4.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
5.Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja
kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud, hageja nõue, kosta vastuväited ja menetlus käik
1.24.10.2016 esitas Aktsiaselts Starman (hageja) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.W (kostja) vastu 408,55 euro nõudes, millele kostja esitas vastuväite.
2.Pärnu Maakohus lõpetas 19.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude summas 408,55 eurot kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.06.01.2017 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 241,32 eurot, viivise 148,39 eurot, viivise põhinõudelt (241,32 eurolt) 0,05% päevas alates 07.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.01.2013 liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L-689520, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start S-Internet+R-DigiTV + S telefon aadressil XXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad (tl 24 pöördel). Lepingule kohaldusid hageja Üldtingimused (tl 32 pöördel-39) ja hinnakiri (tl 32). Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele.
5.Hageja esitas kostjale teenuse kasutamise eest järgmised arved: 01.02.2013 arve nr A20692531 summas 20,44 eurot (tl 25), 01.03.2013 arve nr A-20738806 summas 18,63 eurot (tl 25 pöördel), 01.04.2013 arve nr A-20915267 summas 76,97 eurot (tl 26), 01.05.2013 arve nr A-21081341 summas 26,82 eurot (tl 26 pöördel), 31.05.2013 arve nr TA-46301 leppetrahvi eest summas 18 eurot (tl 27), 01.06.2013 arve nr A21282593 summas 10,26 eurot (tl 27 pöördel), 28.06.2013 arve nr NA-46640 summas 59,90 eurot (tl 28), 28.06.2013 arve nr NA-46641 summas 10 eurot (tl 28 pöördel) ja 01.07.2013 arve nr A-21476491 summas 0,30 eurot (tl 29). Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata.
6.Hageja märkis, et: kostja kasutas teenuseid nende eest nõuetekohaselt tasumata; kostja ei tagastanud lepingu lõppemisel seadmeid, mistõttu esitati kostjale seadmete tagastamata jätmise eest arved nr NA-46640 ja NA-46641; hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue, kuna 12. kuuks sõlmitud lepingu teenust piirati kostjast tulenevate asjaolude tõttu (arve nr TA-46301); teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve nr A-21282593; hageja on korduvalt võtnud kostjaga ühendust ning teinud kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja ei ole kompromissettepanekutele reageerinud. Hageja juhindus oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
7.Kostja 20.02.2017 vastusest nähtuvalt palub ta kohtul arvesse võtta, et 2012 novembris suri kostja elukaaslane, kellelt jäi kostja kasvatada laps. Kostja on üksikema, kellele ei ole mingit materiaalset tuge. Veebruaris 2014 pidi kostja kolima Paldiskisse, uuele aadressile mingeid arveid ega teatisi hagejalt ei saanud. 2013-2016 ei töötanud kostja kusagil ning kuni juuli 2015 otsis tööd. Juulist 2015 kuni detsember 2015 oli kostja väga raskelt haige ja ei olnud võimeline töötama.
8.Hageja 20.03.2017 seisukoha kohaselt on ta korduvalt kostjaga ühendust võtnud ning teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Telefoni vestluses lubas kostja vastata kompromissile hiljemalt 17.03.2017, kuid ei teinud seda. Hageja saatis ettepaneku meilile, kuid kostja ei ole reageerinud. Hageja teeb kompromissettepaneku, mille
tingimuste kohaselt saaks kostja hagejale võlguoleva summa 639,79 eurot tasuda 12 kuu jooksul.
9.Harju Maakohus toimetas hageja seisukoha kostjale kätte, andis pooltele kompromissini jõudmiseks aega kuni 17.04.2017 ning selgitas, et kompromissi mittesõlmimisel teeb kohus lahendi. Pooled kompromissini ei jõudnud. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 15.11.2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 230,67 eurot, viivise 177,78 eurot, viivise põhinõudelt 0,05% päevas alates 15.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni hageja kasuks, menetluskulud 270 eurot ning viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus ei andnud luba edasikaebamiseks.
11.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus hagi lihtsustatud korras, menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. Kohus juhindus asja lahendamisel VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1.
12.Kohus luges tõendatuks, et 16.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L-689520, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start S-Internet+R-DigiTV + S telefon aadressil XXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad (tl 24 pöördel). Lepingule kohaldusid hageja Üldtingimused (tl 32 pöördel - 39) ja hinnakiri (tl 32). Üldtingimuste punktist 12.4 tulenevalt kohustus kostja lepingu lõppemisel tagastama kõik komplektiosad ning mittetagastamisel tasuma hagejale selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga (tl 38 pöördel).
