Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Riigi Tugiteenuste Keskuse (enne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) vastu nõude tunnustamiseks Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigi Tugiteenuste Keskuse (enne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Riigi Tugiteenuste Keskus: esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Merit Tammik, (enne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) Vastustaja (hageja): Rakvere linn (linnavalitsuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi täielikult ja tunnustas Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslikku nõuet SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,50 eurot kolmandas rahuldamisjärgus ning menetluskulude jaotuses ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks väljamõistmises.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslik nõue SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,90 eurot kolmandas rahuldamisjärgus tunnustamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.1.Rahuldada hagi osaliselt ja tunnustada Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) nõuet SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 5011,14 eurot teises rahuldamisjärgus ning jätta tunnustamata Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslik nõue SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,90 eurot kolmandas rahuldamisjärgus.
3.2.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rakvere linn (linnavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 09.11.2017 maakohtule Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (kostja) (alates 01.09.2018 on kostjaks Riigi Tugiteenuste Keskus) vastu hagi, milles palus tunnustada Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses esitatud hageja mittetingimuslikku nõuet summas 5011,14 eurot II rahuldamisjärgus ja tingimuslikku nõuet summas 1 924 941,90 eurot III rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 21.04.2017 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Krupi. Hageja on esitanud pankrotimenetluses mittetingimusliku nõude summas 5011,14 eurot ja tingimusliku nõude summas 1 924 941,90 eurot. Hageja nõuded jäid 14.09.2017 alanud ja 10.10.2017 jätkunud võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata, kuna kostja vaidles hageja nõuetele vastu. Nõue 5011,14 eurot tuleneb 15.12.2016 sõlmitud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust, mille alusel kohustus võlgnik tasuma hagejale Rakveres Lai 20 asuvate ruumide kasutamisega seotud kulud. Hageja poolt võlgnikule esitatud arved on alates 2016. a oktoobrist tasumata.
Tingimuslik nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel 10.12.2012 sõlmitud Projekti „Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus“ finantseerimise lepingust ja 08.10.2013 kokkuleppest lepingu muutmiseks ning 26.04.2012 notariaalselt tõestatud kinnistu hoonestusõigusega koormamise lepingust, hoonestusõiguse kasutusvaldusega ja hüpoteegiga koormamise lepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldustest (edaspidi asjasõigusleping). Lepingute täitmiseks on hageja kandnud võlgniku pangaarvele 1 924 941,90 eurot. Hagejapoolne võlgniku rahastamine põhineb kokkulepitud asjaõiguste ja kohustuste tekkimisel ja lõppemisel (hoonestusõigusele kasutusvalduse seadmine kuni 31.12.2025, kokkulepe, et hoonestusõiguse tähtaegse või ennetähtaegse lõppemise korral hoonestusõiguse tagasilangemisel hageja võlgnikule hüvitist ei tasu) ning lepingute jätkamisel kuni nende lõppemiseni kokkulepitud tingimustel hagejal nõudeõigust ei teki. Juhul kui pankrotimenetluses lepingute tingimused muutuvad ja see toob kaasa hageja lepingutest tulenevate õiguste kahjustumise, on hagejal võlgniku vastu rahaline nõue hageja poolt võlgnikule eraldatud vahendite ulatuses. Kuna finantseeringu tagasinõude esitamiseks alust andva tingimuse saabumine ei ole teada, on tegemist tingimusliku nõudega pankrotimenetluses.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõuete alus ja kujunemine ei ole selge.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 26. aprilli 2018 otsusega hagi ning tunnustas Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus (pankrotis) pankrotimenetluses Rakvere linna pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 toodud II rahuldamisjärgu nõudena 5011,14 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud III rahuldamisjärgu tingimusliku nõudena 1 924 941,50 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1272 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 972 eurot koos käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus hageja ja võlgniku vahel 10.12.2012 sõlmitud finantseerimise leping ja selle muutmise kokkulepped on digitaalselt allkirjastatud ning hageja on kandnud võlgnikule üle 1 924 942,50 eurot, ei ole võimalik kostja vastuväidetega hageja nõude tõendamata jätmise kohta nõustuda. Võlgnik ega pankrotihaldur ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Pankrotimenetluses 10.10.2017 jätkunud nõuete kaitsmise üldkoosolekul otsustati alustada hoonestusõiguse ja vallasvara müüki. Ajutise halduri 17.10.2017 ettekande kohaselt vajavad pankrotimenetluses täiendavat analüüsimist võlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingud, kuivõrd lepingud on sõlmitud võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel, millest tulenevalt võib olla võimalik teatud nõuete esitamine. Kohus nõustus hagejaga, et pankrotimenetluses ei ole välistatud võlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingute tagasivõitmise, lepingutest taganemise või tehingute kehtetuks tunnistamise nõuete esitamine. Seega ei saa välistada, et hagejal tekivad tulevikus võlgniku vastu nõuded. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega, et hageja nõue summas 5011,14 eurot on tõendamata. Hageja ja võlgniku vahel 15.12.2012 sõlmitud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu p-dest 2.1.2.1–2.1.2.4 tulenevalt kohustus võlgnik tasuma ruumide kasutamisega seonduvad kõrvalkulud (kindlustus, vesi, elekter, soojus, valve, maamaks jms) ning Rakveres Lai 20 kinnistu ja sellel asuvate hoonete hoolduse ja korrashoiuga (ventilatsiooni jm seadmete hooldus, sise- ja välikoristus, lume- ja libedusetõrje, WC tarvikud jms) seonduvad kulutused 1⁄4 osas ruumide kogukulust ning tehnoseadmete ja -süsteemide remondikulud, mis ei ole hõlmatud garantiiremondiga, 1⁄2 osas. Hageja esitatud arvete ja koondtabeli kohaselt on võlgnik jätnud tasumata ruumide kasutamise eest alates 01.10.2016 kuni 20.04.2017, tal on tasumata hageja poolt alates 16.11.2016 kuni 08.05.2017 esitatud arved põhisummas 5011,14 eurot.
