OÜ AF Võlamenetlus hagi Margit-Mariann Koppel vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
92,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus; registrikood 12290871; asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa. Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post [email protected] Kostja: Margit-Mariann Koppel; isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ AF Võlamenetlus hagi Margit-Mariann Koppeli vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Margit-Mariann Koppelilt (Koppel) (ik XXX) OÜ AF Võlamenetlus (rk 12290871) kasuks välja:
2.1.põhivõlg summas 49 senti,
2.2.alates 14. novembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 15. märtsi 2018. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. märtsil 2018. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 31. märtsil 2018. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt hõlmab hageja põhinõue lisaks telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasule ka käsitlustasu summas 70 eurot (tl 22).
5.Kohus leiab, et hageja telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu nõue on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 15. novembril 2010. a liitumislepingu nr 990533 ja 11. septembril 2014. a osamaksetega vara müügilepingu nr 3391641. Lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest kostjale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole
ajavahemikul 3. aprill 2015 kuni 1. juuli 2015 esitatud arveid tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26. juunil 2015. a võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 16. detsembril 2016. a. hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu, so kokku 213,28 (283,28 - 70) euro, osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi õigus nõuda selle täitmist.
6.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue summas 70 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu maksmise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist (tl 22). Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Liitumislepingu nr 3391634 lisa nr 3391641 osamaksetega vara müügilepingu lõige 4 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse või klient muudab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse paketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu, on Elisal on õigus lõpetada ühepoolselt osamaksetega vara müügileping ja nõuda kliendilt osamaksetega vara müügilepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu summas 70 ning antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
7.Arvestades hagiavalduses toodut ja lepingu teksti on käsitlustasu sisuliselt leppetrahv võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib lepingu alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kahju, on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
8.Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
9.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisast, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi
asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse.
10.Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi nõudega, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
11.Liitumislepingu lisast tulenev leppetrahvi nõue on 70 eurot. Leppetrahvi eesmärgina on hagis ja liitumislepingu lisas välja toodud katta Elisa Eesti AS-le lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt leping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi lepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad lepinguid. Seejuures tavapäraselt ei ole lepingu lõpetamine tasuline. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu on minimaalne ja peab jääma tunduvalt alla 70 euro. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, milline kulu tal lepingu lõpetamisel tekib ja kui suur see on. Kohus leiab seega, et Elisa Eesti AS-le lepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades mh teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingu lisas sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja leppetrahvi nõue summas 70 eurot ei ole seega õiguslikult põhjendatud.
12.Hagiavalduse kohaselt on hageja telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu nõue muutunud sissenõutavaks alljärgnevalt: summas 43,53 eurot alates 21. aprillist 2015, summas 42,90 eurot alates 19. maist 2015, summas 41,58 eurot alates 19. juunist 2015 ja summas 85,27 (155,27 – 70) eurot alates 19. juulist 2015 (tl 21 – 22). Hageja on märkinud, et kostja on tasunud võlgnevuse katteks 21. märtsil 2017. a 100 eurot, 26. juunil 2017. a 50 eurot ja 10. oktoobril 2017. a 100 eurot, kokku 250 eurot (tl 77). Hageja saab seega nõuda kostjalt 43,53 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel viivist alates 19. juulist 2015 (hageja on esitanud viivisenõude alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, so 19. juulist 2015) kuni 21. märtsini 2017 summas 5,85 eurot. Hageja põhivõlg summas 43,53 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 21. märtsil 2017. a makstud 100 euro arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 42,90 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 21. märtsini 2017 summas 5,77 eurot. Hageja põhivõlg summas 42,90 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb samuti VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 21. märtsil 2017. a makstud 100 euro arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 41,58 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 21. märtsini 2017 summas 5,59 eurot ja 39,63
[41,58 - (100 – 43,53- 5,85 – 42,90 – 5,77)] euro tasumisega viivitamise alates 21. märtsist 2017 kuni 26. juunini 2017 summas 85 senti. Hageja põhivõlg summas 41,58 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda tasutuks kostja poolt hagejale 26. juunil 2017. a makstud 50 euro arvel. Hageja saab nõuda kostjalt 85,27 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist alates 19. juulist 2015 kuni 26. juunini 2017 summas 13,27 eurot ja 83,29 [85,27 - (50 – 41,58 - 5,59 – 0,85)] euro tasumisega viivitamise alates 26. juunist 2017 kuni 10. oktoobrini 2017 summas 1,95 eurot. Hageja põhivõlg summas 85,27 eurot ja sellelt arvestatud viivis tuleb VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi lugeda 100 euro ulatuses tasutuks kostja poolt hagejale 10. oktoobril 2017. a makstud 100 euro arvel. Hageja võib kostjalt seega nõuda telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu summas 49 (100 -85,27 -13,27 - 1,95) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ning tal ei saa seetõttu olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.