Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.05.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-53913
Tsiviilasi
Adelan KVH OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Adelan KVH OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
151 137.30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Adelan KVH OÜ (registrikood 10568109), lepinguline esindaja v/adv Ilya Zuev Kostja/vastustaja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu; registrikood 11223507), lepinguline esindaja Andrus Reidi Kolmas isik hageja poolel Kominsur Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11111547), lepinguline esindaja v/adv Madis Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.11.2015 otsus tühistada ja saata tsiviilasi vaidlustatud osas, so kindlustushüvitise väljamõistmises suuruses 151 137.30 eurot, tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kindlustushüvitise osas, mis ületab 151 137.30 eurot, on Harju Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jõustunud.
Jätta rahuldamata hageja taotlus võtta apellatsioonimenetluses täiendavate tõenditena vastu apellatsioonkaebuse lisadena esitatud 5 fotot vaidlusalusest hoonest. Kuna fotod on esitatud elektrooniliselt, nende tagastamist ei toimu.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.17.12.2012 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt kahjuhüvitise 341 085.90 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.06.2011 varakindlustuslepingu (poliis 116515) kehtivusega 03.06.2011–02.06.2012, millega kindlustati mh Tallinnas Suur-Sõjamäe 31 asuv hoone (poliisil pos 7) kindlustussummas 575 000 eurot. Lepingule kohalduvad kostja varakindlustuse tingimused 3C-1E. Hoone oli kindlustatud mh tuleriski vastu.
2.08.02.2012 kella 20.00 paiku toimus tulekahju, milles kindlustatud hoone sai tule- ja tahmakahjustusi, lisaks hävines jäätmepurusti, mis kuulus OÜ-le Nelitäht. Tulekahju sai alguse hoones töötanud jäätmepurustist kell 20.10. Purusti tulekustutussüsteem hakkas tööle. Töötajad püüdsid tulekahju kustutada. Päästeametile helistati kell 20.15. Hageja ega muud isikud ei põhjustanud ega soodustanud riski saabumist. Päästeamet tegi kindlaks, et tulekahju põhjustas purustis süttinud prügimass.
3.Kominsur Kindlustusmaakleri OÜ kindlustusmaakler teatas 09.02.2012 kostjale kindlustusjuhtumist. Hageja esitas hüvitise nõude 25.05.2012. 28.06.2012 keeldus kostja kahju hüvitamisest, tühistades pooltevahelise lepingu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 441 lõike 5 alusel järgmistel põhjustel: hageja on esitanud lepingu sõlmimisel valeandmeid tuleohutusnõuete kohta; puudusid nõuetekohased tulekahju- ja valvesignalisatsioon, mis oleks ühendatud valvepuldiga turvafirmas AS Turvateenistuse Alfastar; objektil puudus kasutusluba, kuna objekt ei vastanud tuleohutusnõuetele. Andmed olid esitatud enne kindlustuslepingu sõlmimist riski hindamise küsimustikus, millest alusel sõlmis kostja lepingu.
4.Kindlustuslepingu tühistamine ei ole õigustatud, sest pettuse alused puuduvad. Hageja ei tegutsenud eesmärgiga kallutada kostjat lepingut sõlmima. See, kas AS-ga Turvateenistuse Alfastar on valveteenuse leping, ei oleks mõjutanud kostjat lepingut sõlmima. Kuskilt ei nähtu, et valveteenuse lepinguta kostja kindlustuslepingut ei sõlmi. Isegi, kui kostja taganes lepingust VÕS § 442 lõike 2 ja § 441 alusel, peab ta lepingu täitma, kui asjaolu, millest ei teatatud, ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist. Äärmisel juhul võiks kindlustushüvitist vähendada. Sama on ka kasutusloa puudumisega. Kostjal on professionaalina võimalus ja kohustus kontrollida kasutusloa olemasolu. Need asjaolud võisid mõjutada vaid kindlustusmaksete suurust.
5.Hageja ei ole kindlustuslepingut rikkunud. Tehnilise valve lepingu puudumine ei ole alus hüvitise maksmisest keeldumiseks. Faktiliselt vastas hoone tuleohutusnõuetele. Oli töökorras tuleohutussüsteem, mis rakendus tulekahju korral, töötajad teavitasid päästeteenistust. Kostja ei ole tõendanud, et hoone ehitustehnilistele nõuetele mittevastavus oleks mõjutanud tulekahju avastamist ning tule ja kahjustuste levikuga seotud riske. Kasutusloa puudumine seda ei mõjutanud. Hagejal oli automaatne tulekustutusüsteem, mis hakkas tööle, lisaks olid pulberkustutid.
6.Riski hindamise küsimustik on täidetud ja esitatud kostjale kindlustusmaakleri kaudu, kes võis ise esitada ebaõigeid andmeid kostjale. Tõendamata on kostja väide, et tulekustutussüsteem ei olnud korras ja et ATS ja AVS olemasolu korral oleks tulekahju toimumisel kahju olnud oluliselt väiksem. Kasutusloa olemasolu ei oma tähtsust ega tähenda, et kindlustuslepingut ei saa sõlmida. Kui see on oluline, pidanuks kostja ise seda lepingu sõlmimisel kontrollima ja sellele tähelepanu juhtima. Hoone vastas tuleohutusnõuetele.
7.Hageja on korduvalt sõlminud kostjaga sama objekti suhtes eelnevalt kindlustuslepinguid, kostja on ise olnud hooletu. Kostja märkis ise andmed dokumendile ATS-i olemasolu kohta. Hoone oli Sandwich-tüüpi paneelidest tulekindlusklassiga E30 EN 135102-2:200. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 09.02.2012 teatas Kominsur Kindlustusmaakler OÜ kostjale tulekahjust, mis algas 08.02.2012 kella 20.00 paiku.
9.Riskihindamise küsimustikus olid objekti nr 7 kohta olemas järgmised andmed: pindala 1850m2, tulepüsiv kaarhall Suur-Sõjamäe 31A, varustatud töökorras automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga, millel on ühendus valvepuldiga turvafirmas AS Turvateenistus Alfastar.
10.Riskihindamise küsimustikus vastab põlenud hoone hoopis objektile nr 9: plekist viilhall, mille pindala oli 1850m2, mis on ATS-i ja AVS-i ühendusega turvafirmasse. Tegelikult on kahjustada saanud hoone pindala 1480m2, see oli kaarhall, mida kasutati jäätmete käitlemiseks, hoone ei ole ehitiste registrisse kantud, sellel ei olnud kasutusluba, sest ei vastanud tuleohutusnõuetele. See mõjutas tulekahju avastamist ning tule ja kahjustuste leviku riske.
11.Tehnoloogiline protsess põhjustas tulekahju: süttis prügimass ja tulekahju algas pakendijäätme purusti sisemusest. Tulekahju põhjus jäi välja selgitamata, kuna
eksperdil ei olnud vajalikke dokumente. AS-l Turvateenistus Alfastar ei olnud hagejaga tehnilise valve lepingut.
12.Kostjal oli õigus 28.06.2012 keelduda VÕS § 440 lõigete 1 ja 5 järgi kohustuse täitmisest ja tühistada leping TsÜS § 94 alusel. Projektijärgselt oli tegemist klaastaara laoga, milleks seda tegelikult ei kasutatud. Hageja on avaldanud kostjale valeandmeid rakendatud tuleohutusnõuete kohta, sest märkis, et tegemist on tulepüsiva kaarhalliga Suur-Sõjamäe 31A, mis on varustatud töökorras automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga (ATS, AVS), mis aga tegelikkuses puudusid. Lisaks puudus kasutusluba, kuna hoone ei vastanud tuleohutusnõuetele. Kostja sõlmis lepingu heas usus, et esitatud andmed on õiged, vastasel juhul jäänuks leping sõlmimata. Hoones toimus tuleohtlik tööprotsess, seega oli hoone tulekindlus ja -ohutus, ATS ning AVS ühendus turvafirmaga olulised, et hinnata riske. Hoone pidanuks olema ühendatud ka otse häirekeskusesse. Hageja teadis, et need puudusid, kuid ikkagi esitas andmed kindlustusandjale riskihindamise küsimustikus. Valvatavate süsteemide olemasolu korral oleks kahju olnud väiksem. Seega on hageja ebaõigete asjaolude avaldamise teel lepingu sõlmimise eesmärgil viinud kostja tahtlikult eksimusse. Lepingu sõlmimine sai võimalikuks vaid oluliste asjaolude, mis suurendasid kindlustusriski, kohta valeandmete esitamise teel. Häirekeskus sai teate kell 20.15, teine kõne oli kell 20.16, kell 20.26 jõudis kohale tuletõrje, kes nägi suitsu ja tuld 100m2 suurusel alal. Tõendamata on väide, et hoones oli tulekustutussüsteem, mis rakendus ja ujutas tulekahju intensiivsemat kohta. Hoone sai ulatuslikke kahjusid, purusti hävines. Need asjaolud kinnitavad riski suurust. Lepingu tühistamine on kehtiv ja kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest.