Nõude tunnustamise hagi ei ole samastatav võlgnevuse väljamõistmise hagiga ja nõude tunnustamise menetluses ei pea kohus üldjuhul kontrollima, kas vaidlustatud nõude aluseks olevatel arvetel toodud summad on arvestatud õigesti. Pankrotimenetluses saavad vastuväiteid arvete esitamisele ja arvetel toodud võlgnevuse suurusele esitada võlgnik või pankrotihaldur. Kostja saaks käesolevas menetluses esitada vastuväiteid nõude suurusele tuginedes sellele, et arvetel toodud summad on võrreldes varasemate perioodide kohta esitatud ja võlgniku poolt tasutud summadega tunduvalt suuremad, mistõttu ei saa hagejal esitatud ulatuses nõuet tekkida. Kostja selliseid vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja välistab üldse hagejal tasuta kasutamise lepingu alusel nõude tekkimise. Olukorras, kus võlgnik on alates 15.12.2012 mitteeluruume tasuta kasutanud ja on lepingu alusel ruumide kasutamise eest esitatud arved tasunud, ei ole võlgnikul võimalik vabaneda lepingu alusel alates 01.10.2016 tekkinud kohustuste täitmisest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on tingimuslik nõue esitatud alusetult, eesmärgiga saada menetluse üle kontroll. Asjas ei kohaldu Riigikohtu seisukoht määruses nr 3-2-1-157-16, sest esiteks ei olnud menetluses küsimuse all finantseerimise lepingu tagasivõitmine ning teiseks ei saa võlausaldajad esitada hüpoteetilisi nõudeid, millised neil võivad tekkida juhul, kui pankrotihaldur peaks esitama tagasivõitmise hagisid. Sellised nõuded kuuluvad esitamisele PankrS § 119 lg-te 5 ja 6 alusel. Kolmandaks esitas hageja tingimusliku nõude tuginedes finantseerimise lepingule, mitte tagasivõitmise tulemusena tekkivale nõudele, ning hageja pole selgitanud, millisele lepingust tulenevale tagasinõude alusele ta tugineb. Pole selge, kuidas pankrotimenetlus muudab võlgniku ja hageja kokkulepete tingimusi või milles seisneb hageja õiguste rikkumine. Võttes arvesse tehingute sisu, siis isegi kui halduril õnnestub ükski tehingutest tühistada või kehtetuks tunnistada, ei ole võimalik, et hagejal tekiks nõudeõigus võlgniku vastu. Kohus pole viidanud, millisel õiguslikul alusel hageja nõue tugineb ning kui see tuleneb finantseerimise lepingust, siis millist sätet on rikutud. Kohus pole ka põhjendanud, millise tingimuse saabumisel tekib hagejal 1 924 942,50-eurone nõue võlgniku vastu ja miks ei kohaldu PankrS § 119. Nõude vaidlustamiseks võlausaldaja poolt ei pea sellele vastu vaidlema ka haldur või võlgnik; 2) ei ole hagiavaldusest võimalik tuvastada ka nõude summas 5011,14 eurot kujunemist ning tõendatud ei ole nõude aluseks olevate kulude paikapidavus (hageja pole tõendanud kõrvalkulude suurust ja nende kandmise praktikat võlgniku poolt). Võlausaldajatel on kohustus oma nõuet pankrotimenetluses põhjendada ja tõendada. Kui seda pole tehtud, siis on võlausaldajatel samaväärselt halduriga õigus nõudele vastu vaielda. Arvestades, et võlgniku ruumid seisavad juba ligi aasta kasutamata, on arved põhjendamatult suured. Arved on vormistatud seisuga 09.05.2017. Kostjal on kahtlus, et tasuta kasutamise leping on fiktiivne ning arvete esitamist alustati pankroti väljakuulutamise seisuga.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud tingimuslik tehing (hoonestusõiguse seadmine tähtajaga 31.12.2025) ning seetõttu on ka hageja tehingust tulenev nõue tingimuslik. Pankrotihaldur ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud ning on määranud nõude järgi hagejale 1925 häält. Nõude tingimuslikkust ja tingimuse saabumise tõenäosust kinnitavad ka
