Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-18-3542
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2018. a, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi AXX RXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
1438,71 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (RK 12831829)
Hageja lepinguline esindaja:
Kadri Ojamaa (xxx)
Kostja:
AXX RXX (IK xxx)
2-18-3542
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas hagi AXX RXX vastu kahju hüvitamise, lisanduvate viiviste ning menetluskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja poolt kindlustatud korter aadressil xxx, Narva. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 410612787. 10.02.2017 sai hageja teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris Pähklimäe xxx. Kahjuteate esitas kindlustusvõtja hageja kõnekeskuse vahendusel. Kahjuteate kohaselt naabrid uputasid. Lagi, seinad, põrand märjad. Ka keldrisse ulatus vesi. Kindlustusvõtja edastas hagejale ka kahjuavalduse, millest nähtub, et kahju põhjustaja oli korter nr x. 13.02.2017 akti kohaselt korteri nr x omanik kinnitas KÜ esindajale vestluse käigus, et tema korteri vannitoa valamu all oli kõik lagunenud, samuti olid tuvastatud veekahjustused hageja poolt kindlustatud korteris. Kostja on vahetult pärast veeavarii toimumist hageja kindlustusvõtjale kahju põhjusena toonud välja, et pesumasina voolikuga juhtus midagi ning hiljem KÜ esindajale kinnitanud, et tema korteri vannitoa valamu all oli kõik lagunenud. Hagejale ei ole teada kahju täpne põhjus, kuid tõendatud on, et veeavarii sai alguse kostja korterist nr x. Kostja on korteriomandi x, Narva omanik. Kuna kahju põhjuseks oli kostja korteri reaalosas tekkinud veeavarii, siis esitas hageja kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja kohtuvälisele kahju hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud, kuid samas ei ole kostja ka kahju hüvitanud. Hageja on hüvitanud kokku kahju 1247 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1247 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 06.03.2018 summas 92,03 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 07.03.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja hageja menetluskulud - 200 eurot riigilõivu ning 360 eurot õigusabikulu ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
2-18-3542 Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 15.03.2018. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 103, 115, 127, 128 ja 113, KOS §-ga 11 ja TsMS §-ga 367. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 200 eurot ja õigusabikulud kokku 360 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 200 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS §-ga 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud 360 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 560 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113
2-18-3542 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.