Rakvere Linna hagi Ettevõtluse Arendamise SA vastu nõude tunnustamiseks (pankrotis) SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rakvere linn (linnavalitsuse kaudu, registrikood 75025064, asukoht: Lai 20, 44308 Rakvere, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm (e-post: [email protected]); Kostja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (registrikood 90006006, asukoht: Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, e-post: [email protected]), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Terje Eipre (e-post: [email protected]) ja vandeadvokaadi abi Merit Tammik.
Istungi toimumise aeg
12. aprill 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Küllike Namm; Kostja lepingulised esindajad Terje Eipre ja Merit Tammik.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada (pankrotis) SA Virumaa Kompetentsikeskus (registrikood 90003752) pankrotimenetluses Rakvere Linna (linnavalitsuse kaudu) PankrS § 153 lg 1 p 2 toodud II (teise) rahuldamisjärgu nõudena 5 011.14 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud III (kolmanda) rahuldamisjärgu tingimusliku nõudena 1 924 941.50 eurot. 1 (12)
3.Jätta menetluskulud kostja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kanda ja välja mõista kostjalt hageja Rakvere Linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks menetluskulud 1 272 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot, s.h riigilõiv 300 eurot ja osaliselt õigusabi kulud 972 eurot koos käibemaksuga.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 272 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pärast jõustumist (pankrotis) SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotihaldur Martin Krupp’ile (e-post: [email protected]) teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.09. novembril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.04.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2497 kuulutati välja SA Virumaa Kompetentsikeskus (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotihaldur luges nõudeavalduste esitamise viimaseks kuupäevaks 21.06.2017. Rakvere Linn (hageja) esitas 12.05.2017 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse mittetingimusliku nõudega summas 5 011.14 eurot. 18.05.2017 toimus esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääled arvestusega, et üks hääl võrdub 1 000 euroga. Hääled said võlausaldajad järgmiselt: AS SEB Pank 21 häält, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 6 häält, Rakvere Linn Rakvere linnavalitsuse kaudu 5 häält, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) 2660 häält.
2.Rakvere Linn esitas 31.08.2017 võlgniku pankrotimenetluses täpsustatud nõudeavalduse tingimusliku nõudega summas 1 924 941.90 eurot. 14.09.2017 toimus võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), kus pankrotihaldus andis võlausaldajatele hääli järgmiselt: AS SEB Pank 21 häält, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 6 häält, Rakvere Linn 1930 häält, EAS 2715 häält, Rasmus Lindmaa 3 häält. Rakvere Linn vaidlustas kõik 2715 pankrotihalduri poolt EAS-ile antud häält. EAS vaidlustas Rakvere Linna tingimuslikule nõudele antud 1930 häälest 1925 häält. 28.09.2017 tegi Viru Maakohtu kohtunik Maido Roots pankrotihalduri taotluse alusel kirjalikus menetluses 14.09.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul osalenud võlausaldajate häälte kindlaks määramiseks kohtumääruse, mille kohaselt on muu hulgas Rakvere Linnal 1930 häält ja EAS-il 2715 häält. 12.10.2017 esitas Rakvere Linn eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse, millega vaidlustas häälte määramise EAS-ile.
3.10.10.2017 jätkus 14.09.2017 alanud võlausaldajate üldkoosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitati kaitsmiseks Rakvere Linna mittetingimuslik nõue summas 5 011.14 eurot rahuldamiseks II järgus ja tingimuslik nõue summas 1 924 941.90 eurot rahuldamiseks III järgus. EAS vaidlustas Rakvere Linna nõuded kogu ulatuses. Kaitsmisele esitati EAS-i nõue summas 2 715 325.26 eurot, 2 (12)
2-17-16817 millise vaidlustas Rakvere Linn nõude kogu ulatuses. 10.10.2017 toimunud SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul ei tunnustatud Rakvere Linna nõuet summas 5 011.14 eurot ja tingimuslikku nõuet summas 1 924 941.90 eurot, millest johtuvalt esitab Rakvere Linn kohtule hagi pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamiseks.
4.Tuginedes PankrS § 94 lõikele 1 esitas Rakvere Linn 12.05.2017 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 5 011.14 eurot. Eelnimetatud nõue tuleneb Rakvere Linna ja võlgniku vahel sõlmitud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust, mille järgi võlgnik kohustus tasuma Rakvere Linnale Rakveres, Lai 20 ruumide kasutamisega seotud kulud (valguskaabli kiu rent, elektrikulu, küttekulu, valvekulu, veekulu jms). Rakvere Linn esitas võlgnikule iga kuu kulude kohta arve. Alates 2016. aasta oktoobrikuust on kõik võlgnikule esitatud arved tasumata.
