabelliini ja 10 kv maakaabelliin”. Notariaalses lepingus on nimetatud lisaks alajaamadele nelja Ehitisregistrisse kantud hoonet registris olevate nimetustega. Omanik Adelan KVH OÜ(registrikood 10568109) ei ole notariaalses lepingus avaldanud, et kinnistul asuks teisi, Ehitisregistris kajastamata ehitisi (III kd lk 47,54). Tunnistaja Xxxütluste kohaselt klient kindlustas hooneid, mis oli tagatiseks Krediidipangas. Klient ei pidanud eesmärgiks kindlustada kõiki hooneid. Mina küsisin kliendilt, millised hooned lepingust tagatiseks olid, need ka kindlustati (V kd lk 17 pöördel). Sellest tulenevalt kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja soovis kindlustada need hooned, mis olid kantud ehitusregistrisse ja mille kindlustamise nõue tulenes ASga Krediidipank 18.12.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingust. Nimetatud leping ei näinud ette, et hageja oleks pidanud kindlustama ka Ehitisregistrisse kandmata hooned, sest leping ei näinud ette, et Suur-Sõjamäe 31, Tallinn kinnistul võiks üldse asuda ehitusregistrisse kandmata hooneid. Ka tänaseni on vaidlusalune 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone ehitusregistrisse kandmata. Seda on kinnitanud 2.05.2017 toimunud kohtuistungil hageja juhatuse liige Vitali Drozdov (V kd lk 18 pöördel) ja nimetatud asjaolu nähtub ka ehitisregistrist. Hageja on soovinud oma kindlustushuvi tõendada Xxx25.10.2010 e-kirjaga, millega edastab xxx kolmandale isikule Suur-Sõjamäe 31 plaani. Nimetatud e-kirja kohaselt Suur-Sõjamäe 31A plaan on kirjale lisatud. Esimesel lehel on rohelisega (roheliste nurkadega) tähistatud kindlustatavad objektid- Kokku tuli 8 nurgakest. Saan aru, et asi läks keerulisemaks... Aleksandr soovitas võtta andmed registrist, seal on ju praegused andmed, eks ole? ( IV kd lk147-149). Nimetatu e-kiri on saadetud vastuseks kolmanda isiku töötaja Xxx24.05.2010 e-kirjale, milles viimane märgib, et on lõplikult segaduses 9 objekti osas mida vajatakse kindlustada. Nimetatud e-kirjas on link ehitusregistrile Suur-Sõjamäe 31a kinnistu osas, aga on vaja teavitate 4 hoone kohta; mida nimetatakse: 6. Kauplus-ladu, 7. Viilhall-ladu- see on metallangaar, 8. Büroo- olmeruumid- ladu,

kantud ehitisregistrisse. Kohus märgib, et kindlustusesemeks on konkreetsed objektid, antud juhul hoone. Kindlustusesemeks ei saa olla hoonete kogupindala ruutmeetrites. Igal hoonel oma kindlustusväärtus, kindlustussummaks taastamisväärtus. Taastamisväärtuseks on konkreetse ehitise taastamise ruutmeetri maksumus. Lisaks arvestatakse kindlustusmaksete arvutamisel kõiki konkreetse hoonega seotud riske, selle kasutusotstarvet, konstruktsioone. Sellest sõltuvalt määratakse iga hoone kindlustusmakse. Antud juhul on Suur-Sõjamäe 31, Tallinn asuvad hooned ehitatud erinevast materjalist ja neil on ka erinevad riskid. Kohus märgib, et hageja on kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud ebatäpseid andmeid kindlustatud objektide kohta, seda eriti nende ehitusalaste pindade kohta. Ilmselgelt ei saanud hageja seda teha teadmatusest, sest hagejal on võimalik kontrollida igal ajal temal kuuluval kinnistul asuvate hoonete ehitusalase pinna suurust ehitusregistrist ja hageja peab olema teadlik, millised temale kuuluval kinnistul asuvad hooned on saanud ehitusloa ja kantud ehitusregistrisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Suur-Sõjamäe 31, Tallinn kinnistul asuv hoone, mis sai 08.12.2012 toimunud tulekahjus kahjustada, oli hageja ja kostja vahel 03.06.2011 sõlmitud kindlustuslepinguga kindlustama., seega ei ole Suur-Sõjamäe 31, Tallinn kinnistul asuv hoone, mis sai 08.12.2012 toimunud tulekahjus kahjustada poolte vahel 03.06.2011 sõlmitud kindlustuslepingu esemeks VÕS § 424 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole 08.12.2012 aset leidnud tulekahju näol tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagejal alus kostjalt kindlustushüvitist nõuda. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida kas hageja on TsÜS § 94 lg 1, 2 ja VÕS § 440 järgi esitanud kostjale valeandmed, mis võimaldas kosjal lepingut tühistada ja kohus ei hinda nende väidete tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid, sh põlenud hoone tulepüsivust, automaatse tulekahjusüsteemi olemasolu ja tuleohutusnõuete täitmis hageja poolt. Eelnimetatud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.