2-12-49675/187 - Võlaõigus - Muud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja XXX on Harju Maakohtule esitanud hagi KÜ Sõle 9 vastu 1 292,86 euro nõudes. Hagiavalduse tervikteksti (kd I, tl 82-86) kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 20.06.2007 otsusega ts asjas nr 2-04-128 hagejalt ja XXX ́lt solidaarselt KÜ Sõle 9 kasuks välja põhivõlg 15 842,46 krooni ja viivised summas 2 097,45 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2008 otsusega mõisteti hagejalt ja XXX ́lt KÜ Sõle 9 kasuks välja viimase menetluskulud summas 2 289 krooni. Kokku mõisteti hagejalt ja XXX ́lt solidaarselt välja seega 20 228,91 krooni (1 292,86 eurot). 28.11.2008 esitas KÜ Sõle 9 kohtutäitur Elin Vilippus ́ele täitmisavalduse, täitmisteade toimetati hagejale kätte 03.12.2008. 29.12.2008 tasus solidaarvõlgnik XXX otse kostjale kogu võlgnetava summa so 20 228,91 krooni. Maksekorraldusele oli märgitud selgitus “Kohtuotsuste alusel”. Hageja teatas maksest ka kohtutäiturile, kuid maksekorraldust tal esitada ei olnud, kuivõrd see oli XXX käes, kes aga ei viibinud täitemenetluse ajal pikemat aega Eestis. Kuna hageja soovis täitemenetluse lõpetamist, maksis ta KÜ Sõle 9 kontole 06.05.2011 sularaha sissemaksena veelkord temalt ja XXX ́lt väljamõistetud summa 1 292,86 eurot. Maksedokumendist nähtub makse selgitus: “Sularaha sissemakse. Kohtuotsuse alusel”. Vaatamata võlgnetava summa juba kahekordsele tasumisele täitemenetlust ei lõpetatud. Hageja hinnangul on kostja kogu täitemenetluse vältel kasutanud oma õigusi pahauskselt, jättes põhjendamatult kohtutäiturile kinnitamata, et ts asjas nr 2-04-128 tema kasuks väljamõistetud võlgnevus on temale makstud, isegi kahekordselt. Kostja on oma sellist käitumist seletanud asjaoluga, et kummagi makse puhul ei ole maksedokumendis näidatud ära ts asja numbrit ja kuupäeva. XXX märkis piisava täpsusega (Kohtuotsuste alusel), millise kohustuse ta maksega täidab. Puudub ka vaidlus selle üle, et makse sooritamise ajal ei olnud ühtegi teist jõustunud kohtuotsust, millega oleks XXX ́lt ja/või XXX ́ilt ükskõik missugune rahasumma (ammugi siis just 20 228,91 krooni) välja mõistetud. Ei oma mingit tähtsust, et maksekorraldusel ei olnud märgitud kohtuotsuse kuupäeva. Kostja pidi aru saama ja saigi aru, et makse on tehtud ts asjas nr 2-04-128 tehtud kohtuotsuse täitmiseks. Kogu eelnev selgitus kehtib täielikult ka XXX ́i poolt 06.05.2011 tehtud makse 1 292,86 eurot osas. Ka siis ei eksisteerinud ühtegi teist kohtuotsust, millega oleks hagejalt või XXX ́lt kostja kasuks rahasummasid välja mõistetud. Hageja leiab, et XXX poolt 29.12.2008 tehtud maksega on ts asjas nr 2-04-128 temalt ja XXX ́lt solidaarselt välja mõistetud summa 20 228,91 krooni kostjale täielikult tasutud. Hageja poolt 06.05.2011 tehtud maksega summas 1 292,86 eurot on aga kostja alusetult rikastunud, kuivõrd selle summa saamiseks tal puudus õiguslik alus. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja XXX ́i kasuks kostjalt KÜ Sõle 9 1 292,86 eurot ning mõista kostjalt hageja poolt hageja poolt kantud menetluskulud ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu.