5.Lisaks eelnimetatud nõudele on Rakvere Linnal täiendav nõue, mis tuleneb Rakvere linna ja võlgniku vahel: 1) 10.12.2012 sõlmitud Projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ finantseerimise lepingust, 08.10.2013 kokkuleppest nimetatud lepingu muutmiseks; 2) 26.04.2012 notariaalselt tõestatud kinnistu hoonestusõigusega koormamise lepingust, hoonestusõiguse kasutusvaldusega ja hüpoteegiga koormamise lepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldustest. Eelnimetatud lepingute ja kokkulepete täitmiseks ja nende täitmise tagamiseks võttis Rakvere Linn vastu rida otsuseid projekti finantseerimiseks ning kandis võlgniku pangaarvele üle raha kokku 1 924 941.90 eurot. Eeltoodud rahalised maksed tehti sõlmitud lepingute ja kokkulepete alusel. Nimetatud lepingud ja kokkulepped olid teatavaks tehtud ka projekti kaasrahastajale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning viimase poolt aktsepteeritud. Seega kogu Rakvere Linna poolne võlgniku rahastus põhineb ainuüksi eelnevalt kokkulepitud asjaõiguste ja kohustuste tekkimisel ja lõppemisel (hoonestusõigusele kasutusvalduse seadmine kehtivusega kuni 31.12.2025, kokkulepe, et hoonestusõiguse tähtaegse või ennetähtaegse lõppemise korral hoonestusõiguse tagasilangemisel Rakvere Linn võlgnikule hüvitist ei tasu) ning eelnimetatud lepingute jätkamisel kuni nende lõppemiseni kokkulepitud tingimustel Rakvere Linnal nõudeõigust ei teki. Juhul kui võlgniku pankrotimenetluses mistahes põhjusel eelnimetatud lepingute tingimused muutuvad ning see toob kaasa Rakvere Linna lepingust tulenevate õiguste kahjustumise, on Rakvere Linnal rahaline nõue võlgniku vastu projekti finantseerimiseks linna poolt võlgnikule eraldatud vahendite kogusummas. Kuna finantseeringu tagasinõude esitamiseks alust andva tingimuse saabumine ei ole teada, on finantseeringu summa 1 924 941.90 euro osas tegemist tingimusliku nõudega võlgniku pankrotimenetluses.
6.Lähtudes eeltoodust palus hageja tunnustada SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud võlausaldaja Rakvere Linna mittetingimuslikku nõuet summas 5 011.14 eurot II rahuldamisjärgus ja tingimuslikku nõuet summas 1 924 941.90 eurot III rahuldamisjärgus ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.04. detsembril 2017 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõude alus ja nõude kujunemine ei ole selge. Hageja viitab hagiavalduses, et tema tingimuslik nõue summas 1 924 941.90 eurot tuleneb „kokkulepetest ja lepingutest“, täpsustamata siiski, millise lepingu millisest punktist tuleneb võlgnikul kohustus maksta hagejale 1 924 941.90 eurot. Kostjale pole ka arusaadav, milles seisneb hageja nõude tingimuslikkus või millest oleneb nõude sissenõutavaks muutumine.
3 (12)
2-17-16817
8.Hageja on hagiavaldusele lisanud 10.12.2012 koostatud projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ finantseerimislepingu, millega tutvumisel on võimalik tuvastada, et hageja finantseerib Sihtasutust Virumaa Kompetentsikeskus projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ omafinantseeringu ja projekti elluviimisega seotud mitteabikõlbulike kulude katmise otstarbel kokku summas 1 500 000 eurot. Finantseerimislepingu punkt 1.2.1. kohaselt maksab hageja rahasid välja ainult projektdokumentatsiooni koostamiseks ja ehitustegevuse elluviimiseks. Lepingu punktis 3.1. on kirjeldatud erinevaid raha tagasinõude tekkimise aluseid, millest ainsalegi pole hageja oma hagis tuginenud. Kostjale pole ka selge, millisele tagasinõude alusele võiks hageja potentsiaalselt tugineda, eeldusel et selline esineb. Kostjat hämmastab hageja väide, mille kohaselt ta leiab, et kui Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) pankrotimenetluses mistahes põhjusel eelpool nimetatud lepingute tingimused muutuvad ning see toob kaasa hageja lepingust tulenevate õiguste kahjustumise, on Rakvere linnal rahaline nõue võlgniku vastu projekti finantseerimiseks linna poolt võlgnikule eraldatud vahendite kogusummas. Hageja pole selgitanud, millisele kokkuleppele tema väide tugineb või, mida ta peab silmas selle all, et „kui Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) pankrotimenetluses mistahes põhjusel eelpool nimetatud lepingute tingimused muutuvad“. Kostjale pole selge, kuidas peaks võlgniku pankrotimenetlus muutma võlgniku ja hageja vahel 2012. aastal sõlmitud kokkulepete tingimusi või isegi, milles konkreetselt seisneb hageja väidetav õiguste rikkumine. Lisaks on kostjale teadaolevalt „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse“ projekt lõpetatud juba 2015. aastal ning Rakvere Linnavalitsuse enda tööruumid asuvad projekti alusel ehitatud Targa Maja hoones. Hageja peab oma nõuet võlgniku vastu nö iseenesestmõistetav, st hageja ei ole hagi esitamisel järginud TsMS §-s 363 lg 1 toodud ettekirjutust, st hageja pole vaevunud arusaadavalt selgitama oma hagi aluseks olevad faktilisi asjaolusid ega esitama tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
9.Kostja vaidleb hageja mittetingimuslikule nõudele summas 5 011.14 eurot vastu, kuna talle pole arusaadav, millist valemit kasutades on hageja arvetel toodud kuluridadeni jõudnud ning millisest kokkuleppest tuleneb, et võlgnik hüvitab näiteks elektri-ja soojuskulusid just sellises ulatuses. Kostja palus nõuda hagejalt välja hoonete kõrvalkulusid tõendavad dokumendid perioodi oktoober 2016 – mai 2017 kohta, mille alusel oleks omakorda võimalik kontrollida arvetel kajastatud kuluridade paikapidavust (arvestades, et võlgnikule üüritud ruumid seisavad juba ligikaudu aasta kasutamata, on võlgniku kulud põhjendamatult suured). Ühtlasi tõi kostja välja, et hagiavaldusele lisatud arved on vormistatud seisuga 09.05.2017 ehk hageja nõudeavalduse esitamise seisuga. Seega hagiavaldusele lisatud arved ei ole originaalarved, seda ka põhjusel, et hageja ei saanud võlgnikule esitada kõiki seitset arvet korraga ühe dokumendina, vaid pidi seda ilmselt tegema ühe arve kaupa korra kuus.