13.Kahjustatud hoone, mille suhtes on leping sõlmitud Turvateenistus Alfastar AS-ga ja mis oli ühendatud süsteemi, ei asu Paldiski mnt 31. Tulekahjus kahjustatud objekti kohta on hageja märkinud, et sellesse on paigaldatud töökorras ATS/Alfastar, mida tegelikult ei olnud ning häiret ei tulnud. Tegemist on valeandmete esitamisega. Tulekahju korral lülitati sisse 12m2 mahuga tulekustutussüsteemi pump ja kasutati kustuteid, mis tulemusi ei andnud. ATS-i ja AVS-i puudumine mõjutab tulekahju levikut ja kahju suurust. Kell 20.00 puhkes tulekahju ja kell 20.15 tehti esimene kõne häirekeksusesse, st et viidatud 15min mõjutas tulekahju intensiivsust. Seega on ATS-i ja AVS-i puudumine ning hoone tuleohutusnõuetele mittevastamine riski suurendavad asjaolud.
14.Tõendamata on, et hoone oli tehtud Sandwich-tüüpi paneelidest tulekindlusklassiga E30 EN 135102-2:200. Hoone oli kaetud tsingitud profiilplekiga.
15.Kahju ulatus 341 085.90 eurot on üle paisutatud. Kostja tellis arvamuse ja selle järgi on vaidlusaluse hoone taastamismaksumuseks 151 137.30 eurot (käibemaksuta).
16.Pärast kohtuekspertiisiakti saabumist tugines kostja lisaks eeltoodud väidetele ka sellele, et tulekahjus kannatada saanud hoone ei olnud kindlustatud ja taotles hagi läbi vaatamata jätmist. Kolmanda isiku seisukoht
17.Kolmas isik jättis kohtu otsustada hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise. Kolmas isik ei vastuta nende andmete õigsuse eest, mis esitas hageja kolmanda isiku vahendusel kostjale. Kolmas isik ei ole oma kohustusi rikkunud.
Esimese astme kohtu otsus
18.17.11.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 292.50 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud jäid tema enda kanda.
19.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: 1) 03.06.2011 sõlmisid pooled varakindlustuslepingu (poliis 116515) perioodiks 03.06.2011–02.06.2012, mille järgi kuulus kindlustamisele muude hoonete hulgas Tallinnas Suur-Sõjamäe 31 asuv hoone, tähistatud poliisil numbriga 7; 2) kindlustussumma oli selle hoone puhul 575 000 eurot; 3) lepingule kohalduvad „Varakindlustuse tingimused 3C-1E“; 4) hoone oli kindlustatud tuleriski vastu, mille esinemise korral oli kindlustusvõtja omavastutuseks 1600 eurot.
20.H-Ekspertiis OÜ aktist (t II kd lk 102-111) nr 1209, milles tulekahju ekspert on tuginenud talle antud materjalidele, nähtub järgmine: Põhja-Eesti Häirekeskus sai 20.02.2012 kell 20.15 teate tulekahjust Suur-Sõjamäe 31, kus nähti tuld; kell 20.16 tuli teade, et tulekahju on jäätmekäitluse tsehhis ning kui esimene komando sündmuskohale kell 20.26 jõudis, nähti suitsu ja tuld; peale luuret anti kell 20.29 aste 3 ning tuvastati, et põles hoone suuruses ca 1500m2 ning tuli oli pindalal 100m2; kell 20.36 prooviti hoone muuta pingevabaks, kell 20.30 moodustati kaks võitluslõiku, kell 20.40 saabus teine ja siis kolmas abijõud; kell 20.59 võttis Ida-Harju operatiivkorrapidaja kustutustööde juhtimise üle ning kuna hoone oli pingestatud ja seda ei õnnestunud pingevabaks muuta, kutsuti kohale Eesti Energia AS-i avariiteenistus; tuli oli levinud edasi hoone konstruktsioonidesse; tulekahju lokaliseeriti kell 21.48 ja likvideeriti kell 23.40. Esitatud materjalide kohaselt olid kella 20.00 paiku töötajad kuulnud plahvatust prügipurustusliini purustis ja siis tekkis leegiline põlemine transportööridel, konteineris ning sisse lülitati 12m3 mahuga tulekustutussüsteemi pump ning püüti tulekahju likvideerida tulekustuteid kasutades, mis ei õnnestunud. Eksperdi arvamuse kohaselt sai tulekahju alguse pakendijäätmete purusti sisemusest, täpset põhjust ei saanud ekspert avaldada materjalide ebapiisavuse tõttu. Kohtule tõendite kogumise korras Ergo Kindlustuse AS-lt (nüüd Ergo Insurance SE) saadud Päästeameti Põhja Päästekeskuse päringu vastuse (t II kd lk 126) kohaselt ei tuvastatud kellegi süüd tulekahju põhjustamisel ega tuleohutusnõuete rikkumist. Seega on õige hageja väide, et tulekahju ei olnud põhjustanud hageja ehk et hageja ei kutsunud tahtlikult esile riski. Samuti on õige ja tõendatud hageja väide, et kohapeal hakati koheselt olemasolevate tulekustutusvahenditega tuld kustutama ja seega olid hoones olemas tulekustutusvahendid.
21.Vaatluse ja hageja juhatuse liikme VD vande all antud seletusega on tõendatud, et tulekahju leidis aset hagejale kuuluvas hoones, mis on Unifuture OÜ eelprojektil tähistatud pos 6 all (klaastaara ladu; tootmishoonele juurdeehitus ja uute tootmishoonete ning parkla eelprojekt Suur-Sõjamäe 31 Tallinnas, eraldi kd lk 29).
22.Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõikele 1, § 94 lõikele 2 ja VÕS § 440 lõigetele 1 ja 2, § 441 lõigetele 1-5. Kostja tühistas lepingu pettuse tõttu ega ole lepingust taganenud, mistõttu ei kohaldu asjas VÕS § 441 lõiked 1-4. Seega on hageja viited taganemise korral kohustuse täitmisele mainitud sätete alusel alusetud.
23.Eeltoodu tõttu kontrollis kohus, kas hageja on TsÜS § 94 lõigete 1 ja 2 ning VÕS § 440 lõike 1 järgi esitanud kostjale valeandmeid, mis võimaldas kostjal lepingut
tühistada. Kostja heitis ette hagejale järgmiste valeandmete esitamist: hoone, kus tulekahju tekkis, on varustatud töökorras automaatse tulekahju ja valvesignalisatsiooniga (ATS, AVS), mis tegelikkuses puudusid; tegemist on tulepüsiva hoonega, mida ta tegelikult ei olnud; hoonel puudus kasutusluba, kuna hoone ei vastanud tuleohutusnõuetele.
24.Vastavalt VV määruse 27.10.2004 nr 315 § 31 punktile 3 (edaspidi määrus) on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem erinevatest komponentidest moodustatud süsteem, mis annab automaatse teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.
26.Ülalpool leidis tõendamist, et tulekahju toimus selles hoones, mis on Unifuture OÜ töö eelprojektil tähistatud pos-ga 6 „klaastaara ladu“. Samas ei ole sellise nimetusega hoonet poliisile märgitud. Hageja juhatuse liikme VD seletuse kohaselt on eelprojektil pos 6 all olev hoone poliisil märgitud pos 7 all ehk tootmishoone. Seletuste kohaselt tegeles rentnik seal tootmisega, kuigi algselt oli see planeeritud laoruumiks.