Seisuga 06.05.2011 oli hagejal kostja ees temale igakuiselt esitatud hooldus- ning kommunaalteenuste ja remondifondi tasumata arvete alusel võlgnevus kogusummas 10 524,83 eurot. Kostja arvestas hageja poolt tasutud 1 292,86 eurot hageja vastava võlgnevuse katteks. Kuivõrd võlgnevus ja tasumised kajastuvad ka igakuiselt kostja poolt väljastatavatel arvetel, mida esitatakse ka hagejale kui ühistu liikmele, oli hageja vastavast asjaolust kahtlusteta teadlik. Seega on ainetud ka hageja süüdistused kostja pahauskse käitumise kohta. Olukorras, kus hagejal oli kostja ees märkimisvääre rahaline sissenõutavaks muutunud kohustus, mida kostja on hageja poolt tasutud rahasumma ulatuses vähendanud, ei ole võimalik rääkida kostja rikastumisest hagejalt saadu arvelt. Olukorras, kus saadu arvelt loeti täidetuks hageja reaalne rahaline kohustus ei saanud kostja hageja arvelt rikastuda, kuivõrd vastav asjaolu ei muutnud hageja majanduslikku olukorra mingilgi viisil halvemaks. Üleandja arvelt rikastumine on alusetu rikastumise regulatsiooni kohaldamise eelduseks, mis on käesoleval juhul aga täitmata. Seega ei ole käesoleval juhul üldse võimalik rääkida alusetu rikastumise olukorrast. Kostja raamatupidamisprogrammist aastatel 2008 kuni käesoleva ajani hagejale esitatud arvetest ja tasumistest nähtub, et nii 29.12.2008 XXX poolt tasutud summa (20 228, 91 krooni miinus kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud summas 2 289 krooni, mis igakuistel arvetel ei kajastu) kui hageja poolt 06.05.2011 tasutud 1 292,86 eurot on arvestatud hageja kohustuste katteks. Käesoleva seisuga on hagejal kostja ees igakuiselt esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevus summas 74,65 eurot. Samuti võlgneb hageja kostjale 05.03.2013 Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-44861 tehtud jõustunud kohtumääruse alusel 1 090,52 eurot. Kostja ei saanud hageja arvelt rikastuda, kuivõrd hoopis hagejal on olnud aastate jooksul pidevalt kostja ees olulises ulatuses täitmata rahalisi kohustusi. Seega ei ole hagejal kostja vastu rahalisi nõudeid, mistõttu on ka käesolevas asjas esitatud haginõue alusetu. Juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et VÕS § 1033 lg-s 1 sätestatu ei reguleeri haginõude aluseks olevat faktilist olukorda ning hagejal on kostja vastu 05.03.2013 tasutud summa osas alusetu rikastumise sätetest tulenev nõue, tasaarvestab kostja vastava nõude enda nõuetega, mis on kostjale tekkinud seoses igakuiselt osutatud hooldus- ning kommunaalteenuste ja remondifondimaksete tasumata jätmisega hageja poolt. Juhul, kui kostjal puudus õigus arvestada 06.05.2011 hageja poolt tasutud summat vastava võlgnevuse katteks on hageja võlgnevus kostja ees sama summa võrra suurem. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuivõrd hagejal puuduvad kostja suhtes rahalised nõuded ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  Hageja XXX on Sõle 9 majas asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige (kd I, tl 2627, 90-91);  Kostja näol on tegemist korteriühistuga, mis on asutatud ja tegutseb elamus aadressil Sõle 9 majandamise eesmärgil.  Harju Maakohtu 20.06.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-128 mõisteti hagejalt ja XXX ́lt solidaarselt välja KÜ Sõle 9 kasuks põhivõlg 1 012,52 eurot (15 842,46 krooni) ja viivised summas 134,05 eurot (2 097,45 krooni) (kd I, tl 55). Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2008 otsusega mõisteti hagejalt ja XXX ́lt välja KÜ Sõle 9 kasuks viimase menetluskulud summas 146,29 eurot (2 289 krooni) (kd I, tl 54), kokku mõisteti hagejalt ja XXX ́lt solidaarselt välja seega 1 292,86 eurot (20 228,91 krooni).  29.12.2008 tasus solidaarvõlgnik XXX otse kostjale kogu võlgnetava summa so 1 292,86 eurot (20 228,91 krooni). Maksekorraldusele oli märgitud selgitus „Kohtuotsuste alusel“ (kd I, tl 59).