10.Kostja leidis, et hagejal puuduvad mistahes rahalised nõuded võlgniku vastu ja palus jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT
11.21. detsembril 2017 esitatud seisukohas hageja teatas, et 26.04.2012 sõlmitud asjaõiguslepingu punkti 4.1. kohaselt lõpeb hoonestusõigus 31.12.2025 ning seega on sõlmitud tähtajaline leping. Asjaõiguslepingus ei ole välistatud poolte taganemisõigus, mis on käsitletav tingimusena tingimusliku tehingu tähenduses. Seega ei saa absoluutse kindlusega väita, et pooled oma taganemisõigust ei kasuta ja asjaõiguslepingus sätestatud hoonestusõiguse lõppemise tähtpäev saabub ja ehitised hagejale langevad. Eelnimetatud juhul on tegemist hageja lepinguste tulenevate õiguste selge kahjustamisega. 4 (12)
2-17-16817 Hageja ja võlgniku vaheline asjaõigusleping hoonestusõiguse seadmiseks on kõigi hageja poolt võlgniku kasuks tehtud rahastamisotsuste aluseks ning seega tuleb kõiki hageja ja võlgniku vahelisi lepinguid ja finantseerimisotsuste aluseks olevaid hageja dokumente vaadata tervikuna. Asjaõiguslepinguta ei oleks hageja poolt tehtud rahastamisotsuseid, sest puuduks rahastamist vajav objekt ning asjaõiguslepingu lõppemise korral lõppevad ka teised lepingud ning hagejal tekib raha tagasinõude õigus võlgnikult asjaõiguslepingu ja sellega lahutamatult seotud teiste lepingute ja otsuste alusel. Asjaõiguslepingu lõppemine edasises pankrotimenetluses on võimalik kas taganemisega või kehtetuks tunnistamisega. Asjaõiguslepingust tulenevalt ehitiste hagejale tagasi langemisel Rakvere linn hüvitist ei maksa. Pankrotimenetluses ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuste muutmine selliselt, et ehitiste hagejale tagasi langemisel on hageja kohustatud tasuma hüvitist. Nimetatud juhu realiseerumise korral on tegemist selge hageja õiguste rikkumisega.
12.2011. aastal finantseeris hageja arvete alusel võlgniku poolt teostatavaid Turuplats 2 hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse eelprojekteerimistöid ja projekteerimistöid kogusummas 17 024.90 eurot. Võlgnik esitas hagejale seoses Turuplats 2 hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse eelprojekteerimistöödega arved nr 6 ja nr 7 kuupäevaga 22.09.2011 ning projekteerimistöödega arve nr 8 kuupäevaga 18.10.2011 ja arve nr 8 kuupäevaga 18.11.2011. Hageja on tasunud eelnimetatud arved järgmiselt: 1) arve nr 6, 22.09.2011 summas 4 800 eurot tasus hageja 29.09.2011; 2) arve nr 7, 22.09.2011 summas 4 624.90 eurot tasus hageja 30.09.2011; arve nr, 18.10.2011 summas 3 920 eurot tasus hageja 26.10.2011; 4) arve nr, 18.11.2011 summas 3 680 eurot tasus hageja 29.11.2011. Koosmõjus asjaõiguslepinguga on hagejal 2011. aasta arvetest tulenevalt tingimuslik nõue 17 024.90 eurot, mis muutub sissenõutavaks juhul, kui pankrotimenetluses peaks pankrotihaldur mingil hetkel teadmata põhjusel asjaõiguslepingust taganema või asjaõigusleping peaks kehtetuks tunnistatama.