27.Hageja poolt kohtule esitatud riski hindamise küsimustikus, milles hageja on andnud vastused maakleri (kolmanda isiku) vahendusel kindlustusandjale (t I kd lk 19-24), ning kolmanda isiku nõudel kohtumenetluses kogutud ja kostja poolt varasema perioodi riski hindamise küsimustikus (t II kd lk 31-32), mis puudutab kauplus-ladu Suur-Sõjamäe 31a Tallinnas on tulekahjus kahjustada saanud objekti suuruseks märgitud 1850m2 (vt t I kd lk 23 oleva tabeli rida 2 „hoone ABDF tootmishoone, 1850m2, 575 000 eurot). Mõlemas küsimustikus (t I kd lk 23 I kd, II kd lk 31-32) on hoone tulepüsivusklassiks märgitud tuld püsiv hoone, ehitamise/renoveerimise aasta 1975/2000 ning punkti 5 all (tulekindlustuse riskid) on märgitud, et on paigaldatud töökorras automaatne tulekahjusignalisatsioon ATS-Alfastar ning automaatne valvesignalisatsioon AVS-Alfastar (t I kd lk 23, 24; punktid 5, 6 - tulekindlustuse ja murdvarguskindlustuse riskid, vt ka II kd lk 31-32).
28.Seega on mõlemas küsimustikus ühesugused andmed AVS-i ja ATS-i kohta ehk need on hoones olemas ning lisaks on samad andmed hoone tulepüsivuse kohta ehk et tegemist on tuld püsiva hoonega ning lisaks on ühesugused andmed ka hoone pindala kohta.
29.VD seletuse kohaselt oli hageja varasemalt kindlustanud ja soovinud ka vaidlusalusel perioodil kindlustada just Unifuture OÜ eelprojektil märgitud klaastara ladu ja et see on sama hoone, mis on poliisil märgitud pos 7 all tootmishoonena. Eeltoodu alusel leidis kohus, et asjas on tõendatud, et riski hindamise küsimustikus on antud andmeid just eelprojektis nimetatud hoone kohta, mis on seal tähistatud pos-ga 6 ja millele peab seega vastama poliisil tootmishoone pos-ga 7.
30.Hageja on tuletõrjesignalisatsiooni tehnohoolduse lepinguga nr 16/01-09HL 12.01.2009 tõendanud, et OÜ Novotron Service osutab hagejale Suur-Sõjamäe 31
Tallinnas ATS-i tehnohooldust taaralaos ja sellega külgnevates administratiivruumides, mis kuuluvad hagejale (lepingu punkt 1.1; t II kd lk 46). OÜ Adelan Klaas ja OÜ Turvateenistus Alfastar vahelise lepinguga nr TV-210/5147 (t II kd lk 50-55) ja selle lisaga 2 (raadiomodemi rent) on hageja tõendatud, et SuurSõjamäe 31 territoorium ja kontorid on valve objektiks. Et leping on sõlmitud mitte hageja, vaid OÜ-ga Adelan Klaas, ei oma Suur-Sõjamäe 31 territooriumi ja kontorite valve teostamise seisukohalt kohtu arvates tähtsust. Sellega on hageja ümber lükanud kostja väited, justkui puudunuks AS-l Alfastar Suur-Sõjamäe 31 asuvate hoonete territooriumi ja valve leping.
31.Samas ei nähtu tulekahju põhjuste uurimise aktist, et tulekahju ajal oleks vaidlusaluses hoones tööle hakanud automaatne tulekahju signalisatsioon (ATS). VD vande all antud seletuse kohaselt käis vaidlusaluse hoone ühes osas ööpäev läbi töö ning signalisatsiooni sinna ossa ei paigaldatud, kuid hoone esimeses osas oli ATS olemas, mis oli ka ühendatud turvateenistusega. Seega käis vaidlusaluses hoones tööprotsess ning tegemist oli määruse § 34 punktis 4 viidatud VI kasutuviisiga ehitisega, milles pidi vähemalt olema automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem.
32.Kolmanda isiku tunnistaja AM ütluste kohaselt küsiti andmeid kindlustusobjekti kohta hagejalt, osad andmed olid juba olemas, kuid hageja käest täpsustati pindala, renoveerimise aastat, signalisatsiooni. Hageja tunnistaja VI ütluste kohaselt vastas ta maaklerile ja esitas andmed. Juhtkond andis talle ülesande kindlustada 8 objekti, sh eelprojektil oleva pos-ga 6 tähistatud klaastaara lao. Tunnistaja täitis riski hindamise küsimustiku olemasolevate dokumentide põhjal ja vaidlusaluse objekti kohta vaid aadressi ja renoveerimise aasta 1975/2000 (t I kd lk 23) kohta.
33.Hinnates tunnistajate ütlusi, leidis kohus, et kolmanda isiku tunnistaja ja hageja tunnistaja ütlused ei kattu selles, kes esitas andmed hoone pindala ja signalisatsiooni kohta ehk kas need olid hindamise küsimustikes juba varasemalt täidetud eelnevate aastate andmete alusel või täitis need kolmas isik hagejalt saadud andmete alusel või hageja ise. Nimetatud põhjustel leidis kohus, et tõendamata on hageja väide, et ülalviidatud andmed on täitnud kolmas isik ja et kolmas isik esitas kostjale valeandmeid.
34.Küll aga hinnates eelpool märgitud lepinguid, hageja vande all antud seletusi, tulekahju ekspertiisi akti ning riski hindamise küsimustikes toodud andmeid ATS-i (ja AVS-i) kohta, leidis kohus, et andmed ATS-i kohta, mis on avaldatud kostjale, on ebaõiged selles, et hoonesse, kus tulekahju tekkis, ei olnud signalisatsiooni paigaldatud. Nimelt on hageja ise vande all kinnitanud, et tulekahjus kannatada saanud hoone osas ATS-i ei olnud. Seega on tõendatud kostja väide, et hoone, kus tulekahju tekkis, ei olnud varustatud ATS-ga (ja AVS-ga). Teisisõnu oli hageja VÕS § 440 lõike 1 II lause ja TsÜS § 94 lõike 2 mõttes esitanud ebaõigeid andmeid olulise asjaolu kohta, sest kindlustusandja oli selle kohta küsinud kindlustusmaakleri kaudu hagejalt andmeid riski hindamise küsimustikus.
35.Hageja esitas kohtule OÜ Anixel Ekspert arvamuse (t II kd lk 59), mille kohaselt ei omanud ATS-i puudumine tulekahju tekkimise ja vastava teate esitamise seisukohalt mingit tähtsust. ATS-i puudumine ei tähenda aga kohtu arvates seda, et hageja ei oleks avaldanud kostjale ebaõiged andmeid. Vastupidiselt loetakse VÕS § 440 lõike 1 II lause ja TsÜS § 94 lõike 2 mõtte kohaselt selliseid andmeid, mida kindlustusandja
on küsinud kindlusvõtjalt, kindlustusandja jaoks olulisteks asjaoludeks, mida kindlustusvõtja peab kohustusena täitma. Nii on ebaõige ja vastuolus VÕS § 449 lõike 1 II lause ja TsÜS § 94 lõikega 2 hageja väide, et ATS puudumine (ka selle kohta ebaõigete andmete esitamine, teatamata jätmine) ei ole oluline tulekahju riski kindlustamise korral kindlustusandja jaoks. Kohtu arvates on tulekahju riski kindlustamise korral oluline, mida kindlustusandja tulekahju ärahoidmise, tõkestamise, hoiatussüsteemide, kustutussüsteemide ja hoone tulepüsivuse kohta on kindlustusvõtjalt küsinud (küsib) ja nii on kindlustusvõtjal kohustus neid andmeid kindlustusandjale õigesti esitada. Eeltoodu tõttu on asjakohatu hageja väide, et kostja ei ole kuskil avaldanud, et kindlustuslepingut ei sõlmita, kui puudub ATS ja et nende andmete esitamise kohustuse rikkumine saab mõjutada vaid makse suurust.
36.Pooled on menetlusdokumentides märkinud, et leping AS-ga Alfastar oli sõlmitud Paldiski mnt hoone suhtes, kuid märgitud väited ei oma tähtsust, sest kohus tuvastas, et leping oli sõlmitud ka Suur-Sõjamäe 31 hoone suhtes (vt otsus ülalpool).