06.05.2011 maksis hageja sularaha sissemaksena veelkord temalt ja XXX ́lt väljamõistetud summa 1 292,86 eurot, selgitusega „Sularaha sissemakse. Kohtuotsuse alusel“ (kd I, tl 60).  15.01.2013 otsusega lõpetas kohtutäitur Elin Vilippus menetluse täiteasjas nr 022/2008/8724 (kd I, tl 48). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Hageja soovib 1 292,86 euro tagastamist alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Antud lõikes on väljendatud alusetu rikastumise õiguse üldine põhimõte, mille kohaselt isik, kelle vastu alusetu rikastumise nõue esitatakse, ei tohi rikastusminõue täitmise korral olla halvemas seisundis, kui ta olnuks ilma alusetu rikastumise kohustuse kaasa toonud tehinguta. Hageja on esitanud kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, mille alusena tugineb sellele, et hageja on kostjale tasunud tsiviilasjas 2-04-128 tehtud jõustunud kohtulahendi alusel ekslikult summa, mis oli teise solidaarvõlgniku XXX poolt juba 29.12.2008 tasutud. Hageja on seisukohal, et ta tasus 06.05.2011 kostjale 1 292,86 eurot alusetult, mille tulemusena on kostja alusetult rikastunud. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel kostja vastu alusetu rikastumise nõuet. Hageja on ise tasutud summaga lugenud täidetuks muu kohustuse. Üleandja so hageja arvelt rikastumine on alusetu rikastumise regulatsiooni kohaldamise eelduseks, mis käesoleval juhul on täitamata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on hageja arvelt 06.05.2011 tehtud ülekandega alusetult rikastunud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja täitis 11.03.2013 kostjale tsiviilasjas nr 2-07-58001 tehtud kohtulahendi alusel tekkinud kohustuse vabatahtlikult summas 7 881 eurot, kuid võttis tasutud summast muuhulgas maha varem tasutud 1 292,86 eurot (kd II, tl 9), mida hageja nõuab nüüd alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt tagasi. Hageja on selgitanud, et hageja tegi küll 11.03.2013 kostjale makse tsiviilasjas nr 2-07-58001 välja mõistetud summa (7 881,94 eurot) tasumiseks ning vähendas seda summat muuhulgas 1 292,86 euro võrra, kuid nimetatud maksekorralduse alusel ei nõustunud kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetlust lõpetama, sest kogu võlg ei olnud tasutud. Seetõttu oli hageja sunnitud tasuma kostjale veelkord kogu otsusega väljamõistetud summa (7 881,94 eurot) 19.04.2013 uuesti. Hageja makse summas 9 256,26 eurot nähtub ka kostja poolt 2013. aasta kohta esitatud raamatupidamisprogrammi väljavõttes „Korteri isiklik arve“ (kd I, tl 123). Kuigi kostja on märkinud, et hageja ja kohtutäituri vaheline vaidlusküsimus ei oma puutumust käesoleva hagimenetlusega, nähtub kohtu hinnangul eelpool toodud tõenditest, et hageja on puuduoleva summa (sealhulgas 1 292,86 eurot) täiendavalt kohtutäiturile juurde maksnud.

Kostja on täiendavalt selgitanud, et seisuga 06.05.2011 oli hagejal kostja ees temale igakuiselt esitatud hooldus- ning kommunaalteenuste ja remondifondi tasumata arvete alusel võlgnevus kogusummas 10 524,83 eurot. Kostja arvestas hageja poolt tasutud 1 292,86 eurot hageja vastava võlgnevuse katteks. Hageja hinnangul tegi kostja 06.05.2011 tasaarvestuse. Hageja on seisukohal, et tasaarvestus on tehtud õigusvastaselt. Tasaarvestuse tegemiseks pidanuks kostja esitama hagejale VÕS §-i 198 kohaselt vastavasisulise avalduse. Kuivõrd sellist avaldust ei esitatud, ei saa ka lugeda tassaarvestust toimunuks. Lisaks peab korteriühistu tõendama, kuidas ühistu poolt oma liikmele esitatud arvel näidatud summad on kujunenud. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tasaarvestuse võimalus kujutab endast VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuse õigust omava isiku subjektiivset õigust, mille teostamiseks ei ole vajalik teise poole nõusolek. Seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele mingeid vorminõudeid, põhimõtteliselt võib vastava avalduse teha ka suuliselt. Tasaarvestuse avalduse vorm jääb seega tasaarvestada sooviva isiku otsustada. Seadus ei sätesta nõudeid ka tasaarvestuse avalduse sisule (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Sein. K. Tallinn 2016, lk 980). Eeltoodust tulenevalt ei ole tasaarvestuse avaldusele ettenähtud vormi- ega sisunõudeid. Tasaarvestus võib toimuda tasaarvestuse õigust omava isiku ühepoolse tahteavalduse kaudu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse puhul on oluline, et tasaarvestatavad nõuded peavad olema vastastikused, st nõuded peavad eksisteerima poolte vahel. Ajal so 06.05.2011, kui kostja luges hageja poolt tasutud summa 1 292,86 eurot hageja võlgnevuse katteks korteriühistu ees, hagejal nõuet korteriühistu vastu ei olnud. Hageja pöördus oma nõudega kohtusse alles 27.11.2012. Seega ei saanud kostja ka hageja poolt tasutud nõuet tasaarvestada enda nõudega, mis tal oli hageja vastu. Järgnevalt peab kohus hindama, kas kostjal oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. 