13.10.12.2012 sõlmisid hageja ja võlgnik projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ finantseerimise lepingu, mille kohaselt rahastas hageja võlgnikku sihtotstarbeliselt summas 1 500 000 eurot. Eelnimetatud summa tasus hageja võlgniku esitatud arvete alusel järgmiselt: 1) arve nr 4, 02.03.2012 alusel 24 980 eurot 07.03.2012; 2) arve nr 5, 21.12.2012 alusel 203 210.60 eurot 28.12.2012; 3) arve nr 1, 30.01.2013 alusel 97 401 eurot 07.02.2013; 4) arve nr 122, 22.09.2014 alusel 375 000 eurot 24.09.2014; 5) arve nr 171, 23.01.2015 alusel 272 088 eurot 23.01.2015; 6) arve nr 187, 22.04.2015 alusel 300 000 eurot 24.04.2015; 7) arve nr 198, 19.05.2015 summas 227 320 eurot tasus hageja 26.05.2015.
14.Finantseerimislepingu punkt 3.1 sätestab tagasimaksmise kohustuse ja loetleb juhud, millal hageja võib nõuda võlgnikult raha tagastamist. Kostja väidab vastuses 2.1.7 õigesti, et hageja ei ole nõude alusena ühelegi punktis 3.1 nimetatud alusele tuginenud. Kui ta tugineb finantseerimislepingu punktis 3.1 nimetatud alusele, siis ei oleks tegemist enam tingimusliku nõudega, vaid mittetingimusliku nõudega ning seega ei ole kostja märkus asjakohane. Finantseerimislepingus ei ole välistatud lepingust taganemise õigus, mis on käsitletav tingimusena ja mille saabumine sõltub täielikult tehingupoolest. Seega on hagejal finantseerimislepingust tulenev tingimuslik nõue summas 1 500 000 eurot, mille tagasinõudmise õigus realiseerub, kui pankrotihaldur peaks pankrotimenetluses mingil hetkel teadmata põhjusel finantseerimislepingust taganema või finantseerimisleping peaks kehtetuks tunnistatama.
15.Rakvere Linnavolikogu 26.08.2015 otsusega nr 73 anti hagejale nõusolek võtta Rakvere linna investeeringute rahastamiseks laenu 2 295 000 eurot. Eelnimetatud summast rahastati võlgnikku summas 407 917 eurot. Eelnimetatud summas esitas võlgnik hagejale arve nr 201 01.07.2015 summas 5 (12)
2-17-16817 115 384 eurot, arve nr 206 15.09.2015 summas 61 764 eurot, arve nr 207 21.09.2015 summas 77 158 eurot ja arve nr 209 07.10.2015 summas 153 611 eurot ja eelnimetatud arved tasuti hageja poolt vastavalt 03.07.2015, 18.09.2015, 24.09.2015 ja 14.10.2015 ning mis on tõendatud hageja 26.05.201531.10.2015 pangatehingute väljavõttega.
16.SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) võlausaldajate 10.10.2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt andis pankrotihaldur 14.09.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul hagejale esitatud mittetingimusliku nõude summas 5 011.14 eurot ja tingimusliku nõude summas 1 924 941.90 eurot alusel kokku 1930 häält. Häälte arvu kinnitas Viru Maakohus 28.09.2017 kohtumäärusega. Seega pankrotihaldur, andes hageja tingimusliku nõude alusel hagejale hääleõiguse, on pidanud tõenäoliseks tingimuse saabumist ning tingimuse saabumisel hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Arvestades võlgniku pankrotimenetluses jätkuvaid erimeelsusi võlausaldajate nõuete olemasolu kohta, mis väljendub ka kostja vastuse punktis 2.2.3 nagu oleks hageja ja võlgniku vahel sõlmitud fiktiivne leping, ei ole võimalik ette näha võlgniku pankrotimenetluse edaspidist kulgu, sh ei ole välistatud, et ei algata võlausaldajate ja võlgniku vaheliste lepingute tühisuse tuvastamist. Nimetatut toetab ka pankrotihalduri 17.10.2017 ettekanne Viru Maakohtule võlgniku pankrotimenetlusest, mille punktis VII sedastatakse vara tagasivõitmise võimaluste kohta järgmist: „Käesolevaks hetkeks ei ole haldur tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, kuid edasise menetluse käigus vajavad täiendavat analüüsimist võlgniku ja Rakvere linna vahel sõlmitud lepingud, kuivõrd lepingud on sõlmitud võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel, millest tulenevalt võib olla võimalik teatud nõuete esitamine“. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et pankrotimenetluses on võimalik mistahes põhjustel hageja lepingute tingimuste muutumine või lepingute lõppemine, mis tooks hagejale kaasa kahjulikud tagajärjed. Eeltoodust tulenevalt on hagejal olemas tõendatud tingimuslik nõue kogusummas 1 924 941.90 (17 024.90+1 500 000+407 917) eurot, mille tunnustamist hageja kohtult taotleb.
