Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et võlgniku juhatuse liige Sergei Boitsov sai kohtukutse isiklikult kätte 2.04.2018. a. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Veidiko Grupp OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on müügileping, müügileping, millega Meat-Land 65 Kft. Andis Veidiko Grupp OÜ-le üle kaupa 61 697,84 euro väärtuses. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks 02.06.2017. a. Võlgnik temale väljastatud arvet ei tasunud. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 27.11.2017. a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse summas tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud (tl 17,18). PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks rahvusvahelise autoveo saatelehe, arve, e-kirjavahetuse ja pankrotihoiatuse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 65 458,87 eurot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2017. a oktoobris, mil võlgnik on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning teadaolev majandustegevus puudub. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed Andrei Dušin ja Sergei Boitsov pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal, ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ja pankrotikuritegu (KarS § 3841võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja KarS § 385 - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses). Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise aja väljaselgitamine. Võlgnik ei ole alates

2017. aastat registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku majandusaasta aruanded on alates 2017. a registripidajale esitamata. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on võõrandanud 03.06.2015. a 6 sõidukit äriühingule Veidiko Company OÜ, kelle juhatuse liige on endine võlgniku juhatuse liige Alexander Silman. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente, kuuluvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liikmed Andrei Dušin ja Sergei Boitsov asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad PankrS § 85 ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab Andrei Dušinit ja Sergei Boitsovi andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud Andrei Dušin ja Sergei Boitsov. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 1 512 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 512 eurot ja tehtud kulutuste eest 64 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval hetkel pankrotivara puudub, seega võib kohus rahuldada tasunõude võlausaldaja poolt tasutud depoosiidi arvelt. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 1 993,50 eurot (tl 121). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab võlausaldaja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Võlausaldaja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 1 993,50 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi tagastab kohus pärast pankrotivara moodustamist ning deposiidi vajaduse äralangemist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.