10.10.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõuet ei tunnustatud kostja vastuväitest tulenevalt ning otsustati alustada hoonestusõiguse ja vallasvara müüki, ning 17.10.2017 ettekanne, milles haldur väljendas seisukohta, et võlgniku ja hageja lepingud on sõlmitud võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel, millest tulenevalt võib olla võimalik nõuete esitamine. Tegemist ei ole olukorraga, mida reguleerib PankrS § 119. Praegusel juhul ei ole võimalik tagasivõitmine. Hageja ei ole esitanud tagastusnõuet, vaid tingimusliku nõude, mis realiseerub juhul, kui saabub kirjeldatud tingimus (lepingu lõppemine või muutmine, mille tagajärjel tekib võlgnikul nõue hageja vastu); 2) ei ole vaidluses küsimuse all, kuidas mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust tulenevatel arvetel kajastatud summad on arvutatud, kuigi hageja on 21.12.2017 seisukohas arvete kujunemist selgitanud. Võlgnik ei ole arveid vaidlustanud. Kostja ei saa vaidlustada võlgnikule esitatud arvete summasid ja kostja väide, et arved on põhjendamatud, on ka tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi täielikult ja tunnustas Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimuslikku nõuet SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses summas 1 924 941,50 eurot kolmandas rahuldamisjärgus ning menetluskulude jaotuses ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks väljamõistmises. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) tingimusliku nõude summas 1 924 941,90 eurot SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses tunnustamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus tunnustas SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses Rakvere linna (linnavalitsuse kaudu) nõuet summas 5011,14 eurot teises rahuldamisjärgus. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud 10.12.2012 finantseerimise leping ja 26.04.2012 asjaõigusleping ning nende lepingute täitmiseks kandis hageja võlgniku pangaarvele 1 924 941,90 eurot. Asjaõiguslepingus on muu hulgas sätestatud, et hageja koormab Rakveres Turu plats 2 asuva kinnistu võlgniku kasuks tähtajaga kuni 31.12.2025. Veel nähtub hagiavaldusest, et Viru Maakohtu 21.04.2017 määrusega kuulutati välja SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrot ning võlgniku pankrotihalduri 17.10.2017 ettekande kohaselt vajavad analüüsimist Rakvere linna ja võlgniku vahel sõlmitud lepingud ning võib olla võimalik teatud nõuete esitamine. Seetõttu leidis hageja, et kui pankrotihaldur peaks mingil hetkel asjaõiguslepingust ja finantseerimislepingust taganema (VÕS § 116 lg 1) või nõudma nende tühistamist (TsÜS § 90 lg 1), siis on hagejal võlgniku vastu nõudeõigus võlgnikule ülekantud summa osas. Maakohus nõustus hageja põhjendustega ja leidis, et kuna võlgniku pankrotimenetluses ei ole välistatud võlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingute tagasivõitmine, lepingustest taganemine või nende kehtetuks tunnistamine, siis ei saa ka välistada, et hagejal võivad tekkida tulevikus võlgniku vastu nõuded. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Hageja seisukohast nähtuvalt tuleb hoonestusõiguse lepingust ja finantseerimislepingut vaadelda ühtse tervikuna ning kostja ei ole sellele seisukohale vastuväiteid esitanud. Taganemise tagajärjeks on VÕS § 189 lg 1 järgi see, et kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kui leping on tühistatud, siis üleantu tagastatakse alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Asjaõiguslepingu p 7.1 kohaselt
hoonestusõiguse omanikule langemise korral omanik hoonestajale hüvitist ei maksa. Sama lepingu p 7.2 sätestab, et hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja lõppemise tõttu või lõpetamisel muul alusel jäävad ehitised koos nende oluliste osade ja päraldistega omanikule, st muutuvad kinnistu oluliseks osaks ning omanik ja hoonestaja on kokku leppinud, et hoonestajale ehitiste eest hüvitist ei maksta. Seega isegi juhul, kui oleks täidetud taganemise materiaalsed eeldused, saab hageja tagasi kinnistu koos ehitistega ning tal puuduks nõudeõigus rahale, mille eest kinnistut parendati. Analoogne olukord tekiks lepingu tühistamise korral, kuna ka siis saab hageja tagasi parendatud kinnistu ning tal ei tekiks nõudeõigust võlgniku vastu. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole viidanud mingilegi asjaolule, milleks võiks tuletada hageja poolne oluline lepingurikkumine, mis on taganemise eelduseks VÕS § 116 lg 1 järgi, samuti ei ole hageja viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse lepinguid tühistada (TsÜS §-d 92-96). Hageja ei ole arvestanud ka sellega, et taganeda saab reeglina vaid võlaõiguslikust, mitte asjaõiguslikust hoonestusõiguse lepingust. Kuna hageja poolt esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et tal võib tekkida tulevikus nõudeõigus võlgniku vastu, siis tuleb hageja tingimuslik nõue summas 1 924 941,90 eurot jätta rahuldamata. Maakohtu tuginemine lepingute võimalikule tagasivõitmise võimalusele pankrotimenetluses ja sellest tulenevale hageja võimalikule nõudele võlgniku vastu, ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole sellisele asjaolule tuginenud ning on kinnitanud seda ka vastuses apellatsioonkaebusele.
8.Hageja esitas 19.09.2018 ringkonnakohtule seisukoha, millele lisas võlgniku pankrotihalduri 29.06.2018 hagihoiatuse. Hageja seisukohast tulenevalt on pankrotihaldur teatanud kavatsusest esitada kohtule hagi asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning ka see asjaolu kinnitab hageja tingimuslikku nõude põhjendatust. Asja materjalidest nähtuvalt ei tuginenud hageja maakohtus lepingu võimalikule tühisusele seonduvalt lepingu vastuoluga heade kommetega ning maakohus ei saanud TsMS § 439 kohaselt ka selles osas hageja nõude põhjendatust hinnata. Seetõttu puudub ka ringkonnakohtul TsMS § 651 lg 1 alusel võimalus hinnata, kas hagejal võib olla nõudeõigus seonduvalt asjaõiguslepingu võimaliku vastuoluga heade kommetega. Vaatamata eeltoodule märgib ringkonnakohus, et nii tühisel kui tühistataval tehingul on samad õiguslikud tagajärjed (TsÜS § 84 lg 1) ning hagejal ei saa tekkida kostja vastu nõudeõigust 1 924 941,90 euro ulatuses.
9.Maakohtu otsus osas, milles kohus tunnustas hageja nõuet summas 5011,14 eurot SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus järgib TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja nõue summas 5011,14 eurot põhineb hageja ja võlgniku vahel 15.12.2016 sõlmitud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingul, mille p-de 2.1.2.1, 2.1.2.2 ja 2.1.2.3 järgi kohustus võlgnik tasuma hagejale Rakveres Lai 20 ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude ja remondikulude eest. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu (I kd, tl 1934), arved (I kd, tl 36-43) ning vastavalt kostja taotlusele 21.12.2017 menetlusdokumendiga vaidlusalustel arvetel kajastatud kõrvalkulude suurust tõendavad dokumendid (I kd, tl 126168), samuti hageja ja pankrotihalduri vahelise kirjavahetuse (I kd, tl 174-175). 12.04.2018 toimunud kohtuistungil ei ole kostja hageja mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust
tulenevale nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja väited, mille kohaselt „leping võib olla fiktiivne“, „jääb mulje, et arved on põhjendamatud“ jms on paljasõnalised ning maakohtul puudus alus hageja nõude tunnustamata jätmiseks. Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud samadele väidetele, millised ta esitas maakohtus. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja vastuväited ei anna alust jätta mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust tulenevat hageja nõuet tunnustamata.
10.Pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue on TsMS § 132 lg 4 p 9 järgi hagihinna tähenduses mittevaraline nõue. Hageja palus tunnustada kaks nõuet, s.o 5011,14 euro suurune nõue teise rahuldamisjärgu nõudena ja 1 924 941,90 euro suurune nõue kolmanda rahuldamisjärgu nõudena, millest kohus rahuldas esimese. Seega on tegemist hagi osalise rahuldamisega ning TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel on põhjendatud jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu arvates ei ole siinkohal tähendust nõude rahalisel suurusel, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole rahuldatud nõude lahendamiseks kulutatud õigusabi toimingud väiksema ajamahuga võrreldes rahuldamata nõude lahendamiseks kulutatud ajaga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.