17.Hageja mittetingimuslik nõue summas 5 011.14 eurot tuleneb hageja ja võlgniku vahel 15.12.2016 sõlmitud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust, mille punkti 2.1.2.1 kohaselt võlgnik kohustus tasuma hagejale Rakveres, Lai 20 ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (kindlustus, vesi, elekter, soojus, valve, maamaks, jms) ning Lai 20 asuva kinnistu ja sellel asuvate hoonete hooldus- ja korrashoiuga (ventilatsiooni jm seadmete korraline hooldus, sise- ja väliskoristus, niitmine, lume ja libeduse tõrje, WC tarvikud jms) seonduvad kulutused proportsionaalselt vastavalt hoonete tarbimisnäitudele ja kogukuludele. Lepingu punkti 2.1.2.2 järgi võlgnik tasub võlgniku ja hageja ühises kasutuses olevate ruumide kasutamisega seonduvate kõrvalkulude eest 1⁄4 vastavate ruumide kogukulust. Ühises kasutuses olevate ruumide kõrvalkulude suuruse arvestamine toimub proportsionaalselt vastavalt ühises kasutuses olevate ruumide pindalale kogu hoone pindalade mahust. Lepingu punkti 2.1.2.3 järgi tehnoseadmete ja -süsteemide remondikulu, mis ei ole hõlmatud garantiiremondiga, kannavad võlgnik ja hageja võrdsetes osades ehk kumbki pool 1⁄2 osas. Hageja esitas võlgnikule mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu punkti 2.1.2.4 alusel arved nr 70325, 70353, 70387, 70414, 70416, 70442, 70486 ruumide kasutamisega seotud kõrvakulude tasumiseks kogusummas 5 011.14 eurot. Arvetel kajastatud kõrvalkulude suurus on arvestatud vastavalt mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingus sätestatud nõuetele.
18.Põhjendamatu on kostja kahtlus, et hageja ja võlgniku vaheline mitteeluruumide tasuta kasutamise leping on fiktiivne. Vale on kostja väide vastuse punktis 2.2.3, et hagiavaldusele lisatud arved on vormistatud seisuga 09.05.2017. Tegemist on võlgniku tasumata arvete koondiga, mis kannab kuupäeva 09.05.2017 ja mis esitati pankrotihaldurile 12.05.2017 koos hageja nõudeavaldusega. Kostja 6 (12)
2-17-16817 on jätnud tähelepanuta hagiavalduse lisa 4, mis sisaldab võlgnikule esitatud originaalarveid ja mille koostamise kuupäev nähtub arve päises oleva arve numbri alt. Hageja ei ole esitanud võlgnikule kõiki arveid korraga, vaid eraldi vastavalt arvete koostamise kuupäevadele. Arved on saadetud võlgnikule e-posti aadressile [email protected]. 17.04.2017 ja 12.05.2017 arved saadeti halduri e-posti aadressil [email protected].
KOHTUISTUNG
19.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus hagi rahuldada.
20.Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad kohtuistungil ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Viru Maakohtu 21.04.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-2497 kuulutati välja SA Virumaa Kompetentsikeskus (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. 12.05.2017 esitas Rakvere Linnavalitsus (hageja) võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kättesaamist on pankrotihaldur samal päeval kinnitanud (I kd, t.lk. 124, 125). SA Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) pankrotimenetluses 14.09.2017 alanud ja 10.10.2017 jätkunud võlausaldajate üldkoosolekul toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine. Üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt edastas haldur Viru Maakohtule taotluse häälte arvu kinnitamiseks ning Viru Maakohtu 28.09.2014 kohtumäärusega kinnitati Rakvere Linnale antud 1 930 häält. Üks hääl võrdus 1 000 euroga (I kd, lt.lk. 10, 11). Käesolevas menetluses pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
23.10.10.2017 jätkunud nõuete kaitsmise koosolekul Ettevõtluse Arendamise SA (kostja) vaidles hageja II järgu nõudele summas 5 011.14 eurot ja III järgu tingimusliku nõudele summas 1 924 941.90 eurot täies ulatuses vastu. Võlgniku esindaja koosolekust osa ei võtnud. Pankrotihaldur ei ole hageja nõudeid vaidlustanud. Käesolevas menetluses võlgneb vaidleb hageja nõudele vastu leides, et hageja ei ole nõuete tekkimist tõendanud ja on võimalik, et hageja nõuded põhinevad võltsitud tõenditel ning et hageja esitatud tõenditest ei saa hagejalt tingimuslikku nõuet tekkida.
24.Hageja nõudeks on nõuete tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 ls 1 ja ls 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
25.Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste rahuldamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel 7 (12)
2-17-16817 kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesoleval juhul hageja nõudele on vaielnud kostja. Hagi on esitatud 09.11.2017, s.o PankrS § 106 lg 1 ls 4 sätestatud tähtaega järgides. Kostja on oma vastuse punktis 1.6. toonud, et kuna hageja nõude rahuldamisjärkudele ei ole nõuete kaimise koosolekul vastuväidet esitatud, siis tuleb hageja rahuldamisjärgud PankrS § 103 lg 2 alusel lugeda tunnustatud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja nõudeid mitte mingis osas ei tunnustatud, ei ole rahuldamisjärkude osas vaidluse puudumisel mingit tähendust.
