A. V’i hagiavaldus V. J’i vastu materiaalse kahju nõudes
Hagihind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A. V (isikukood 34609085212, elukoht: xxxx, xxxx), lepinguline esindaja: J. N (e-post: [email protected], esindajad [email protected]); Kostja: V. J (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, tel: +xxxx), lepinguline esindaja: E. L (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
30. oktoober 2017, 18. jaanuar 2018 ja 02. aprill 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja A. V ja tema esindaja J. N; Kostja V. J ja tema esindaja E. L.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V. J’ilt hageja A. V’i kasuks 994 (üheksasada üheksakümmend neli) eurot 33 senti, s.h põhivõlgnevus 879.79 eurot ja seisuga 18.04.2018 arvestatud viivis 114.54 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (994.33 eurot) alates 19.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.
5.Jätta kummagi poole ülejäänud menetluskulud tema enda kanda. 1 (12)
2-17-8016
6.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.23. mail 2017 esitatud ja kohtu nõudel 13. juunil 2017 täpsustatud hagiavalduse kohaselt 1979.a septembris algas hageja A. V’i ja kostja V. J’i kooselu. Kooselu jätkamiseks pöördus hageja avaldusega xxxx kolhoosi juhatuse poole üürikorteri saamiseks, mis talle ka eraldati. Kooselu tulemusena moodustus pooltest ühine leibkond elukohaga aadressil xxxxxxxx. Kostjal oli varasemast kooselust laps T. J. Poolte kooselust sündis xxxx ka ühine laps E. V.
2.1993.a toimunud põllumajandusreformi käigus erastati ühiselt, hageja ja kostja poolt kolmetoaline korter pindalaga 50,2 m2, aadressil xxxx, xxxx. Korteriomand erastati hageja ja kostja poolt xxxx kolhoosi tööosakute eest. Hageja tööosakute suurus Rahvusarhiivi väljastatud tõendi nr 468 kohaselt oli 27.09.1993 seisuga 5 412 krooni. Hageja nõusolekul ja väljastatud volikirja alusel toimus korteri erastamine. Erastamise tulemusena vormistati korteriomand kostja nimele. Poolte mitteabieluline kooselu kestis alates septembrist 1979.a kuni maini 2016.a. Seega tegutsesid hageja ja kostja ühise eesmärgi nimel, milleks oli pereelu, eluasemete (korteri ja majavalduse) korrashoid, laste kasvatamine ja muud pereeluga seotud kohustused. Ühiselu panuseks oli ühine rahaline panus ja pere sissetuleku korraldamine.
3.Hageja ja kostja erastasid 1993.a ühiselt kolmetoalise korteri eesmärgiga rajada ühine eluase ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsenud seltsinglastega. Seltsingulepingu kohaselt pooltevaheliste suhete olukorras oli üks osapooltest teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara suurendamiseks ilma hüvitist saamata.
4.2016.a augustis sai hagejale teatavaks, et kostja on ühiselt erastatud korteri, aadressil xxxx võõrandanud. Korteri võõrandamisest kostja hagejat ei teavitanud kuna kostja ja hageja normaalne kooselu oli alates maist 2016.a lõppenud. Seega kahjustas kostja oma pahauskse tegevusega hageja materiaalset olukorda ja omastas korteri võõrandamisest saadud kogu tulu. Kostja võõrandas korteri hinnaga 16 000 eurot, millest 50% s.o 8 000 eurot kuulub hüvitamiseks hagejale. Kostja väidete kohaselt pole hagejal õigust mingit raha saada kuna ta pole selle heaks midagi teinud.
5.Hageja on viie aasta jooksul, alates 2011.a kuni 2016.a xxxx kinnistu renoveerimiseks investeerinud hinnanguliselt rahalisi vahendeid 8 000 eurot. xxxx kinnistut xxxx vallas kasutasid hageja ja kostja seltsinglastega põhilise elukohana, alates 2011.a. Peale kostja loobumist kooselust hagejaga 2016.a maist, elab kostja elumajas, hageja aga saunaruumides. Kostja peab hüvitama hagejale 50 % tehtud rahalistest kulutustest s.o 4 000 eurot.