02.04.2014 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja kohustas KÜ-t Sõle 9 esitama kohtule järgmised dokumendid: a) korteriühistu otsused, millega on kehtestatud korteriühistu liikmete maksete suurus remondifondi, hoolduse eest, samuti soojasõlme renoveerimise ja katuse remondi eest 20042013, raamatupidamise eest (2005 rida 11), Tallinna Küte (2005.a. rida 13), prügivedu (2009 rida 12); b) kõik kommunaalteenuste ostuarved 2004-2013 (küte, gaas, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu); c) tõendid selle kohta, kuidas jagatakse majandamiskulud korteriühistu liikmete vahel; d) viivisearvestus. Perioodist alates võla tekkimisest kuni 2004. aasta juulikuuni tuli kostjal esitada järgmised dokumendid: a) hagejale esitatud arved; b) otsused, millega on kehtestatud korteriomanike sihtotstarbeliste maksete suurus; c) kõik kommunaalteenuste ostuarved; d) tõendid selle kohta, kuidas jagati majandamiskulud korteriomanike vahel; e) viivisearvestus, juhul, kui summa 2 459,79 krooni sisaldab ka viiviseid. Kostja selgitas, et ta esitas üksnes dokumendid, mis olid kostja valduses. Lähtuvalt raamatupidamisseaduse §-is 12 sätestatust ei säilita kostjale raamatupidamisteenuseid osutav isik vanemaid dokumente kui 7 aastat. Eelnevast tulenevalt esitas kostja tema valduses olevad kuludokumendid (sh kommunaalteenuste arved) alates 2007. aastast. Kostja kinnitas, et muid ühistu liikmetele väljastatud arvete aluseks olevaid dokumente kostja valduses ei olnud.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuigi välja nõutud on dokumente aastast 2004, ei saa poolte vahel olla vaidlust arvetel näidatud arvestuste õigsuse või nende aluseks olevate korteriühistu otsuste osas vähemalt kuni 2010. aasta lõpuni. Kohtuasjades nr 2-04-128 (kd I, tl 54, 55) ja nr 2-07-58001 (kd I, tl 138-145) on kohus teinud otsused varasemate perioodide osas (kuni 31.12.2010) tasumisele kuuluvate kohustuste osas, mille aluseks on hagejale esitatud arved. Pooled ei saa käesolevas kohtuasjas asuda uuesti vaidlema sellel perioodil esitatud arvete või nende aluseks olevate otsuste osas, kuivõrd selles osas on olemas jõustunud kohtulahendid. Samuti on kostja kinnitanud, et hagejale on kõik koondtabelis näidatud arved aastate jooksul esitatud, samas ei ole ta nende õigusust ega aluseid varem vaidlustanud, vaid on kohustused arvel näidatud ulatuses suuremas osas täitnud. Kostja ei säilita liikmetele igakuiselt väljastatud arveid. Kõik arvetel näidatud kuluread on välja toodud kostja poolt kohtule esitatud arvete koonditel vastava aasta kohta. Kuna kostja on arvestanud hageja poolt tasutud summa 1 292,86 eurot hageja võlgnevuse katteks kostja ees (seisuga mai 2011), analüüsib kohus hageja kohustuse suurust kostja ees vastava aja seisuga. 2011. aastal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Alates 15.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Kostja põhikirja (kd VI, tl 110-111) punkti 6 kohaselt kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kostja on selgitanud, et kostja otsus remondifondi maksete kogumiseks on tehtud enne 2007. aastat. Hiljem ei ole remondifondi makse suurust muudetud ning see on läbivalt jäänud samaks, mis on tuvastatav arvete koondtabelitelt. Remondifondi makse oli enne 2011. aastat 2 krooni korteri ruutmeetri kohta ning on alates 2011. aastast 0,1278 eurot ruutmeetri kohta. Muus osas jagatakse kulud vastavalt korterile paigaldatud mõõdikutele (vesi ning kanalisatsioon, gaas) või jagatakse kulu korteriomandite vahel proportsionaalselt ruutmeetritele vastavalt (kõik ülejäänud positsioonid), nagu näeb ette korteriühistuseadus. Kokku on majas asuvate korteriomandite pind 3 328,6 m2, sellest hagejale kuuluva korteriomandi pindala on 48 m2.

