Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel. Kohus selgitab siiski menetluskulude jaotust. Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 26.12.2017 kostja vastuses hagile, so esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, on kostja märkinud, et ei vaidle vastu, et on liiklusõnnetuses süüdi ning et on soovinud hagejale kahju hüvitada, kuid hageja ei nõudnud kostjalt kahju hüvitamist kohtuväliselt, vaid pöördus kohe kohtusse. Kostja märkis, et ei soovi tasuda sellega seonduvaid täiendavaid kulusid. 04.04.2018 kohtuistungil avaldas kostja, et võtab hagi täies ulatuses õigeks. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostja ei ole 26.12.2017 vastuses teinud selgesõnalist avaldust hagi õigeksvõtmiseks, on kostja siiski hagi 26.12.2017 sisuliselt õigeks võtnud. Oma tahet on kostja kohtule 04.04.2018 kohtuistungil täiendavalt selgitanud, kohtuistungil avaldatu kohaselt kostja tunnistab hagi, kuid leiab, et hageja on kohtumenetlusega põhjustanud tarbetuid kulusid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on hagi kohe õigeks võtnud. Pooled vaidlevad, kas kostja käitumine põhjustas hagi esitamise vajaduse. Vaidlus puudub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal, so 04.08.2017, pooled kahju hüvitamise osas kokkuleppele ei jõudnud. Hageja on oma 18.01.2018 seisukohas välja toonud, et oli huvitatud kahjuhüvitise kättesaamisest võimalikult kiiresti ja väikeste kulutustega, kuid kostja käitumine vahetult pärast liiklusõnnetust jättis selge mulje, et nõude tulemuslikuks esitamiseks ei ole muud mõistlikku võimalust, kui pöörduda kohtu poole. Kohtusse pöördumine oli tingitud kostja käitumisest ning muude tõhusate võimaluste puudumisest. Hageja täiendas kohtuistungil, et püüdis kostjale helistada liiklusõnnetuse teate blanketil märgitud telefonil, aga kostja ei vastanud. Kostja on oma vastuses märkinud, et ootas tekkinud olukorra lahendamiseks hagejapoolset kontakti, hageja kostjaga pärast õnnetuse toimumist ühendust ei võtnud. Kostja täiendas kohtuistungil, et liiklusõnnetuse teate blanketile märgitud kostja telefoninumber ei olnud õige. Kohus leiab, et poolte välja toodust ei nähtu, et hagi esitamise vajaduse oleks põhjustanud kostja. Hageja on esitanud hagi kahju hüvitamise nõudes, kahju seisnes hagi kohaselt kulus värvimistöödele, et kõrvaldada liiklusõnnetuses tekkinud kraapejäljed hageja sõidukilt. Hagi kohaselt tasus hageja värvimistööde eest vastavalt esitatud arvele, hageja on kohtule tõendina esitanud 01.09.2017 arve värvimistööde teostamise eest summas 150 eurot. Kahju ulatus selgus hagis märgitu kohaselt seega 01.09.2017. Hagi esitati juba 25.10.2017. Hageja ei ole tõendanud ega esitanud veenvaid väiteid selle kohta, et ta oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kahju hüvitamist kostjalt kohtuväliselt. Kuna kahju ulatus selgus alles 01.09.2017, ei saa asuda seisukohale, et kuna liiklusõnnetuse toimumise ajal 04.08.2017 pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis oli kostja kahju hüvitamisest keeldunud. Hageja ei saanud kostjalt nõuda kahju hüvitamist enne, kui talle oli tekkinud kahju ulatus teada. Kohtuistungil avaldatu, et hageja püüdis kostjale helistada, ei ole veenev olukorras, kus hageja on eelnevalt kirjalikult välja

toonud, et kostja käitumine pärast liiklusõnnetust tekitas temas mulje, et nõude tulemuslikuks esitamiseks tuleb pöörduda kohtu poole ja et hageja soovis hüvitist saada võimalikult kiiresti. Etteheited kostja käitumisele ei seisne seejuures selles, nagu oleks kostja keeldunud mistahes kahju hüvitamisest või eitanud oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, hageja väljatoodu, et kostja kadus pärast õnnetuse toimumist põõsasse, ei seondu vajadusega algatada kohtumenetlus kostjalt kahju hüvitamise nõudmiseks. Hageja ei ole väitnud, nagu oleks kostja pärast õnnetuse toimumist sündmuskohalt omavoliliselt lahkunud, vaidlus puudub, et täideti liiklusõnnetuse teate blankett ning koos fikseeriti õnnetuse asjaolud. Hageja väite sisu, et hageja pöördus kohtusse just kostja tegevusest tingituna, jääb seega ebaselgeks. Nõustuda võib hageja märgituga, et õigus pöörduda kohtusse on hageja põhiõigus, kuid mistahes õiguste teostamisel tuleb tegutseda heas usus. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 138 lg 1 kohaselt (tsiviil)õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud mh viisil, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte menetlusõiguste teostamisel näeb ette TsMS § 200 lg 1, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kuivõrd kohtumenetlusega tekkivad menetlusosalistele reeglina märkimisväärsed kulud, ei tegutse kohtu hinnangul heas usus isik, kes esitab kohtule hagi olukorras, kus õiguskaitsevajadus sisuliselt puudub. Õiguskaitsevajadus puudub, kui õigustatud isikul on võimalus oma nõue maksma panna ilma vastavasisulise kohtulahendita, so olukorras, kus kohustatud isik tema nõuet tunnistab. Selgitamaks välja vajadus oma õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses, pöördubki heas usus toimiv isik enne menetluse algatamist oma nõudega kohustatud isiku poole. Käesoleval juhul ei nähtu, et hageja oleks selliselt toiminud. Isegi kui hageja helistas liiklusõnnetuse teatel märgitud telefoninumbrile, puudub vaidlus, et hageja kostjat kätte ei saanud, hageja ei ole seega kostjale telefoni teel teinud teatavaks oma nõude ulatust ega nõudnud selle täitmist. Hageja on välja toonud, et pöördus õigusteenuse saamiseks advokaadibüroo poole, kuid hageja esitatust ei nähtu, et enne hagi koostamist oleks kostjale saadetud postiga nõudekiri või hagihoiatus, nagu on enne kohtusse pöördumist praktikas tavapärane. Seejuures oli liiklusõnnetuse toimumise teatel kostja elukoha aadress märgitud. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et tal on tekkinud menetluskulu 2 326,20 eurot. Võttes arvesse, et hagihind on kõigest 162 eurot, olnuks nõudekirja saatmine kohtu hinnangul minimaalne, mida mõistlik ja heas usus toimiv isik oleks pidanud tegema, et selgitada välja oma tegelik õiguskaitsevajadus ning et kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid märkimisväärseid kulusid vältida. Kuivõrd hageja enne kohtusse pöördumist oma õiguskaitsevajadust mingilgi viisil välja ei selgitanud, leiab kohus, et kohtumenetluse põhjustas hageja. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kostja on kohtuistungil märkinud, et ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Kuivõrd ka toimikust ei nähtu menetluskulude tekkimist kostjal, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.