Hageja Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn), lepinguline esindaja Darja Permina (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Aktsiaseltsi Starman hagi XXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXlt põhinõue 230,67 (kakssada kolmkümmend eurot ja 67 senti) eurot ja viivis 177,78 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 78 senti) eurot AS-i Starman kasuks.
3.Välja mõista XXXlt viivis põhinõudelt (230,67 eurolt) 0,05% päevas alates 15.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni AS-i Starman kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXlt menetluskulud 270 (kakssada seitsekümmend) eurot AS-i Starman kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses AS-i Starman kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava
2-16-124962 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.16.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L-689520, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start S-Internet+R-DigiTV + S telefon aadressil XXXTallinn ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad (tl 24 pöördel). Lepingule kohaldusid hageja Üldtingimused (tl 32 pöördel-39) ja hinnakiri (tl 32).
2.Hageja esitas kostjale teenuse kasutamise eest järgmised arved: 01.02.2013 arve nr A-20692531 summas 20,44 eurot (tl 25), 01.03.2013 arve nr A-20738806 summas 18,63 eurot (tl 25 pöördel), 01.04.2013 arve nr A-20915267 summas 76,97 eurot (tl 26), 01.05.2013 arve nr A-21081341 summas 26,82 eurot (tl 26 pöördel), 31.05.2013 arve nr TA-46301 leppetrahvi eest summas 18 eurot (tl 27), 01.06.2013 arve nr A-21282593 summas 10,26 eurot (tl 27 pöördel), 28.06.2013 arve nr NA-46640 summas 59,90 eurot (tl 28), 28.06.2013 arve nr NA-46641 summas 10 eurot (tl 28 pöördel) ja 01.07.2013 arve nr A-21476491 summas 0,30 eurot (tl 29). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 241,32 eurot, viivise 148,39 eurot, viivise põhinõudelt (241,32 eurolt) 0,05% päevas alates 07.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
4.Hageja märgib, et: kostja kasutas teenuseid nende eest nõuetekohaselt tasumata; kostja ei tagastanud lepingu lõppemisel seadmeid, mistõttu esitati kostjale seadmete tagastamata jätmise eest arved nr NA-46640 ja NA-46641; hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue, kuna 12. kuuks sõlmitud lepingu teenust piirati kostjast tulenevate asjaolude tõttu (arve nr TA-46301); teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve nr A-21282593; hageja on korduvalt võtnud kostjaga ühendust ning teinud kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja ei ole kompromissettepanekutele reageerinud. Kostja vastuväited
5.Kostja märgib, et erinevate elusündmuste tõttu on kostja olnud töötu ega ole maksevõimeline.
Kohtu põhjendused
2-16-124962
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 16.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L-689520, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start S-Internet+R-DigiTV + S telefon aadressil XXX Tallinn ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad (tl 24 pöördel). Lepingule kohaldusid hageja Üldtingimused (tl 32 pöördel - 39) ja hinnakiri (tl 32). Üldtingimuste punktist 12.4 tulenevalt kohustus kostja lepingu lõppemisel tagastama kõik komplektiosad ning mittetagastamisel tasuma hagejale selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga (tl 38 pöördel).
12.Hageja esitas kostjale teenuse kasutamise eest järgmised arved kogusummas 241,32 eurot: 01.02.2013 arve nr A-20692531 summas 20,44 eurot (tl 25), 01.03.2013 arve nr A-20738806 summas 18,63 eurot (tl 25 pöördel), 01.04.2013 arve nr A-20915267 summas 76,97 eurot (tl 26), 01.05.2013 arve nr A-21081341 summas 26,82 eurot (tl 26 pöördel), 31.05.2013 arve nr TA-46301 leppetrahvi eest summas 18 eurot (tl 27), 01.06.2013 arve nr A-21282593 summas 10,26 eurot (tl 27 pöördel), 28.06.2013 arve nr NA-46640 summas 59,90 eurot (tl 28), 28.06.2013 arve nr NA46641 summas 10 eurot (tl 28 pöördel) ja 01.07.2013 arve nr A-21476491 summas 0,30 eurot (tl 29).
13.Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus osutatud teenuse ja seadmete rendi eest nõuetekohaselt. Kohus märgib, et maksejõuetus ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on pakkunud
2-16-124962 kostjale kompromissi sõlmimist maksegraafiku alusel, sh kohtumenetluse käigus. Kostja ei ole kompromissipakkumistele vastanud.