Kostja on osutanud hagejale hooldus- ja kommunaalteenuseid. Kostja on kohtule esitanud järgmised algdokumendid (tarnijate poolt kostjale esitatud arved): 1) Eesti Gaas- arve nr 112405 (periood 01.01.2011-31.01.2011, tasumise tähtaeg 01.02.2011), summas 788,87 eurot; arve nr 114883 (periood 01.02.2011-28.02.2011, tasumise tähtaeg 02.03.2011), summas 741,25 eurot; arve nr 117237 (periood 01.03.2011-31.03.2011, tasumise tähtaeg 04.04.2011), summas 815,30 eurot; arve nr 118271 (periood 01.04.2011-30.04.2011, tasumise tähtaeg 02.05.2011), summas 754,05 eurot (kd III, tl 9-12); 2) Tallinna Vesi- arve nr A2011006831 (periood 01.01.2011-31.01.2011, tasumise tähtaeg 24.02.2011), summas 917,60 eurot; arve nr A2011021306 (periood 01.02.2011-28.02.2011, tasumise tähtaeg 24.03.2011), summas 857,38 eurot; arve nr A2011039652 (periood 01.03.2011-31.03.2011, tasumise tähtaeg 25.04.2011), summas 986,10 eurot; arve nr A2011058055 (periood 01.04.2011-30.04.2011, tasumise tähtaeg 23.05.2011), summas 952,88 eurot; arve nr A2011072830 (periood 01.05.2011-31.05.2011, tasumise tähtaeg 23.06.2011), summas 934,20 eurot (kd III, tl 20-24); 3) Prügivedu Tallinn OÜ- arve nr TL1110118 (periood 01/2011, tasumise tähtaeg 07.02.2011), summas 170,84 eurot; arve nr TL1111273 (periood 02/2011, tasumise tähtaeg 07.03.2011), summas 173,30 eurot; arve nr TL1112462 (periood 03/2011, tasumise tähtaeg 07.04.2011), summas 184,99 eurot; arve nr TL1113670 (periood 04/2011, tasumise tähtaeg 07.05.2011), summas 184,99 eurot; arve nr TL1113731 (periood 05/2011, tasumise tähtaeg 07.06.2011), summas 184,99 eurot (kd III, tl 32-35, 37, 86); 4) Tallinna Küte- arved summas 4 788,92 eurot (arvestusperiood 01.01.2011-31.01.2011); 7 372,97 eurot (arvestusperiood 01.02.2011-28.02.2011); 4 098,25 eurot (arvestusperiood 01.03.2011-31.03.2011); 1 968,52 eurot (arvestusperiood 01.04.2011-30.04.2011) (kd II, tl 192-195). Korteriühistu on loodud selleks, et ühiselt majandada korteriomandeid, mille liikmeteks korteriomandite omanikud on. Asjaolu, et KÜ Sõle 9 on sõlminud lepingud AS-iga Tallinna Vesi, Prügivedu Tallinn OÜ-ga, Tallinna Küttega ja AS-iga Eesti Gaas on tõendatud kostja poolt kohtule esitatud eeltoodud arvetega. Kuna KÜ Sõle 9 põhikirja p-is 6 on määratletud, kuidas elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmete vahel jagatakse, so iga korteriomandi reaalosa suurus vastavalt elamu korteriomandite reaalosade summaarsele üldpinnale, on ühistu jaganud õigesti kogu majas tarbitud vee, kütte ja gaasi elamu ruutmeetrite arvule ja korrutanud selle vastavalt iga korteriomandi ruutmeetrite arvuga, esitanud selle kohta arved ka hagejale, mille eest on hageja kohustatud ühistule tarbitud teenuste eest tasuma. Hageja on märkinud, et hageja ei ole kätte saanud igakuised arveid perioodi eest, mis on näidatud kostja poolt tabelis “Korteri isiklikud arved“, aga samuti varasema perioodi arved. Kohtul ei ole alust lähtuda hageja väitest, et ühistu ei ole talle arveid esitanud. Kohus märgib, et ka juhul, kui hageja arveid mingil põhjusel kätte ei saanud, pidi ta olema ühistu liikmena teadlik kohustusest tarbitud teenuse eest tasuda. Kõige eeltoodu alusel ning tulenevalt asjaolust, et hageja on jätnud täitmata enda kui korteriühistu liikme kohustused tasuda korteriühistule sihtotstarbelisi makseid ning võtta osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest perioodi jaanuar 2011 kuni mai 2011 eest, milleks teda kohustab KÜ Sõle 9 põhikirja p 3.2. ning mis on tõendatud KÜ Sõle 9 raamatupidamisprogrammi väljavõttega, oli hageja võlgnevuse suuruseks mai 2011 seisuga 10 524,83 eurot. Seega oli tegemist sissenõutavaks muutunud kohustusega, mida hageja ei ole ka vaidlustanud. Kohtu hinnangul oli kostja õigustatud arvestama hageja poolt laekunud summa 1 292,86 eurot kommunaalteenuste ja majandamiskulude võlgnevuse katteks.

