Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

KOHTU PÕHJENDUSED

ajavahemikul 3. aprill 2015 kuni 1. juuli 2015 esitatud arveid tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26. juunil 2015. a võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 16. detsembril 2016. a. hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu, so kokku 213,28 (283,28 - 70) euro, osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi õigus nõuda selle täitmist.

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse.

[41,58 - (100 – 43,53- 5,85 – 42,90 – 5,77)] euro tasumisega viivitamise alates 21. märtsist 2017 kuni 26. juunini 2017 summas 85 senti. Hageja põhivõlg summas 41,58 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 26. juunil 2017. a makstud 50 euro arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 85,27 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 26. juunini 2017 summas 13,27 eurot ja 83,29 [85,27 - (50 – 41,58 - 5,59 – 0,85)] euro tasumisega viivitamise alates 26. juunist 2017 kuni 10. oktoobrini 2017 summas 1,95 eurot. Hageja põhivõlg summas 85,27 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda 100 euro ulatuses tasutuks kostja poolt hagejale 10. oktoobril 2017. a makstud 100 euro arvel. Hageja võib kostjalt seega nõuda telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu summas 49 (100 -85,27 -13,27 - 1,95) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.