13.Hageja esitas kostjale teenuse kasutamise eest järgmised arved kogusummas 241,32 eurot: 01.02.2013 arve nr A-20692531 summas 20,44 eurot (tl 25), 01.03.2013 arve nr A-20738806 summas 18,63 eurot (tl 25 pöördel), 01.04.2013 arve nr A-20915267 summas 76,97 eurot (tl 26), 01.05.2013 arve nr A-21081341 summas 26,82 eurot (tl 26 pöördel), 31.05.2013 arve nr TA-46301 leppetrahvi eest summas 18 eurot (tl 27), 01.06.2013 arve nr A-21282593 summas 10,26 eurot (tl 27 pöördel), 28.06.2013 arve nr NA-46640 summas 59,90 eurot (tl 28), 28.06.2013 arve nr NA-46641 summas 10 eurot (tl 28 pöördel) ja 01.07.2013 arve nr A-21476491 summas 0,30 eurot (tl 29).
14.Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus osutatud teenuse ja seadmete rendi eest nõuetekohaselt.
15.Kohus märkis, et maksejõuetus ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on pakkunud kostjale kompromissi sõlmimist maksegraafiku alusel, sh kohtumenetluse käigus. Kostja ei ole kompromissipakkumistele vastanud.
16.Üldtingimuste punkti 12.4 kohaselt seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustus kostja tasuma hagejale selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga (tl 38 pöördel). Hageja märgib, et kostjale on tagastamata seadmete eest esitatud järgmised nõudearved: NA-46640 summas 59,90 eurot modemi eest (tl 28) ja NA-46641 summas 10 eurot DigiTV kaardi eest (tl 28 pöördel). Vastavalt lepingule oli modemi maksumus 59,90 eurot ja DigiTV kaardi maksumus 10 eurot (tl 24 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks renditud seadmed tagastanud. Kohus leidis, et hageja nõue tagastamata seadmete maksumuse hüvitamiseks on põhjendatud.
17.Lepingu alusel kohustus kostja kasutama teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Lepingu kohaselt kui kostja lõpetas teenuse kasutamise, vormistas ümber teenuse teise isiku nimele või teenust piirati kostjast tuleneva asjaolu tõttu enne
kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, siis kohustus kostja tasuma leppetrahvi 18 eurot (tl 24 pöördel). Hageja märgib, et esitas kostjale leppetrahvi arve nr TA-46301 lepingu rikkumise tõttu. Kostjal oli võlgnevus tasumata arvetega, mis tõi kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Kohus leidis, et hageja leppetrahvi nõue arvel nr TA46301 summas 18 eurot (tl 27) on põhjendatud. Leppetrahvis olid pooled lepingus kokku leppinud ning teenust piirati kostjast tuleneva võlgnevuse tõttu.
18.Hageja märgib, et arvel nr A-21282593 märgitud võla tõttu teenuse piiramise aluseks on hageja hinnakiri. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt pidi klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel oli hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja märgib, et hoiatas eelneva arvega nr A20738806 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Hageja märgib, et kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt, mistõttu piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramis tasu eest on kostjale esitatud arve.
19.01.06.2013 arvelt nr A-21282593 nähtub, et hageja on rakendanud järgmisi tasusid: võla tõttu piiratud teenus 22-27 mai 2013 summas 1,65 eurot ja võla tõttu teenuse piiramine mai 2013 summas 9 eurot (tl 27 pöördel). Kohus leidis, et hageja poolt viidatud Üldtingimuste punktidest 5.2.1 ja 9.9 ei tulene kostjale kohustust tasu maksmiseks, kui teenust piiratakse võla tõttu. Asjaolu, et vastav teenus on hinnakirja alusel tasuline, ei oma tähendust. Vastava teenuse eest tasumise kohustus peab tulenema lepingust ning hinnakiri saab seejärel kindlaks määrata tasu suuruse. Lisaks oli kohtu hinnangul võla tõttu teenuse piiramise tasu oma sisult leppetrahv. Lepingus endas on juba ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus 18 eurot, kui teenust piiratakse kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Nii 31.05.2013 leppetrahvi arve nr TA46301 (tl 27) kui ka 01.06.2013 võla tõttu piiratud teenuse tasu arve nr A-21282593 (tl 27 pöördel) on sisult leppetrahvid sama rikkumise eest. Eelneva tõttu ei pidanud kohus arvel nr A-21282593 näidatud tasusid kogusummas 10,65 eurot teenuse piiramise eest põhjendatuks. Kohus pidas hageja arvete alusel esitatud nõuet põhjendatuks ja tõendatuks summas 230,67 eurot (so 241,32-10,65).