6.Kostja pahauskse tegevuse tulemusena korteri (xxxx) võõrandamisel ja xxxx kinnistul asuva elumaja kasutamise ülesütlemise tulemusena on hageja saanud materiaalset kahju. Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 76 lg 1, 581 lg 1 ja 2, 600 lg 1, AÕS § 71 lg 1 ja 2 palus hageja välja mõista kostjalt materiaalne kahju 12 000 eurot ning menetluskulud. 2 (12)
2-17-8016
KOSTJA VASTUVÄITED
7.06. juulil 2017 esitatud vastuses hagile kostja hagiga ei nõustunud, leides, et ta pole hagejale kahju tekitanud. Hageja ei ole oma nõuet TsMS § 229 lg 1 ettenähtud korras tõendanud. Ainuüksi see, et pooled elasid ühise perena, ei tähenda, et poolte vahel oleks sõlmitud seltsinguleping. Poolte abieluväline kooselu ei vasta seltsingu kriteeriumitele, kuna sellest ei teki pooltele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Kooselu puhul ei ole tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kuna pooled ei sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või PKS analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena.
8.Ebaõige on hageja väide, et pooled ühiselt erastasid korteriomandi, mille asukoht on xxxx. Sellist korteriomand ei ole kostjale kuulunud. Kostjale on tööandja xxxx kolhoos eraldanud korteri asukohaga xxxx. Kostja sai korteri 27.10.1987 tööandjalt, mistõttu on hageja väiteid seltsingulepingust alusetud. Kostja on nimetatud korteri hilisemalt ostnud tööandjalt ning tasunud sellest eest temale kuuluvate tööosakutega, seega ei hageja teinud nimetatud korteriomandi soetamiseks mingeid kulutusi ega panuseid ja ei osalenud selle soetamises. Kostja tööosakutest arvestati maha korteri ostmiseks 908 krooni. Samuti kinnitab müügileping, et kostja ostis selle korteriomandi ja tasus sellest eest oma tööosakutega.
9.Hageja on esitanud kahjunõude seoses kostjale kuuluva xxxx kinnistule (asukoht xxxx küla, xxxx vald, xxxx) tema poolt tehtud kulutustega. Hageja ei ole ka seda nõuet tõendanud. Hagiavaldusest nähtub, et tegemist on hageja hinnangulise arvamusega tehtud kulutuste suurusest 8 000 eurot. Kostjale jääb arusaamtuks, kui hagiavalduses asuti seisukohale, et kinnistut parendati täpselt 8 000 euro ulatuses ning sellest tulenevalt on kahjunõude suuruseks 4 000 eurot, siis hilisemalt esitatud menetlusdokumendis on kulude suuruseks juba 7 447.38 eurot. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks tasunud ehitusmaterjali eest. Kuna tegemist oli väidetavalt töötasu maksmisega, siis tõstatub küsimus kas tasuti tulumaksu, sotsiaalmaksu jne.
10.Hageja ei ole tõendanud, et kostjale kuulus üldse korteriomand asukohaga xxxx, samuti poolte vahel sõlmitud seltsingulepingu olemasolu, oma panust korteriomandi ostmisel asukohaga xxxx. Samuti ei ole hageja tõendanud oma panuste suurust, mida on ta teinud xxxx kinnistule. Käesoleval juhul on parenduste suurus antud vaid hageja enda arvamuse alusel, mis ei ole tõend. Hageja on tuginenud seltsingule, samas on hageja nõue suunatud kahju hüvitamisele. Hageja on hagiavalduses viidanud VÕS § 76 lg 1, samas ei ole välja toonud seda, milliseid kohustusi pidi kostja täitma ning milles seisnes siis väidetavate kohtuste rikkumine ning milline oli põhjuslik seos. Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg 1 formuleeritud laialt, nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Kostja ei ole kunagi sellist tahet avaldanud, korteriomand on ta tööandjalt ostnud ning mingit kokkulepet ei olnud ka xxxx kinnistu osas. Hageja kasutas ja kasutab xxxx kinnistut oma elukohana, mis omakorda annab kostjale õigust nõuda hagejalt kasutuseelist. 3 (12)
2-17-8016
11.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 22.02.2008 sai hageja 340 000 krooni pärandvara hulka kuuluva kinnistu müügist. Nimelt päris kostja 2008.a xxxx Vallast xxxx külas asuva kinnistu, mille kohta on avatud registri osa nr. xxxx. Kuna hageja jäi 08.09.2008 pensionile – siis puudusid temal ka rahalised vahendid parenduste tegemiseks ning kinnistu parendati kostja rahaliste vahendite alusel, kes lisaks pärandile, käis ka tööl ja sai töötasu.