Seoses VÕS § 1033 lg-ga 1 tuleb arvestada mitme seadusest tuleneva erandiga, mis lõike kohaldamise välistavad. VÕS § 1033 lg-s 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui alusetu rikastumise nõuded on tekkinud vastastikuse lepingu kehtetuse tagajärjel. Lisaks on juriidiliselt relevantne üksnes selline saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel toimuv rikastumise äralangemine, mis leiab aset enne, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks vastavalt VÕS §-is 1028 sätestatule (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M. Tallinn 2009, lk 597). Kohus leiab, et eeltoodud eranditega käesoleval juhul tegemist ei ole. Poolte vahel ei olnud sõlmitud vastastikust lepingut. Samuti sai kostja hageja poolt 06.05.2011 tasutud 1 292,86 euro tasumise nõudest teada alles hagimaterjalide kättesaamisel 08.07.2013. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud alusetu rikastumise regulatsiooni kohaldamise eeldus, mis tuleneb VÕS § 1028 lg-st 1. Lisaks tuleb 25. juulil 2013. aastal esitatud tasaarvestuses kostja hinnangul aktiivnõueteks lugeda järgmised hageja poolt kostjale täitmata kohustused:  Harju Maakohtu 05.03.2013 otsusega välja mõistetud 1 090,52 eurot (kd I, tl 126-129), mille tasaarvestamise põhjendatust on hageja 16.08.2013 kohtule esitatud seisukohas juba ka tunnustanud (kd I, tl 155). Järelikult puudub poolte vahel selle summa osas käesolevaga vaidlus.  Kostja poolt jaanuaris 2013 esitatud arve nr 39-201301 summas 47,08 eurot. Kostja loeb, et vastavast arvest on tasumata üksnes küttekulud 47,08 euro ulatuses.  Kostja poolt veebruaris 2013 esitatud arve nr 39-201302 summas 155,26 eurot (sellest 3,95 eurot viivisintress). Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-126-13, p 13). Tasaarvestuse avaldust juhuks, kui kohus hagi rahuldab, ehk kohtumenetluses alternatiivselt tehtud avaldust ei saa lugeda tingimuslikuks VÕS § 198 teise lause mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 2-14-21710, p 42). Kohus märgib, et kuna tasaarvestada saab ainult olemasolevaid nõudeid ja kohus on leidnud, et hagejal puudub nõue kostja vastu 1 292,86 euro tagastamiseks, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kostja poolt menetluse kestel tehtud tasaarvestusavaldust. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: - 25.05.2011 otsus täiteasjas nr 022/2008/8724 (kd I, tl 49-52), 14.11.2012 kaebus täiteasjas nr 022/2008/8724 (kd I, tl 53), 07.12.2012 otsus täiteasjas nr 022/2008/8724 (kd I, tl 56-58), kuna käesolevas tsiviilasjas ei lahenda kohus hageja kaebust kohtutäituri tegevuse peale; - hageja korteri isiklikud arved 2004-2010, 2012, 2013 (kd I, tl 120, 121, 122, 124, 125, 179-182, kd II, tl 43, 44), kostjale esitatud arved jaanuar 2013, veebruar 2013 (kd II, tl 7, 8), teenusepakkujate arved kostjale (kd II, tl 46-191, kd III, tl 1-7, 13-19, 25-31, 36-85, 87-148, kd IV, tl 1-75)- kuna vaidluse all ei ole asjaolu, palju hageja kostjale nimetatud aastatel võlgnes; - XXX poolt kostjale 01.09.2013, 23.07.2013 ja 19.04.2013 tasutud arved (kd I, tl 156-158), kuna vaidluse all ei ole XXX poolt kostjale tasutud võlgnevus; - pildid (kd I, tl 160, 162, 163, 165, 166), kuna antud piltidelt ei selgu, millist asjaolu hageja nendega tõendada soovis;