37.Kostja väitis, et hoone, milles tulekahju tekkis, ei vastanud tuleohutusnõuetele ja sellel ei olnud kasutusluba. Ekspert TS arvamusega kohtuistungil ning vastavas ekspertiisiaktis nr 21405 (t III kd lk 42-72) on tõendatud, et vaidlusalusel hoonel ei olnud tulekahju ajal kasutusluba. Kummaski riski hindamise küsimustikus ei ole esitatud küsimust selle kohta, kas vaidlusalusel hoonel on kasutusluba. Nii on tõendatud hageja väide, et selliste andmete kohta ei ole kostja informatsiooni küsinud. Kuna kindlustusandja ei ole küsimustikes küsinud hagejalt, kas hoonel on kasutusluba, siis leidis kohus, et: 1) andmed kasutusloa olemasolust ei ole need andmed, mis oleks VÕS § 440 lõike 1 II lause tähenduses olulised ja millest pidanuks hageja kindlustusandjat teavitama; 2) kindlustusvõtja ei pea teatama kindlustusandjale VÕS § 440 lõike 2 ja TsÜS § 94 lõike 2 mõtte kohaselt sellistest andmetest, mida sai hageja mõistlikult võttes eeldada, et need andmed on kindlustusvõtjale teada. Kohtu arvates on kindlustusandjal võimalus ise vastavaid ehitusregistri andmeid kontrollides kindlaks teha, kas kindlustatud hoonel on kasutusluba ning ebaselguse või arusaamatuse korral seda kindlustusvõtjalt üle küsida, kui kasutusloa olemasolu on kindlustusandja jaoks oluline. Eeltoodu alusel leidis kohus, et tõendamata ja alusetu on kostja etteheide hagejale, et hageja, jättes esitamata kostjale andmed kasutusloa olemasolu/puudumise kohta, on sellega esitanud kostjale oluliste asjaolude kohta ebaõigeid andmed VÕS § 440 lõike 1 ja TsÜS § 94 järgi.
38.Riski hindamise küsimustiku kohaselt on sel märgitud 4 hoonet (vt tabel t I kd lk 23). Juhatuse liikme VD seletuse kohaselt on kindlustatud hooneks see tootmishoone, mille pindala on 1850m2, kindlustussummaga 575 000 eurot. Küsimustiku punkti 3 järgi on hoone tulepüsivusklassiks tuld püsiv hoone, ehitamise/renoveerimise aasta 1975/2000, täpsustamata konkreetselt seda hoonet, mis on kindlustatud summas 575 000 eurot. Samuti ei ole täpsustatud, millest on ehitatud vaidlusalune hoone, sest punkti 3 järgi on tegemist kivist, betoonist hoonega ning vaid kaarhall on metallist. Viidatud kaarhall on aga eelpool märgitud tabelis pindalaga 1500m2 ja kindlustussummaga 128 000 eurot. Seega saab VD ütlustest järeldada, et märgitud kaarhall ei ole vaidlusalune objekt, kus tulekahju tekkis.
39.Riski hindamise küsimustiku ja VD ütlustega on tõendatud, et kindlustusandjale on teavitatud, et vaidlusaluse hoone, mis sai tulekahjus kannatada, pindalaks on 1850m2 ning see on kivist ja betoonist ning on ehitatud ja renoveeritud 1975/2000 ja et
tegemist on tuld püsiva hoonega. Kohtuekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole hoonele, mis sai tulekahjus kannatada, kasutusluba antud ning on ehitatud nii, et see ei vasta Unifuture OÜ poolt 2010 ja 2012 koostatud eelprojektidele. Ka ei ole vaidlusaluse hoone pindalaks 1850m2. Lisaks nähtub aktist, et mitte ühtegi sellise suurusega hoonet ei olnud tulekahju ajal ega enne seda ehitiste registrisse kantud. Lisaks oli hoone metallist, mitte kivist ja betoonist, ning väärteoprotokolli kohaselt oli selle ehitamine toimunud ehitusloata 2007-2009. Ekspertiisiakti kohaselt ei vasta tulekahjus saanud hoone mitmes aspektis ka Unifuture OÜ eelprojektile, mis on osaliselt koostatud enne ja osaliselt pärast tulekahju. Nt puuduvad hoones tuletõkkesektsioonid, see on ühelööviline ja hoone postid ei ole monteeritavast raudbetoonist vaid terasest kanttorudest. Eksperdi arvamuse kohaselt ei vasta hoone ka teiste asjatundjate arvamuste aluseks olnud Laazi Ehituse OÜ 2007.a eelprojektile. Veel nähtub ekspertiisiaktist, et hoone on kavandatud eelprojekti kohaselt klaastaara laoks, kuid tegelikult kasutati seda jäätmete purustamiseks. Eksperdi arvamuse kohaselt on just tuletõkkesektsioonid olulised selleks, et vältida tule levikut ruumis. Samuti nähtub eksperdi arvamusest, et hoones oli avaus, mida ei pidanuks olema eelprojekti järgi ja mis võimaldas hapniku juurdepääsu tulekahju ajal. Eksperdi arvamusest nähtub, et kuna kasutusluba ei ole hoonele antud, tähendab see, et Päästeamet ei ole hoonet kontrollinud ja seega ei vasta hoone tuleohutusnõuetele. Eksperdi arvamuse kohaselt on Unifuture OÜ eelprojekti kohaselt hoone tulepüsivusklassiks märgitud TP-3 (vt eraldi toimik lk 20). Kohus leidis, et märgitud TP-3 tähendab ülalviidatud määruse § 4 punkti 3 järgi seda, et hoone on tuld kartev ehk ehitise kandekonstruktsioonidele ei seata nõudeid kandekonstruktsioonide tulepüsivuse suhtes. Ekspert selgitas vaatlusel, et tulekahju järgselt on betoonist hoone kahjustused alati oluliselt väiksemad kui teraskonstruktsioonist hoonel, sest viimasel juhul tuleb konstruktsioone asendada ja viimistleda. Vaatlusel nähtus, et vaidlusalune hoone ei ole kokku ehitatud kõrvaloleva hoonega (Unifuture OÜ eelprojektil tähistatud hooned vastavalt pos-ga 2 ja 6).
40.Hinnates eksperdi arvamust ja vaatlusel nähtut, leidis kohus, et vaidlusalune hoone ei ole kuidagi kasvõi osaliselt betoonist/kivist. Lisaks hinnates eksperdi arvamust ja riski hindamise küsimustikku kogumis, leidis kohus, et tulekahjus kannatada saanud hoone ei vastanud nendele andmetele, millisena olid need esitatud küsimustikus pindala, ehitusmaterjali, tulepüsivuse ega ehitamise aasta suhtes. Tegemist oli tegelikult tuld kartva hoonega, mis ei olnud ehitatud kivist, betoonist, vaid teraskarkassidest, ehitusloata ega vastanud ka eelprojektidele. Nagu kohus eelpool tuvastas, ei ole tõendatud hageja väide, et andmed kandis riski hindamise küsimustikku maakler. Seega kannab nende andmete õige esitamise eest vastutust hageja.