26.Hagiavalduse ja hageja seisukoha juurde lisatud tõendite kohaselt ajavahemikus 29.09.2011 kuni 29.11.2011 on hageja kandnud võlgnikule üle viidates võlgniku poolt esitatud 22.09.2011 arvele nr 6, 4 800 eurot ja sama kuupäevaga esitatud arvele nr 74 624.90 eurot, 18.10.2011 arvele nr 8 3 920 eurot ja 18.11.2011 arvele nr 8 3 680 eurot. Kokku on tasutud 17 024.90 eurot selgitusega Turuplats 2 eelprojekteemstööd (I kd, t.lk. 77).
27.Hageja AS-is SEB Pank asuva pangakonto EE861010502003419005 kohaselt 07.03.2012 kandis hageja SA-ile Virumaa Kompetentsikeskus üle 02.03.2012 arve nr 4 alusel 24 980 eurot, selgitusega Turuplats 2, rekonstruktrueerimise ja juurdeehituse projekteerimistööd (I kd, t.lk. 76); 07.02.2013 kandis hageja võlgnikule üle 30.01.2013 arve nr 1 alusel 97 401 eurot, selgitusega ehitustööd, finantseerimise leping 10.12.2012 projektdokumentatsiooni koostamine (I kd, t.lk. 74); 24.09.2014 kandis hageja võlgnikule üle 22.09.2014 arve nr 122 alusel 375 000 eurot, selgitusega ehituslepingud, vastavalt allkirjastatud kokkuleppele (I kd, t.lk. 73); 23.01.2015 kandis hageja võlgnikule arve nr 171 alusel 272 088 euro, selgitusega ehitusleping (I kd, t.lk. 72); 24.04.2015 kandis hageja võlgnikule üle arve nr 187 alusel 300 000 eurot selgitusega ehitusinvesteering (I kd, t.lk. 71); 26.05.2015 kandis hageja võlgnikule üle arve nr 198 alusel 227 320 eurot, selgitusega ehitusinvesteering (I kd, t. lk. 70). Lisaks eeltoodule 28.12.2012 kandis hageja oma AS-is Swedbank asuvalt arvelduskontolt nr EE322200221004110432 võlgnikule arve nr 5 alusel 203 210.60, selgitusega ehitustööd 10.12.2012 finantseerimise leping (I kd, t.lk. 75). Seega kokku on hageja üle kandnud Turuplats 2, Rakvere rekonstruktrueerimise ja juurdeehituse projekteerimistööde finantseerimiseks 1 499 999.60 eurot, mitte 1 500 000 eurot nagu hageja seda hagis väidab. Hageja arvestustes on aritmeetiline viga 0.40 eurot. Eelnimetatud summa võlgnikule tasumist on hageja põhjendanud tema ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisena. Hagiavalduse juurde lisatud 10.12.2012 Projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ finantseerimise lepingu punktis 1.2.1. leppisid hageja ja SA Virumaa Kompetentsikeskus kokku, et hageja finantseerib sihtasutust summas 1 500 000 eurot, s.h projektdokumentatsioonide koostamiseks detsembris 2012 summas 228 191 eurot ja jaanuaris 2013 97 401 eurot, ning teeb ehitusinvesteeringuid juunis 2013 375 000 eurot, oktoobris 2013 272 088 eurot, jaanuaris 2014 300 000 eurot ja veebruaris 2014 227 330 eurot. Lepingupooled mitu korda muutsid lepingu punkti 1.2.1. hageja finantseerimise tähtaegade osas, viimati tegid seda 08.10.2013, kuid finantseerimise summat ei ole muudetud (I kd, t.lk. 44-52).
28.Lisaks hageja on võlgnikule viimase poolt esitatud arvete alusel üle kandnud 407 917 eurot, s.h: 03.07.2015 arve nr 201 alusel 115 384 eurot (I kd, t.lk. 70, 119), 18.09.2015 arve nr 206 alusel 61 764 eurot (I kd, t.lk. 120), 24.09.2015 arve nr 207 alusel 77 158 eurot (I kd, t.lk. 121), 14.10.2015 ja arve nr 209 alusel 153 611 eurot (I kd, t. lk. 122). Kõik 4 summat on tasutud selgitusega ehitusleping, 8 (12)
2-17-16817 omafinantseering. Käesolevas punktis toodud summade tasumist on hageja põhistanud lisaks finantseerimise lepingule ka Rakvere Linnavolikogu 26.08.2015 otsusega nr 73, millega anti Rakvere Linnavalitsusele nõusolek laenu võtmiseks ning riigihanke korraldamiseks eesmärgiga tagada Rakvere linna investeeringute rahastamine mahus 2 295 000 eurot (I kd, t.lk. 118).