14.Üldtingimuste punkti 12.4 kohaselt seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustus kostja tasuma hagejale selle väärtuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga (tl 38 pöördel). Hageja märgib, et kostjale on tagastamata seadmete eest esitatud järgmised nõudearved: NA-46640 summas 59,90 eurot modemi eest (tl 28) ja NA-46641 summas 10 eurot DigiTV kaardi eest (tl 28 pöördel). Vastavalt lepingule oli modemi maksumus 59,90 eurot ja DigiTV kaardi maksumus 10 eurot (tl 24 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks renditud seadmed tagastanud. Kohus leiab, et hageja nõue tagastamata seadmete maksumuse hüvitamiseks on põhjendatud.
15.Lepingu alusel kohustus kostja kasutama teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Lepingu kohaselt kui kostja lõpetas teenuse kasutamise, vormistas ümber teenuse teise isiku nimele või teenust piirati kostjast tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, siis kohustus kostja tasuma leppetrahvi 18 eurot (tl 24 pöördel). Hageja märgib, et esitas kostjale leppetrahvi arve nr TA-46301 lepingu rikkumise tõttu. Kostjal oli võlgnevus tasumata arvetega, mis tõi kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue arvel nr TA46301 summas 18 eurot (tl 27) on põhjendatud. Leppetrahvis olid pooled lepingus kokku leppinud ning teenust piirati kostjast tuleneva võlgnevuse tõttu.
16.Hageja märgib, et arvel nr A-21282593 märgitud võla tõttu teenuse piiramise aluseks on hageja hinnakiri. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt pidi klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel oli hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja märgib, et hoiatas eelneva arvega nr A-20738806 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Hageja märgib, et kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt, mistõttu piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramis tasu eest on kostjale esitatud arve.
17.01.06.2013 arvelt nr A-21282593 nähtub, et hageja on rakendanud järgmisi tasusid: võla tõttu piiratud teenus 22-27 mai 2013 summas 1,65 eurot ja võla tõttu teenuse piiramine mai 2013 summas 9 eurot (tl 27 pöördel). Kohus leiab, et hageja poolt viidatud Üldtingimuste punktidest 5.2.1 ja 9.9 ei tulene kostjale kohustust tasu maksmiseks, kui teenust piiratakse võla tõttu. Asjaolu, et vastav teenus on hinnakirja alusel tasuline, ei oma tähendust. Vastava teenuse eest tasumise kohutus peab tulenema lepingust ning hinnakiri saab seejärel kindlaks määrata tasu suuruse. Lisaks on kohtu hinnangul võla tõttu teenuse piiramise tasu oma sisult leppetrahv. Lepingus endas on juba ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus 18 eurot, kui teenust piiratakse kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Nii 31.05.2013 leppetrahvi arve nr TA-46301 (tl 27) kui ka 01.06.2013 võla tõttu piiratud teenuse tasu arve nr A-21282593 (tl 27 pöördel) on sisult leppetrahvid sama rikkumise eest. Eelneva tõttu ei pea kohus arvel nr A-21282593 näidatud tasusid kogusummas 10,65 eurot teenuse piiramise eest põhjendatuks.
18.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja arvete alusel esitatud nõuet põhjendatuks ja tõendatuks summas 230,67 eurot, so 241,32-10,65.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt võis kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist 0,05% kalendripäevas (tl 37 pöördel).
2-16-124962
20.Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,05% päevas alates arvete maksetähtpäevast kuni 06.01.2017 summas 148,39 eurot (tl 22). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et kohus ei pidanud põhjendatuks 01.06.2013 arvel nr A-21282593 (tl 27 pöördel) kajastatud teenuse piiramise tasusid, puudub hagejal õigus arvestada nimetatud arvelt viivist. Hageja on nimetatud arvelt arvestanud viiviseid summas 6,59 eurot (tl 22). Ülejäänud osas, so summas 141,80 eurot (148,39-6,59) peab kohus viivisenõuet põhjendatuks. Kostja ei ole viivisemäära ega -arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kostja, olles kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust.
21.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Arvestades, et kohus pidas põhinõuet põhjendatuks osaliselt, so summas 230,67 eurot, lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis summas 35,98 eurot, so 0,05/100x230,67x312 ja edasi viivis 0,05% päevas alates 15.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
22.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 230,67 eurot, viivis 177,78 eurot, so 141,80+35,98 ja edasi viivis põhinõudelt 0,05% päevas alates 07.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 425 ja viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja 41). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu käesolevas asjas on 200 eurot. Hageja nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingutest tekkinud võlgnevus. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Hagi on sisult kahe lehekülje pikkune. Hagile ei ole lisatud mahukaid tõendeid. Hageja on lisaks hagile esitanud poole leheküljelise seisukoha kostja vastusele. Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud dokumente peab kohus põhjendatuks õigusabi kulu 200 eurot.
26.Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku 300 eurot, so 100+200. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 270 eurot, so 300x0,9.
27.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
28.Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.