41.Kõike eeltoodut arvestades leidis kohus, et tõendatud on kostja väide, et hageja on avaldanud hoone tulepüsivuse kui olulise asjaolu kohta valeandmeid VÕS 440 lõike 1 II lause ja TsÜS § 94 lõike 2 järgi. Vastuolus VÕS § 449 lõike 1 II lausega ja TsÜS § 94 lõikega 2 on hageja väide, et tulepüsivuse andmed ei ole olulised tulekahju riski kindlustamise puhul kindlustusandja jaoks. Kohtu arvates on tulekahju riski kindlustamise korral oluline see, mida kindlustusandja tulekahju tekkimist, levikut soodustava asjaolu, hoone tulepüsivuse kohta on kindlustusvõtjalt küsinud (küsib) ja nii on kindlustusvõtjal kohustus neid andmeid kindlustusandjale ka õigesti esitada. Mitte kuskil ei ole hageja kindlustusandjale varasemalt väitnud, et tegemist ei ole betoonist/kivist hoonega ning seega on lubamatu hageja väide, et asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine saab mõjutada vaid makse suurust ega mõjutanud kuidagi tulekahju tekkimist, levikut. Kohtu arvates on tegemist selliste andmetega,
millel on otsene mõju ka tulekahju ulatusele ja tekkimise tõenäosusele. Ekspertiisiaktist nähtuvalt võttis tulekahju lokaliseerimine aega enam kui tund ja kustutamiseks läks aega enam kui 2 tundi ning tuli levis edasi enne, kui see saadi lokaliseerida. Kohtuekspertiisakti kohaselt omavad tule leviku seisukohalt tuletõkkeseinad tähtsust, samuti see, millest on hoone ehitatud. Põlengu ulatust näitavad ka OÜ Ehituskonsult Grupi arvamuses olevad fotod hoone ulatuslikust põlengust (fotod t I kd lk 3-40), aga ka kohtuekspertiisi akti fotod (saadud eksperdi nõudel kohtu kaudu menetlusosaliselt, t III kd lk 61). Eeltoodud kaks ekspertiisi, aga ka OÜ Ehituskonsult Grupi arvamuses olevad fotod, kinnitavad, et ehitise enda olukord, see kuidas ja millest ta on ehitatud, mõjutab tuleohtlikkust, mistõttu on need andmed olulise tähtsusega kindlustusandjale, kuna mõjutavad tulekahju tekkimise riski, levikut, kahju ulatust. Seega pelgalt asjaolu, et selliste ebaõigete andmete korral saanuks kindlustusandja nõuda vaid suuremaid kindlustusmakseid, ei tähenda, et kindlustusvõtja võis esitada kindlustusandjale tuleriski kindlustamise korral hoone tulepüsivuse kohta olulisi andmeid ebaõigesti ja näidata hoonet oluliselt tulekindlamana usus, et nende ebaõigete andmete esitamine mõjutab vaid makse suurust. Sellist kindlustusvõtja käitumist ei saa kohtu arvates jaatada ning see oleks vastuolus hea usu põhimõttega kindlustuslepingu sõlmimisel VÕS § 440 lõike 1 järgi. Samas ei saanud hageja eeldada, et kostja on teadlik nendest andmetest, sest tulekahjus kannatada saanud hoonet selliste kirjeldustega nagu hageja seda esitas, ehitiste registris ei ole.
42.Hinnates ülaltoodut, leidis kohus, et selliste andmete esitamisega kindlustusandjale on selge, et hageja on tahtlikult soovinud saada kindlustuskaitset hoonele, mis tegelikult kirjeldatud tingimustele ei vastanud ja mis oli ehitatud tegelikult ehitusloata ja millel lisaks puudus kasutusluba. Kohus leidis, et hageja on ebaõigete andmete esitamisega mõjutanud tahtlikult kindlustusandjat lepingut sõlmima ja mida kostja ka tegi. Asjaolu, et poolte vahel olid ka varem sama hoone kohta sõlmitud kindlustuslepingud, ei oma tähtsust. Ebaõiged andmed hoone kohta ilmnesid alles kindlustusjuhtumi käsitlemisel. Kostja on väitnud, et sellise hoone suhtes ei oleks lepingut sõlmitud ning asjaolusid, mis viitaks sellele, et kostja oleks kindlustuslepingu igal juhul vaidlusaluse hoone kohta sõlminud, ei ole. Kindlustusvõtja kohustuseks on VÕS § 440 lõike 1 alusel avaldada tõeseid andmeid, et kindlustusandjal oleks võimalik otsustada, kas ta lepingu sõlmib või ei. Et kindlustusandja ei ole kuskil avaldanud (ka veebilehel), et selliste hoonete suhtes, nagu tulekahjus kannatada saanud hoone oli, kindlustuslepinguid ei sõlmita, ei tähenda, et selliste hoonete suhtes sõlmitakse lepingud alati/igal juhul.
43.Kuna hageja on ebaõigete andmete esitamisega tahtlikult mõjutanud kindlustusandjat vaidlusalust kindlustuslepingut sõlmima, on hageja TsÜS § 94 lõike 1 järgi sõlminud vaidlusaluse lepingu kostjaga pettuse teel ja kostjal oli VÕS § 446 lõike 5 ja TsÜS § 90 lõike 1 järgi õigus leping tühistada 28.06.2012 avaldusega (t I kd lk 45) kooskõlas TsÜS § 98 lõikega 1. Kuna kostja on lepingu tühistanud, on see kehtetu algusest peale TsÜS § 90 lõike 1 järgi ning kostjal ei ole kohustust VÕS § 76 lõike 1 ja § 442 lõike 1 järgi kindlustushüvitist tulekahjus kannatada saanud hoone eest maksta. Eeltoodu tõttu ei andnud kohus hinnangut kahju ulatusele, hoone taastamisväärtusele, samuti sellele, kas hüvitist tuleks vähendada ning selle kohta poolte esitatud asjatundja OÜ Ehituskonsult Grupp arvamusele nr 2012-44 (t I kd lk 33-42), TÜ Viirond arvamusele (t I kd lk 78), Strucoprojekt OÜ arvamusele 04.04.2012, (t I kd lk 79-85) ja selles osas ka kohtuekspertiisi aktile nr 21405 (t III kd lk 42-72).
44.Eeltoodu alusel jäi hagi kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata.
45.Kohus pidas vajalikus märkida, et ei nõustu kostjaga, et vaidlusalune hoone ei olnud kindlustuslepinguga hõlmatud. Nimelt on hageja juhatuse liikme VD ja tunnistaja VI ütlustega tõendanud, et hageja soovis muude hoonete kõrval kindlustada ka vaidlusalust hoonet ja selline tahe avaldati maakleri vahendusel ka kostjale, kuid nagu kohus tuvastas, esitas hageja kindlustusandjale vaidlusaluse hoone kohta ebaõigeid andmeid, mis võimaldas kostjal lepingu tühistada.
46.Kostja menetluskuluks on eksperdi tasu 292.50 eurot (käibemaks 0%, eksperdi arve nr 28 07.10.2015, kohtu määrus 12.11.2015). Hageja ega kolmas isik vastuväiteid ei esitanud. Seega on kostja põhjendatud ja tõendatud menetluskuluks eksperdi tasu 292.50 eurot. Kolmas isik menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäid tema menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
47.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, so osas, milles hagi jäi 151 137.30 euro osas rahuldamata ja teha selles osas uus otsus või, alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
48.Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Kostja kui kindlustusandja käitumine menetluses oli vastuoluline ja pahatahtlik, mis realiseerus eelkõige selles, et lisaks oma põhiargumentidele kasutas kostja menetluses kõiki võimalikke argumente selleks, et välistada oma vastutus hageja ees. Kindlustusandja lähenemine peaks olema järjepidev.
49.Kohus süüdistab hagejat kostja petmises seoses ATS-i andmete ebaõige esitamisega. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et tegemist on hagejapoolse seaduserikkumisega. Sisuliselt ei ole vaidlust selle üle, et ATS-süsteem oli hoone teises osas, mitte aga selles, mis põles. Hageja esitas kostjale õigeid andmeid ATS-i kohta. Kohus järeldas otsuse punktis 56, et vaatlusel nähtus, et vaidlusalune hoone ei ole kokku ehitatud kõrvaloleva hoonega. Kohus on vääralt tuvastanud, et vaidlusalune hoone ja kõrvalhoone ei olnud kokku ehitatud. Kohtu seisukoha ümberlükkamiseks esitab hageja koos kaebusega fotod objektilt, mis tõendavad, et hooned pos-dega 2 ja 6 on kokku ehitatud. Projektijärgselt olid need hooned mõeldud ühe tervikuna ja hoonete vahel on olemas betoonist sein. Uus hoone oli mõeldud vana hoone jätkuna. Nendel põhjustel esitas hageja kostjale ka andmed ATS kohta.
50.Kohus on vääralt tuvastanud, et antud juhul on realiseerunud VÕS § 440 lõike 1 lause 2 ja TsÜS § 94 lõike 2 koosseis, kuna vaidlusaluses hoones puudus ATS-süsteem. TsÜS § 94 lõige 2 eeldab, et isikul lasub vastavate asjaolude osas poolele teatavakstegemise kohustus, mida isik tahtlikult rikkus sooviga kallutada isikut tehingut tegema või tegema seda kokkulepitud tingimustel. Hageja ei ole tahtlikult midagi rikkunud. Puudub pettuse koosseisu eeldus ehk tahtlus. Hageja võhikuna esitas kostjale selliseid andmeid, mida ta pidas õigeks oma arusaama järgi. Kuna hageja arvas, et põlenud hoone ja kõrvalhoone on omavahel seotud ja see on tõendatud projektijärgse dokumentatsiooniga, ei ole tegemist hagejapoolse pettusega. Seega hageja uskus, et esitas kostjale õigeid andmeid ATS-i kohta.