29.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja nõude võlgniku vastu tõendamata jätmise kohta. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja ja võlgniku vahelisi suhteid ja nende poolt sõlmitud lepingud. Maakohus leiab, et olukorras, kus hageja ja võlgniku vahel 10.12.2012 sõlmitud finantseerimise leping ja selle muutmise lisakokkulepped on allkirjastatud digitaalselt ja hageja kandis võlgnikule üle kokku 1 924 942.50 eurot (17 024.90 + 1 499 999.60 + 407 917), siis ei ole võimalik nõustuda kostja vastuväidetega. Vaidluse all ei ole hageja poolt võlgnikule 1 924 942.50 euro ülekandmine, võlgnik ise või pankrotihaldur ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Et võlgnik saadud raha täielikult või osaliselt hagejale tagastas, ei ole kostja väitnud.
30.Rakvere notar Katre Pustak’u juures 26.04.2012 sõlmitud kinnistu hoonestusõigusega koormamise lepingu, hoonestusõiguse kasutusvaldusega ja hüpoteegiga koormamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste järgi Rakvere Linn kui omanik ja kasutusvaldaja, SA Virumaa Kompetentsikeskus kui hoonestaja ja AS SEB Pank kui hüpoteegipidaja leppisid kokku kinnistu Turu plats 2, Rakvere, kinnistusregistriosa nr 4010031 koormamises hoonestusõigusega, hoonestusõiguse koormamises kasutusvaldusega ja hüpoteegiga. Lepingu punktis 21.2. palusid lepingupooled kanda eelnimetatud kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hoonestusõigus SA Virumaa Kompetentsikeskus kasuks tähtajaga kuni 31.12.2025. Lepingu punkti 21.3. kohaselt hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek (I kd, t.lk. 53-69). Hageja on tingimusliku nõude 1 924 942.50 eurot tunnustammise hagi esitamist põhistanud sellega, et tema nõue sellises ulatuses muutub sissenõutavaks juhul, kui pankrotimenetluses peaks pankrotihaldur mingil hetkel teadmata põhjusel taganema 26.04.2012 asjaõiguslepingust või 10.12.2012 Projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ finantseerimise lepingust või kui peaks lepingud kehtetuks tunnistatama. Võlgniku pankrotimenetluses 10.10.2017 jätkunud nõuete kaitsmise üldkoosolekul otsustati alustada hoonestusõiguse ja vallasvara müüki. Vara müügi alghinnad ja vara müügi korra ning varade grupeeringu osas anda otsustusõigus pankrotitoimkonnale (I kd, t.lk. 16). Võlgniku ajutise halduri 17.10.2017 ettekande kohaselt edasise pankrotimenetluse käigus vajavad täiendavat analüüsimist võlgniku ja Rakvere linna vahel sõlmitud lepingud, kuivõrd lepingud on sõlmitud võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel, millest tulenevalt võib olla võimalik teatud nõuete esitamine (I kd, t.lk. 123-125). Nende tõendite alusel nõustub kohus hageja põhjendustega, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole välistatud võlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingute tagasivõtmise, lepingutest taganemise või tehingute kehtetuks tunnistamise nõuete esitamine. Seega käesoleval ajal ei saa välistada, et hagejal tulevikus võlgniku vastu nõuded tekkivad.
31.Kostja esindajad on kohtuistungil leidnud, et hagejal tekib õigus esitada tingimuslik nõue PankrS § 119 lg 6 alusel. Nimetatud sätte kohaselt sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud nõude võib esitada kuue kuu jooksul tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest, kui aga tehingu teine pool andis tagasivõitmisele kuuluva vara kohtuotsuseta pankrotivarasse, siis vara üleandmise päevast. Maakohus leiab, et pankrotiseaduses ei ole sätet, mis keelab tingimusliku nõude esitamist. Maakohtu järelduse õigsust tuleneb Riigikohtu 22.02.2017 määruse nr 3‐ 2‐ 1‐ 157‐ 16 punktist 13, mille kohaselt ....nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendil ei ole muud tähendust peale selle, kas vaidlustatud nõue loetakse pankrotimenetluses 9 (12)
2-17-16817 tunnustatuks või mitte.... Kohus ei kontrolli nõude tunnustamise eeldusena seda, kas nõude aluseks olevat tehingut oleks võimalik tagasi võita, ning tagasivõitmise alused võivad ilmneda alles pärast nõude tunnustamise kohta otsuse tegemist. Samuti võib (kohtuotsusega) tunnustatud nõue hiljem ära langeda nt seetõttu, et nõue täidetakse väljaspool pankrotimenetlust. Seetõttu ei takista nõude tunnustamine, isegi kui selle kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, hilisema tagasivõitmise tagajärgede arvestamist edasises pankrotimenetluses. Eeltoodule tuginedes peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud kolmanda rahuldamisjärgu nõudena summas 1 924 942.50 eurot.