- XXX ́i apellatsioonkaebus tsiviilasjas 2-07-58001 (kd V, tl 39-55), kuna antud kaebusest ei selgu, millist asjaolu hageja tõendada soovib. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-134-16, p 56). Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 09.04.2018 (kd VI, tl 73-83). Kostja menetluskulude suuruseks on 3 180 eurot. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude osas esitanud ei ole. Kostja poolt kantud menetluskulusid tõendavad järgmised arved:  Arve nr 40713, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Tutvumine kliendi poolt edastatud hagimaterjalidega (0,6 h). Kohtumine kliendiga asjaolude selgitamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks. Taotlus kohtule vastamistähtaja pikendamiseks (1,5 h) (22.07.2013)- kestus 2,1 h ja  Kliendi seadusliku esindaja poolt edastatud täiendavate tõendite analüüs ja vastuse projekti koostamine hagiavaldusele (2,9 h). Vastuse projekti kooskõlastamine kliendiga ja kohtule esitamine (0,5 h) (25.07.2013)- kestus 3,4 h. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 25.07.2013 pikkusega 4 lehekülge. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Analüüsides kostja vastuse pikkust ja sisu, on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu eelpool toodud dokumendi koostamiseks 3,4 tundi, mille hulka arvestab kohus kliendiga kooskõlastamise ja kohtule esitamise ajakulu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et põhjendatud ajakulu eeltoodud hagimaterjalidega tutvumiseks oli 2,1 tundi ja kostja vastuse koostamiseks 3,4 h, kokku 5,5 h. 

 Tutvumine hageja poolt esitatud täiendava seisukoha ja tõenditega. Asjaolude täpsustamine kliendiga (16.08.2013)- kestus 1,8 h;  Kliendi poolt edastatud täiendavate materjalide (tsiviilasja nr 2-07-58001) analüüs ning täiendavad juhised tõendite kogumiseks (23.08.2013)- kestus 1 h ja  Kohtumine kliendi ja kliendi raamatupidajaga asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks (28.08.2013)- kestus 1 h. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 16.08.2016 hageja seisukoha kostja vastuse osas pikkusega 2 lehekülge. Koos seisukohaga oli kohtule esitatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-07-58001. Kohus leiab, et hageja poolt 16.08.2016 menetlusdokumendiga ja selle lisaga tutvumise ning kliendiga nõupidamise ajakulu on põhjendatud 1,8 tunni ulatuses. Seega ei ole 23.08.2013 sooritatud õigusabitoimingud, mis seondusid kliendiga konsulteerimisega ja kliendi poolt esitatud täiendavate materjalide (tsiviilasja nr 2-07-58001 otsus) analüüsimisega vajalikud ega põhjendatud. Kohus märgib, et kuna kostjat esindab vandeadvokaat, siis võib eeldada, et teenust osutatakse mõistliku aja jooksul, ning et esindajal on olemas piisavad teadmised ja kogemused selleks, et teenust piisava kiirusega osutada.  Arve nr 91013, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Vastuseisukoha koostamine hageja 16.09.2013 seisukohale- kestus 0,7 h. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 16.09.2013 kohtule seisukoha pikkusega 2 lehekülge, millele kostja esitas omapoolse vastuse 04.11.2013 pikkusega 2 lehekülge. Kohus leiab, et arvestades antud menetlusdokumendi sisu ja mahtu on mõistlik ajakulu menetlusdokumendi koostamiseks 0,7 tundi.  Arve nr 60114, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Vastavalt kohtu 10.01.2014 korraldusele täiendavate seisukohtade esitamine kohtule. Täiendavate asjaolude selgitamine kliendiga ja tõendite kogumine. Kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule edastamine (16.01.2014)- kestus 2 h. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 17.01.2014 seisukoha pikkusega 4 lehekülge. Koos seisukohaga oli esitatud ka kaks tõendit. Kohus leiab, et arvestades antud menetlusdokumendi sisu ja mahtu on mõistlik ajakulu menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi.  Arve nr 201014, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Kokkuvõtliku kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule edastamine vastavalt kohtu korraldusele- kestus 2,5 h. Tsiviilasja materjalidest nähtuval esitas kostja kohtule 31.10.2014 oma seisukohad ja taotlused pikkusega 4 lehekülge. Arvestades antud menetlusdokumendi pikkust ja sisulist osa, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu dokumendi koostamiseks 2,5 tundi. 

 Kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendi esindamine Harju Maakohtu istungil (22.05.2015)kestus 2,3 h. Kostja väitel osales kostja esindaja ka 22.05.2015 toimunud eelistungil (istung algas kell 14.00 ja lõppes kell 15.45) ja valmistus eelistungiks. Kohtu hinnangul saab nimetatud toimingute osas lugeda, et põhjendatud õigusteenust osutati nende tegemiseks järgmises ulatuses. Kohtuistung kestis 1,75 tundi. Sellega seoses saab lugeda, et eelistungi ette valmistamiseks kulunud põhjendatud aeg oli vastavalt 1,75 tundi (33 minutit). Seega olid eeltoodud toimingud põhjendatud 2,3 tunni ulatuses, millest tulenevalt kuulub taotlus rahuldamisele vastavalt kostja poolt taotletuna.  Arve nr 101015, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Ettevalmistamine kohtuistungiks, kliendi esindamine kohtuistungil (08.10.2015)- kestus 2,5 h. Kostja väitel osales kostja esindaja ka 08.10.2015 toimunud kohtuistungil (istung algas kell 14.00 ja lõppes kell 15.50) ja valmistus kohtuistungiks. Kohtu hinnangul saab nimetatud toimingute osas lugeda, et põhjendatud õigusteenust osutati nende tegemiseks järgmises ulatuses. Kohtuistung kestis 1,83 tundi. Kohus leiab, et antud kulu näol on tegemist põhjendatud kuluga. Samas ei ole kohtu hinnangul kohtuistungiks ettevalmistamise kulu näol tegemist vajaliku kuluga, kuna esimene istung toimus 22.05.2015 ning vahepealsel ajal põhjapanevalt uusi seisukohti ei esitatud. Kohus leiab, et eeltoodud toimingud on põhjendatud 1,83 tunni ulatuses.  Arve nr 171216, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Kohtuistungiks ettevalmistamine 0,7 h ja kliendi esindamine 21.12.2016 toimunud Harju Maakohtu istungil (21.12.2016)- kestus 2,5 h. Kostja väitel osales kostja esindaja ka 21.12.2016 toimunud kohtuistungil (istung algas kell 15.00 ja lõppes kell 16.50) ja valmistus kohtuistungiks. Kohtu hinnangul saab nimetatud toimingute osas lugeda, et põhjendatud õigusteenust osutati nende tegemiseks järgmises ulatuses. Kohtuistung kestis 1,83 tundi. Kohus leiab, et antud kulu näol on tegemist põhjendatud kuluga. Samas ei ole kohtu hinnangul kohtuistungiks ettevalmistamise kulu näol tegemist vajaliku kuluga, kuna vahepealsel ajal põhjapanevalt uusi seisukohti ei esitatud ning kostjat esindas professionaalne vandeadvokaat, kes peab menetluse käiguga ja poolte seisukohtadega olema järjepidevalt kursis. Kohus leiab, et eeltoodud toimingud on põhjendatud 1,83 tunni ulatuses.  Arve nr 80817, mis hõlmas endas järgmiseid õigusabitoiminguid:  Ettevalmistamine kohtuistungiks ja kliendi esindamine Harju Maakohtu istungil (22.08.2017)kestus 1,5 h. Toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 22.08.2017 kohtuistung, mis algas kell 15.00 ja lõppes kell

 Tutvumine V. Alt poolt kohtule esitatud seisukohtade ja taotlustega. Kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine vastavalt kohtu nõudele (25.09.207)- kestus 2,2 h. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 25.09.2017 seisukoha pikkusega 3 lehekülge. Kohus leiab, et arvestades antud menetlusdokumendi sisu ja mahtu on mõistlik ajakulu menetlusdokumendi koostamiseks 2,2 tundi. 06.04.2018 toimunud kohtuistungil märkis kostja esindaja, et menetluskulude nimekirjas ei ole tasu 06.04.2018 istungi eest, tunnitasu on 100 eurot + käibemaks, so 120 eurot. Kohtuistung algas kell 14.00 ja lõppes kell 14.25. Istung kestis 0,42 tundi. Kohus leiab, et antud istungil osalemise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 22,16 tunni (5,5 + 1,8 + 0,7 + 2 + 2,5 + 2,3 + 1,83 + 1,83 + 1 + 2,2 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on märkinud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskuluna käsitleda ka arvetel näidatud käibemaksu. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning kostja kinnitustele on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 2 659,20 eurot (22,16 h x 100 eurot/tund + 20 %). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 580,80 eurot (taotletud summa 3 180 eurot + 60 eurot istungil osalemise eest – taotluse rahuldatud osa 2 659,20 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/