20.Üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt võis kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist 0,05% kalendripäevas (tl 37 pöördel).
21.Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates arvete maksetähtpäevast kuni 06.01.2017 summas 148,39 eurot (tl 22).
22.Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et kohus ei pidanud põhjendatuks 01.06.2013 arvel nr A-21282593 (tl 27 pöördel) kajastatud teenuse piiramise tasusid, puudub hagejal õigus arvestada nimetatud arvelt viivist. Hageja on nimetatud arvelt arvestanud viiviseid summas 6,59 eurot (tl 22). Ülejäänud osas, so summas 141,80 eurot (148,39-6,59) pidas kohus viivisenõuet põhjendatuks. Kostja ei ole viivisemäära ega -arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kostja, olles kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
23.Eeltoodu tõttu mõistis kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Arvestades, et kohus pidas põhinõuet põhjendatuks osaliselt, so summas 230,67 eurot, lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis summas 35,98 eurot, so 0,05/100x230,67x312 ja edasi viivis 0,05% päevas alates 15.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
24.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jättis kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 425 ja viivise menetluskuludelt. Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks
kuluks riigilõivu summas 100 eurot ning kulusid õigusabile summas 200 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 270 eurot (so 300x0,9) ning viivised menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
25.18.01.2018 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.01.2018 määrusega käiguta ning kohustas apellanti kõrvaldama kaebusel esinenud puudused.
26.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole apellant nõus hageja nõudega summas 408,55 eurot ning palub kohtul arvesse võtta, et novembris 2012 suri apellandi elukaaslane, kellelt jäi apellandi kasvatada alaealine laps. Kuna apellant on üksikema, ei ole tal mingit materiaalset tuge. Veebruaris 2014 pidi apellant kolima Paldiskisse, uuele aadressile mingeid arveid ega teatisi hagejalt ei saanud. 2013-2016 ei töötanud apellant kusagil ning kuni juuli 2015 otsis tööd. Juulist 2015 kuni detsember 2015 oli apellant väga raskelt haige ja ei olnud võimeline töötama. Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.
28.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebuses toodud väidete õigsust ei saaks apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada.
30.Apellant on kaebuses esitanud samad väited, mis on esitatud maakohtu menetluses vastusena hagiavaldusele ning millele on maakohus ka otsusest nähtuvalt vastanud.
31.Kaebusest nähtuvalt vaidleb apellant võlale vastu ning põhjendab võla mittetasumist sellega, et tal on erinevatel põhjustel esinenud pikemat aega makseraskused, samuti sellega, et ei ole ta alates veebruarist 2014 uuele aadressile kolides hagejalt arveid saanud.
32.Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt väljatoodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Makseraskused, mh haiguse tõttu ei ole kohustuse täitmisest vabastavateks asjaoludeks võlaõigusseaduse (VÕS) järgi.
33.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
34.Apellant on kaebuses märkinud, et pole alates veebruarist 2014 uuele aadressile kolides hagejalt arveid saanud, kuid ei ole eraldi välja toonud, et pole kätte saanud hagis esitatud nõude aluseks olevaid arveid perioodist 01.02.2013-01.07.2013. Sellele, et apellant pole lepingu alusel osutamisele kuulunud teenuseid hagejalt saanud või pole apellant hagejaga lepingut üldse sõlminudki, kaebuses tuginetud ei ole.
35.Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hinnanud apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid ning neile käesolevas määruses vastanud. Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik kohtu ette tuua kõik asjaolud, mille alusel
saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti osaliselt rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellant käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ning apellatsioonkaebust ei saa selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada.
36.Kohus selgitab, et menetlusse võtmise otsustamisel on apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses.
37.Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405) ega andnud luba edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
38.Käesoleval juhul kontrollis ringkonnakohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ühtlasi maakohtu otsuse seaduslikkust, maakohtule materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist või menetlusõiguse rikkumist ette heita ei saa. Ka ei ole apellant tuginenud väidetele, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme või kohaldanud vääralt materiaalõigust.
40.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (TsMS § 638 lg 4). Apellatsioonkaebus tagastatakse apellandile pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
41.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
42.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg 9. (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu kohtunik