32.Mis puudutab hageja nõuet 5 011.14 eurot, siis nimetatud nõude tekkimise õigusliku alusena on hageja esitanud kohtule hageja ja võlgniku vahel 15.12.2012 sõlmitud ja samal päeval digitaalselt allkirjastatud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) 3 p 1 alusel võlasuhte võib tekkida muu hulgas ka lepingust. Mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu punktis 1.1. leppisid hageja kui omanik anda võlgnikule kui kasutajale tasuta lepingu lisas 1 nimetatud hoone osad Lai tn 20, Rakvere asuvast Targa maja ja Pangahoone hoonetest. Lepingu punktidest 2.1.2.1.-2.1.2.4. tulenevalt kasutaja kohustus tasuma ruumide kasutamisega seonduvate kõrvalkulude eest (kindlustus, vesi, elekter, soojus, valve, maamaks jne) ning Lai tn 20, Rakvere, asuva kinnistu ja sellel asuvate hoonete hooldus-ja korrashoiuga (ventilatsiooni, jm seadmete korraline hooldus, sise- ja väliskoristus, lume- ja libeduse tõrje, WC tarvikud jms) seondavad kulutused 1⁄4 ruumide kogukulust, tehnoseadmete- ja süsteemide remondikuludest, mis ei ole hõlmatud garantiiremondiga 1⁄2 osas (I kd, t.lk. 19-35). Hageja esitatud arvete ja koondtabeli kohaselt võlgnik on jätnud tasumata ruumide kasutamise eest alates 01.10.2016 kuni 20.04.2017, tal on tasumata hageja poolt alates 16.11.2016 kuni 08.05.2017 esitatud arved põhisummas 5 011.14 eurot. Hageja mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust tulenev nõue võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks, sellest viimane osa muutus sissenõutavaks 22.05.2017 (I kd, t.lk. 36-43).
33.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja nõude 5 011.14 eurot osas tõendamata jätmise kohta. Kohus leiab, et nõude tunnustamise hagi ei ole samastatav võlgnevuse väljamõistmise hagiga ja nõude tunnustamise menetluses üldjuhul ei pea kohus kontrollima ega andma hinnangut sellele, kas vaidlustatud nõude aluseks olevatel arvetel toodud summad on arvestatud õigesti. Pankrotimenetluses vastuväiteid arvete esitamisele ja arvetel toodud võlgnevuse suurusele saab esitada võlgnik ise või pankrotihaldur, kellel PankrS § 106 lg 1 ls 3 tulenevalt on kõik võlgniku õigused ja kohustused. Kostja saaks küll käesolevas menetluses esitada vastuväiteid nõude suurusele, tuginedes sellele, et hageja esitatud arvetel toodud summad on võrreldes varasemate perioodide kohta esitatud ja võlgniku poolt tasutud summadega tunduvalt suuremad, mistõttu ei saa hagejal tema poolt esitatud ulatuses nõuet tekkida. Kostja selliseid vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja üldse välistab hagejal tasuta kasutamise lepingu alusel võlgniku vastu nõude tekkimist. Kostja ei ole hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingu pool. Olukorras, kus võlgnik on alates 15.12.2012 mitteeluruume tasuta kasutanud ja on lepingu alusel ruumide kasutamise eest esitatud arved tasunud, ei ole võlgnikul võimalik vabaneda lepingu alusel alates 01.10.2016 tekkinud kohustuste täitmisest. Sellepärast kohus nõustub hagiga ka selles osas ja tunnustab võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise rahuldamisjärgu nõudena hageja nõude summas 5 011.14 eurot. 10 (12)
2-17-16817 Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
35.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
36.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 09.11.2017 hagiavalduse (I kd, t. lk. 3-7, millest hagi sisuline tekst on 4 lk), 2) 21.12.2017 seisukoha kostja vastusele (I kd, t. lk. 99-105, sisuliselt 5 lk); 3) osalenud 12.04.2018 toimunud kohtuistungil, mis kestis 46 min eh 0,75 t (I kd, t.lk. 189-1936).
37.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, arvestades, et hageja esindaja on käesolevas asjas esitatud nõudega tegelenud ka enne kohtule hagiavalduse esitamist võlgniku pankrotimenetluses, siis leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 6 tundi (9 lk x 40 min : 60 min).
38.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, tl 194 ja pöördel). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. Eeltoodu põhjal on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu käesolevas menetluses koos käibemaksuga 972 eurot (6 tundi + 0.75 tundi) x 120 + 20%. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 300 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 1 272 (972 + 300). Kostja on oma 18.04.2018 esitatud seisukohas nõustunud 11 (12)
2-17-16817 hageja lepingulise esindaja maksimaalse tasuga 937.50 eurot (125 eurot x 7.5 t), millele lisandub käibemaks.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
40.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2018 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi täielikult ja tunnustas Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslikku nõuet SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,50 eurot kolmandas rahuldamisjärgus ning menetluskulude jaotuses ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks väljamõistmises.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslik nõue SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,90 eurot kolmandas rahuldamisjärgus tunnustamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.1.Rahuldada hagi osaliselt ja tunnustada Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) nõuet SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 5011,14 eurot teises rahuldamisjärgus ning jätta tunnustamata Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslik nõue SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,90 eurot kolmandas rahuldamisjärgus.
3.2.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. 26.04.2018 kohtuotsus 2-17-16817 jõustus osaliselt 13. novembril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent 12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.