51.Isegi, kui kohus asub seisukohale, et hageja esitas kostjale ebaõigeid andmeid ATSsüsteemi kohta, ei ole hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest tulenevalt õige vabastada kostjat kindlustushüvitise väljamaksmise kohustusest. Kohus leidis otsuse punktis 34, et õige on hageja väide, et tulekahju ei ole põhjustanud hageja. Samuti on õige ja tõendatud hageja väide, et kohapeal hakati koheselt olemasolevate tulekustutusvahenditega tuld kustutama ja seega olid hoones olemas tulekustutusvahendid. Seega ei ole saabunud negatiivne tagajärg, mille alusel oleks võimalik väita, et hageja on midagi rikkunud. Kuna objektil viibisid töötajad ja oli katkematu tööprotsess, oli kahju suurendamise risk vähendatud. See on sisuliselt tõendatud H-Ekspertiis OÜ aktiga, Päästeameti Põhja Päästekeskuse vastusega ja Anixel Ekspert OÜ arvamusega.
52.Hageja selgitab täiendavalt, et töötajad reageerisid tulekahjule kiiresti ning andsid Päästeametile sellest teada. Töötajad üritasid ka kustutada tulekahju hoones olemasolevate tulekustutusvahenditega. Seega ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegi kõik endast oleneva, et vähendada tulekahju ulatust. Juhul, kui hoone oleks olnud tühi, oleks tulekahjust tulenev kahju olnud ilmselt suurem.
53.Hageja hinnangul ei ole kindlustusvõtjal õigust saada kindlustushüvitist üksnes juhul, kui tema süül saabusid pöördumatud negatiivsed tagajärjed, mida antud juhul ei toimunud. Ebamõistlik oleks panna hagejale sellist riski, et kui ta tegi kõik endast oleneva, vastutaks hageja kogu tekkinud kahju eest. Hageja on aastaid objekti kindlustanud ning juhul, kui ta oleks olnud teadlik, et on midagi kindlustusandjale ebaõigesti deklareerinud, oleks tema tahe olnud suunatud olukorra parandamisele.
54.Kindlustusandja kui kindlustuslepingu tugevam pool peab kandma vastutust kindlustuspoliisi sõlmimise ja selle vormistamise eest. Ei ole õige, kui pärast kindlustusjuhtumi toimumist kannab kogu riski kindlustusvõtja ja kindlustusandja riskid puuduvad.
55.Kostjapoolne lepingu tühistamine pettuse tõttu võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja tegi seda pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning seega kindlustusandjal on lihtne süüdistada kindlustusvõtjat selles, mida ta teinud ei ole ja kogu tõendamiskoormis lasub kindlustusvõtjal. Kostja õiguskaitsevahendiks VÕS-i järgi on eelkõige lepingust taganemine olulise asjaolu teatamata jätmise tõttu. Kostja ei ole lepingust taganenud, vaid kasutas võimalust lepingu tühistamiseks.
56.Kuna kindlustuspoliis on sõlmitud tüüptingimustel, tuleb selle tingimusi tõlgendada VÕS § 39 lõike 1 mõttes mõistliku isiku seisukohalt või, kui see ei ole võimalik, tingimuse kasutaja kahjuks.
57.Otsuse punktis 48 on maakohus hinnanud vääralt tõendeid, ei hinnanud neid kogumis ega selgitanud, miks ta eelistab kolmanda isiku tunnistaja AM ütlusi. Lisaks ei võtnud kohus vastu hageja dokumentatsiooni varasema kindlustusperioodi kohta ja ekirjavahetust kolmanda isikuga objekti kindlustamise teemal. 05.10.2015 kohtuistungil jättis kohus hageja vastava taotluse rahuldamata. Sellega on kohus rikkunud menetlusõigust. Nagu varasem Riigikohtu praktika näitab võib lepingueelseid läbirääkimisi käsitleda lepingu osana. Samas varasema perioodi kirjavahetust kasutati vaidlusaluse poliisi sõlmimisel. Kohus võis tunnistajate VI ja AM ütluste hindamiseks
võtta menetlusse ja analüüsida hageja täiendavaid tõendeid, et võrrelda ütluste usaldusväärsust. Selle asemel kohus eelistas AM ütlusi oma seisukohta selgitamata.
58.Hageja ei nõustu kohtu järeldusega otsuse punktis 59, milles leiti, et hageja on ebaõigete andmete esitamisega mõjutanud tahtlikult kindlustusandjat lepingut sõlmima. Kohus ei selgita, milles seisneb hageja tahtlus ja kuidas on tõendatud asjaolu, et hageja on tahtlikult soovinud saada kindlustuskaitset. Kohus teeb kaugeleulatuvaid järeldusi, mis ei ole rajatud uuritud tõenditel.
59.Kohus rikkus selgitamiskohustust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kuna otsusest ei nähtu, kas kohus tegi otsuse TsÜS § 94 lõike 1 või lõike 2 alusel, kui kirjutab hageja tahtlusest. TsÜS § 94 lõige 2 ei näe ette tahtlust, vaid räägib andmete kontrollimisest. Kohus justkui kontrollis TsÜS § 94 lõike 1 eeldusi ATS-süsteemi osas ja TsÜS § 94 lõike 2 eeldusi hoone tulepüsivuse osas, kuid lõppjäreldus vaatamata erinevatele eeldustele on ühesugune – hageja käitumises esineb tahtlus.
60.Hoone tulepüsivuse osas märgib hageja, et kaarhalli materjaliks on märgitud riski hindamise küsimustikus metall, kuid tavaisikule võib tunduda metall ja teras üks ja sama. Tegelikult on põlenud hoone terasest kandekonstruktsiooniga, mille välisseinad on Sandwich-paneelidest. Sandwich-paneel tähendab ekspertiisi kohaselt mitmekihilist ehitustoodet, mis koosneb reeglina täite- ja kattekihtidest. Ekspertiisist nähtub lisaks, et Sandwich-paneelide poolakeelne nimetus on „metalplast“. Seega ei ole õige kohtu konstateering, et tegemist oli tegelikult tuld kartva hoonega, mis ei olnud ehitatud kivist, betoonist, vaid teraskarkassidest. Riski hindamise küsimustikus märkis hageja üldiselt objekti materjali ja tema sooviks oli kindlustada mitu objekti. Kindlustusandjal oli võimalik andmeid täpsustada. Vaidlusaluse objekti tulepüsivuse osas on vaja hinnata seda, et tulekahju oli kiiresti avastatud ja kustutatud.
61.Vaatamata kohtuotsuse osalisele vaidlustamisele palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuna kostja ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga 165 000 eurot, mis on samaväärne otsuse vaidlustatud ulatusega. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht
62.Kostja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
63.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus tsiviilasja menetlemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, mistõttu tuleb otsus vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lõike 1 punkt 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
64.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, so kindlustushüvitise suuruses 151 137.30 eurot väljamõistmata jätmise osas. Hagiavalduses nõudis hageja hüvitist 341 085.90 eurot. TsMS § 456 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel on maakohtu otsus seega jõustunud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 341 085.90 – 151 137.30 = 189 948.60 euro suuruses summas.
65.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuses mh kõik seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata kaebuses esitatud taotlus võtta apellatsioonimenetluses vastu täiendavate tõenditena 5 fotot vaidlusalusest hoonest. Taotluse põhjenduste kohaselt soovib apellant nendega tõendada asjaolu, et hoone, kus toimus tulekahju ja kus ei olnud paigaldatud ATS-i, oli ühendatud üheks tervikuks kõrvalhoonega, kus oli paigaldatud ATS. Vastustaja vaidleb taotlusele vastu, selgitades, et esitatud fotodel puudub tõendi väärtus.
66.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotluse rahuldamiseks alus puudub. Täiendava tõendi esitamiseks apellatsioonimenetluses peab taotleja kohtu ette tooma elulised asjaolud, millega oleks põhjendatav TsMS § 652 lõike 3 punktis 2 ettenähtud aluse esinemine (tõendit ei saanud esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus). Apellant tõendite esitamise võimatust maakohtus esile ei toonud. Kuna fotodel on väidetavalt kujutatud apellandile endale kuuluvat tulekahjus kannatada saanud hoonet, ei saa kõne alla tulla ka tõendist teada või selle kättesaamine peale asja maakohtus lahendamist. Kuna fotod on esitatud elektrooniliselt, nende tagastamist ei toimu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).
67.Tsiviilasja materjalidest nähtub mh, et hageja nõuab kostjalt poolte vahel 03.06.2011 sõlmitud varakindlustuse lepingu täitmist, so 08.02.2012 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustushüvitise väljamaksmist. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise kui faktilise asjaolu üle ning tehingu olemasolu kinnitab ka poliis nr 116515 03.06.2011 (t I kd lk 14-15). Vastavalt poliisile laienesid lepingule BTA varakindlustuse tingimused 3C-1E (t I kd lk 16-18) ja kindlustatud objektid omasid kindlustuskaitset mh tuleriski realiseerumise korral. Poolte vahel puudub vaidlus, et 08.02.2012 toimus hagejale kuuluvas hoones asukohaga SuurSõjamäe 31 Tallinnas tulekahju ja 09.02.2012 esitas hageja kindlustusmaakleri kaudu kostjale varakahju hüvitamise avalduse (t I kd lk 25-26). 28.06.2012 otsusega (t I kd lk 45-47) keeldus kostja kahju hüvitamisest. Seega on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 476 lõige 1, mille kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
68.Tsiviilasja materjalidest nähtub ka, et kostja vaidleb hagile vastu. 28.06.2012 kahju hüvitamisest keeldumise otsuses teatas kindlustusandja pooltevahelise lepingu tühistamisest VÕS § 440 lõike 1 ja § 441 lõike 5 ning TsÜS § 94 alusel, leides, et kindlustusvõtja esitas kindlustusandjale lepingu sõlmimisel valeandmeid rakendatud tuleohutusnõuete kohta. Kindlustusvõtja oli riski hindamise küsimustikus märkinud, et hoone näol on tegemist tulepüsiva hoonega asukohaga Suur-Sõjamäe 31a, mis on varustatud töökorras automaatse tulekahju- (ATS) ja valvesignalisatsiooniga (AVS), millel on ühendus valvepuldiga turvafirmas AS Turvateenistus Alfastar. Tegelikkuses selline signalisatsioon puudus. Samuti ei olnud hoonel kasutusluba, kuna hoone ei vastanud tuleohutusnõuetele. Pärast kohtuekspertiisiaktiga tutvumist leidis kostja, et põlenud hoone ei olnud pooltevahelise kindlustuslepinguga hõlmatud, seega ei olnud tulekahju näol tegemist kindlustusjuhtumiga ja palus jätta hagi läbi vaatamata.
69.Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidluse lahendamiseks pidi kohus esmalt tuvastama, kas kostja 28.06.2012 avaldus kindlustuslepingu tühistamiseks pettuse alusel on kehtiv. Tehingu kehtivalt tühistamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise formaalsed kui materiaalsed eeldused. Tühistamise formaalseteks eeldusteks on tahteavalduse õigeaegne tegemine TsÜS §-de 98 ja 99 kohaselt. Maakohus tühistamise formaalseid aluseid ei tuvastanud, kuid nimetatud asjaolu ei ole otsuse tühistamise ega maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks, kuna selles osas saab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse põhjendusi täiendada. TsÜS § 98 lõike 1 kohase tahteavalduse tegemine kindlustusandja poolt on tõendatud 28.06.2012 kuupäeva kandva kirjaliku dokumendiga (otsusega), mille kättesaamist hageja ei vaidlusta. Otsuse tegemist TsÜS § 99 lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtaja (kuue kuu jooksul, arvates pettusest teadasaamisest) jooksul saab tuvastada otsuse sisust, millest nähtub, et faktilised asjaolud, millega kostja seob väidetava pettuse, said talle teatavaks 08.02.2012 tulekahju toimumise asjaolude uurimise käigus, seega avalduse tegemisele eelnenud 4,5 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et tühistamise formaalsed eeldused olid kostja poolt täidetud.
70.Tühistamise materiaalsete eelduste osas asus maakohus kokkuvõtvalt (punktis 60) seisukohale, et täidetud on TsÜS § 94 lõikest 1 tulenevad tehingu tühistamise eeldused. Nimetatud sätte kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Maakohus tuvastas, et: 1) riski hindamise küsimustikus esitatud andmed ATS-i ja AVS-i kohta olid ebaõiged, kuna hoones, kus tekkis tulekahju, ei olnud tegelikkuses signalisatsiooni paigaldatud; 2) kasutusloa olemasolu kohta kindlustusandja andmeid ei küsinud ja selle puudumisest ei pidanud hageja kostjat teavitama; 3) hageja ei avaldanud kostjale õigeid andmeid hoone pindala, ehitusmaterjali, tulepüsivuse ega ehitamise aasta kohta; 4) tuleriski kindlustamisel on oluliseks andmed tulekahju ärahoidmise, tõkestamise, hoiatussüsteemide, kustutussüsteemide ja hoone tulepüsivuse kohta, milliseid kindlustusandja küsimustikus küsis.
71.Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus on tühistamise materiaalsete eelduste osas olulises osas põhjendamata. Nimelt jättis maakohus tuvastamata TsÜS § 94 kohaldamiseks kohustusliku eelduse, so hageja tahtluse viia kostja eksimusse või hoida teda eksimuses ebaõigete andmete avaldamise teel. Maakohus on jõudnud järeldusele, et hageja soovis tahtlikult saada kindlustuskaitset konkreetsele hoonele, kuid pettuse tuvastamiseks pidi tõendite hindamise tulemusena leidma tuvastamist, et hageja kui juriidilise isiku organi liikmed või isikud, kelle tegevuse eest hageja vastutab, saades aru oma tegevuse õigusvastasusest, soovisid esitada kostjale ebaõigeid andmeid. Asjaolud, mille alusel saaks konkreetse(te) isiku(te) tahtluse tuvastada, peab kohtu ette tooma ja neid tõendama isik, kes väidab pettuse toimumist, seega käesolevas asjas kostja. Tahtlust ei saa eeldada. Tahtlus on defineeritud VÕS § 104 lõikes 5 ja selleks on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlust tuleb hinnata subjektiivselt isikust lähtudes ning tahtlust ei saa olla, kui isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Tehingu tühistamiseks pettuse alusel ei piisa ebaõigeid andmeid esitanud isiku käitumises hooletuse või raske hooletuse tuvastamisest.
72.Kolleegium on seisukohal, et tsiviilasja menetluses senini kohtute ette toodud elulised asjaolud ei anna alust tuvastada hageja töötajate ja/või juhtorgani liikmete poolt tahtlikku ebaõigete andmete esitamist kostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus.
Kostja seostab ebaõigete andmete andmise riski hindamise küsimustikus (t I kd lk 1924) antud vastustega. Küsimustikust nähtub, et selles ei olnud märgitud, et hoones, kus toimus tulekahju, puudub ATS, ka oli tulepüsivusklassina märgitud „tuld püsiv hoone“ ja tarindite kirjelduse all „kivi, betoon, kaalhall – metall“. Hageja juhatuse liikme VD vande all antud seletuse (t III kd lk 153-154) kohaselt oli tulekahjus kannatada saanud hoone märgitud poliisil (t I kd lk 14-15) pos 7 all, nemad andsid andmeid vastavalt hoonete kasutamisotstarbele; dokumente vormistas sekretär, protsessis osalesid juhatuse liikmed; ATS oli paigaldatud sama hoone teises osas. Küsimustikust nähtub, et asukohaga Suur-Sõjamäe t 31 Tallinnas soovis hageja kindlustada 4 hoonet (2 tootmishoonet (pos 6 ja 7), tootmishoone+juurdeehitus+kontor (pos 8), kaarhalli (pos 9)). Samas nähtub ka, et ATS-i kohta oli küsitud üks üldine küsimus nr 5 – kas on paigaldatud töökorras automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS). Hageja juhatuse liikme vande all antud seletusega on tõendatud, et ATS oli paigaldatud, kuid mitte selles hoones, kus toimus tulekahju. Seega vastus „Jah, Alfastar“ vastas vähemalt osaliselt tegelikkusele ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks küsinud täpsustavaid andmeid iga hoone kohta eraldi. Samuti on üks üldine küsimus küsitud 4 ehitise tulepüsivusklassi kohta, mille vastuseks oli nimetatud „tuld püsiv hoone“ ja tarindite kirjelduses „kivi, betoon, kaarhall – metall“. Vastusest ei ole aru saada, millise hoone/hoonete kohta on vastus antud ja mida on sellega tegelikult mõeldud. VV 27.10.2004 määruse „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 4 lõikest 3 sellist määratlust ei tulene (tuleohutuse klassideks on tulekindel, tuldtakistav, tuldkartev). Maakohus ei selgitanud välja, mida hageja tegelikult vastusega küsimustikus silmas pidas. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendatud ei ole hageja tahtlus esitada küsimustikus kostjale ebaõigeid andmeid kindlustatavate hoonete kohta. Asjaolu, et faktilised andmed konkreetse hoone kohta ei vasta üksühele küsimustikus antud vastustega võib tuleneda andmeid andnud isiku(te) hooletusest, samuti asjaolust, et küsimustik on koostatud selliselt, et objektide paljususe korral ei nõuta andmeid selgelt iga konkreetse objekti kohta eraldi.
73.Juhul, kui tahtlus tõendamist ei leia, ei ole kindlustusandja lepingu tühistamise avaldus kehtiv. Samas aga ei ole maakohus andnud hinnangut, kas sama tahteavaldust saab lugeda kindlustuslepingust taganemise avalduseks VÕS § 441 alusel või on kindlustusandja vabanenud lepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult muul seaduses sätestatud alusel. Samuti ei ole hinnatud poolte väiteid ja tõendeid kindlustushüvitise suuruse kohta. Otsus on olulises osas põhjendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lõpuni lahendada. Kindlustusandja põhikohustuseks kindlustuslepingu järgi on vastavalt VÕS § 422 lõikele 1 kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning selle puudumist peab tõendama kindlustusandja. Selleks, et tuvastada, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmisest, tuleb kohtul hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi viisil, mis oluliselt suurendas kindlustusriski ning kas kindlustusvõtja rikkumine on aluseks hüvitamiskohustusest osaliselt või täielikult vabanemiseks. TsMS § 658 lõikest 2 tulenevalt ei ole uuel arutamisel asja lahendavale maakohtunikule siduvad tühistatud otsuse põhjendused muus osas, kui õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise kohta.
74.Juhul kui maakohus peaks asja uuel arutamisel siiski jõudma veendumusele, et tahtlus ja muud TsÜS § 94 rakendamiseks vajalikud eeldused on siiski tõendatud ja lepingu tühistamise avaldus kehtiv, tuleb siiski kaaluda, kas ei ole käesoleval juhul alust peale
kindlustusjuhtumi toimumist pettuse alusel lepingu tühistamise tagajärgede suhtes kohaldada analoogia korras (TsÜS § 4) kindlustuslepingust taganemise tagajärgi, samuti, kas lepingu tühistamine võis olla konkreetsetel asjaoludel vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastava vastuväite on kostja ka esitanud, kuid maakohus sellele ei vastanud.
75.Vastuseks apellandi eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. Asjaolu, et apellanti ei ole süüdistatud pettuses kriminaalõiguslikus mõttes, ei oma tähtsust pettuse tuvastamisel tsiviilõiguslikul alusel. Apellant on ebaõigesti saanud aru maakohtu mõttest, milline on väljendatud otsuse punktis 63. Selles punktis maakohus ei kinnitanud, et vaidlusalusel hoonel oli peal kindlustuskaitse, vaid selgitas, et 03.06.2011 sõlmitud leping hõlmas ka seda hoonet, kuid kuna leping kehtivalt tühistati, siis kindlustuskaitset mh sellele hoonele algusest peale ei tekkinud. TsÜS § 90 lõike 1 kohaselt on tühistatud tehing algusest peale kehtetu.
76.Hagimenetluses poolte suunamine kompromissi sõlmima on TsMS § 4 lõikest 4 tulenevalt kohtu kohustus, kuid kohtu poolt kompromissitingimuste esitamisest ei saa menetlusosalistele tekkida õiguslikku ootust, et asja sisulise lahendamise korral järgib maakohus enda pakutud tingimusi.
77.Apellant heidab maakohtule mh ette tõendite hindamisel ühe tõendi (kolmanda isiku tunnistaja ütluste) eelistamist teisele (hageja tunnistaja ütlustele). Kolleegium nimetatud etteheitega nõustuda ei saa. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Vastuoluliste tõendite puhul, kui seda vastuolu ei anna teiste tõenditega kõrvaldada, jääb tõendamisele kuuluv asjaolu tuvastamata. Tunnistaja VI ütlustega (t III kd lk 157-158) soovis hageja mh tõendada, et andmed küsimustikus täitis kolmas isik. Muude tõendite esitamist selle asjaolu tõendamiseks hageja kaebuses esile ei toonud. Tõendeid, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus, kuid mida hageja kaebemenetluses ei ole soovinud esitada, ei saa kolleegium arvesse võtta, sest TsMS § 436 lõike 2 esimese lause alusel saab kohus rajada otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tunnistaja VI ütluste kohaselt töötas ta hageja omanike ja juhatuse liikmete äriühingus Adelan OÜ-s sekretärina; pöördus kindlustusmaakleri poole tööandja korralduse kindlustada 8 objekti täitmiseks; andis vastused maakleri täiendavatele küsimustele; suhtles kindlustusmaakleri poolt AM-ga; riskiküsimustiku täitis olemasolevate dokumentide alusel; täitis andmed aadresside ja renoveerimise aastate kohta, kuid mitte tabelit punktis 2; saatis kindlustusmaaklerile koos küsimustikuga plaani, kus peal Suur-Sõjamäe objektid. Kolmanda isiku tunnistaja AM ütluste (t III kd lk 154pöördel-155) kohaselt töötab ta kolmanda isiku juures kindlustusmaaklerina; hagejalt tuli info lepingu pikendamiseks senistel tingimustel; lepingu pikendamiseks küsis objektide kohta andmeid hageja käest; osa andmeid oli maakleril olemas, hagejalt täpsustati andmeid signalisatsiooni, pindala ja renoveerimise aastate kohta. Maakohus jõudis tunnistajate ütluste kogumis hindamise tulemusena seisukohale, et tõendatud ei ole, et küsimustikus olevad andmed, mida kohus hindas ebaõigeteks, oleks kindlustusandjale esitanud kindlustusmaakler hagejast sõltumatult. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Samas TsMS § 658 lõikest 2 tulenevalt ei ole uuel arutamisel asja lahendavale maakohtunikule siduvad tühistatud otsuse põhjendused ega käesolevas otsuses ringkonnakohtu poolt tuvastatavad faktilised asjaolud.
78.Eelpool käsitlemata apellatsioonkaebuse väited ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt kolleegium neid käesolevas otsuses ei käsitle.
79.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht, kas kindlustuslepingu tühistamine kindlustusandja poolt kindlustusvõtja poolse pettuse tõttu on kehtiv. Isegi kui maakohus asja uuel läbivaatamisel siiski tuvastab hageja tahtluse, ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et tühistamise kehtivuse korral oleks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta välistatud lepingust taganemise tagajärgede rakendamine kindlustusandja suhtes. Peale kindlustusjuhtumi toimumist pettuse alusel lepingu tühistamist võib siiski olla alus lepingu tühistamise tagajärgede suhtes kohaldada analoogia korras (TsÜS § 4) lepingust taganemise tagajärgi või kaaluda, kas lepingu tühistamine võis olla konkreetsetel asjaoludel vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6; vastava vastuväite on kostja ka esitanud). Vastavalt VÕS § 442 lõikele 2 kui kindlustusandja taganeb lepingust VÕS §-s 441 sätestatud alusel pärast kindlustusjuhtumi toimumist, peab ta lepingust tulenevad kohustused siiski täitma, kui asjaolu, millest ei teatatud, ei omanud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja ei välista ega piira kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust. Asjaolud, et hoone ei vastanud ehitusprojektile, oli ehitatud ehitusloata ja kasutati kasutusloata võivad mõjutada väljamõistetava kindlustushüvitise suurust juhul, kui tuvastatakse nende mõju kahju suurenemisele konkreetse kindlustusjuhtumi toimumisel.
80.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemusest.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.