HAGEJA ARVAMUS
12.25. juulil 2017 esitatud arvamuses hageja teatas, et algselt eraldati xxxx kolhoosi poolt hagejale korter aadressil xxxx. Hilisemalt aga erastati järgnev 3-toaline korter aadressil xxxx, xxxx alevik xxxx varahoidjalt tööosakute eest, mis vormistati kostja nimele. Hageja andis kostjale heauskselt nõusoleku korteri erastamistoimingute läbiviimiseks. xxxx Varahoidja oli teadlik kostja ja hageja vabaabielust ja ühiskasutuses olevast korterist xxxx, millest tulenevalt nõuti ka hagejalt volikirja ja allkirja tõestust korteri erastamiseks. Kostja ostis korteri 05.10.1994 ostu-müügilepingu alusel xxxx Varahoidjalt oma tööosakute 908 krooni eest. Kostja osakute summa oli piisav korteri eest tasumiseks. Hageja tööosakute eest osteti aga nuumsigu kogusummas 5 412 krooni.
13.Hageja kinnitab, et poolte vahel oli kooselu ja ühine leibkond. Ka kostja on oma vastuses kinnitanud, et hageja ja kostja vahel oli kooselu. Alusetu on väide, et kostja esitatud tõenditega leiab tõendamist, et kinnistu remondiks kandis kulutused kostja. Kostja pangakonto väljavõttega ei ole tõendatud, et ta oleks ostnud ehitusmaterjale ja investeerinud rahalisi vahendeid korteriomandi ja kinnistu parendamiseks. Väär ja alusetu on kostja väide, et hageja jäi pensionile 08.09.2008 ja tal puudusid rahalised vahendid parenduste tegemiseks ja kinnistu renoveeriti ainult kostja rahaliste vahendite alusel. Tegelikkuses jäi hageja pensionile 17.09.2009. Pensionile jäämise päeval oli hageja pangakontol arvestatav rahasumma 10 550 krooni (674.26 eurot), mis koosnes AS xxxx väljamakstud töötasu lõpparvest 6 904 krooni (441.24 eurot) ja väljateenitud vanaduspensionist 3 646 krooni (233.02 eurot).
14.Hageja selgituste kohaselt ühine tahe saavutati eelkõige hageja ettepanekul. Kostja võttis hageja ettepaneku vastu ja väljendas selget tahet kooseluks ja ühise eesmärgi saavutamiseks. Hageja oli see osapool, kelle ettevõtmisel ja panustega loodi kostjale oma väikelapsega igati normaalne elukeskkond. Hageja on analüüsinud kohtupraktikast tulenevaid lahendeid, millest nähtuvad seltsingulepingu sätete kohaldamine mitteabielulise kooselu vormidele. Hageja on analüüsinud mitmeid tsiviilasjade lahendeid, kus kohtud leidsid, et pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel, milleks oli ühine pereelu. Ühiseks eesmärgiks on kohtud lugenud nt ühise eluaseme renoveerimist ja ühiste laste kasvatamist. Panuseks võib seejuures olla nii rahaline panus, kui ka perekonna toimetuleku korraldamine. Hageja ja kostja vahel oli ühine pereelu, ühine eluaseme renoveerimine, laste kasvatamine ja perekonna toimetuleku korraldamine. Hageja renoveeris (taastas) kostjale kuuluvale kinnistule mahukate investeeringute tulemusena normaalse eluaseme koos abihoonete ja saunaga. Ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsesid hageja ja kostja seltsinglastena. Seega on alus seltsinglepingu sätete kohaldamine pooltevahelises suhete olukorras, kus üks osapooltest on teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara suurendamiseks ilma eraldi hüvitust saamata. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping tingimata sõlmitud otseste tahteavaldustega. Piisab vaid, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav käitumine, mida rõhutab ka kohtupraktika. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme kasutamise 4 (12)
2-17-8016 võimaldamiseks.. Kuna seltsing on hageja ja kostja vahelistes suhetes lõppenud, toimub seltsingu likvideerimine ja seltsingu vara jaotamine VÕS § 600 alusel. Seltsingu likvideerimisel kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid. AÕS § 77 lg 2 kohaselt võib seltsingu lõpetamise ühel võimalikul viisil s.o jätta asi kostjale ja kohustada kostjat maksta hagejale välja tema osa rahas.
15.Pärimise hetkel oli kostja kinnistu väidetavaks väärtuseks 101 000 krooni (6 455.07 eurot). Hageja selgituste kohaselt oli elamu peaaegu elamiskõlbmatu. Peale kinnistu põhjalikku renoveerimist ja hageja investeeringuid suurenes kinnistu turuväärtus seisuga 2015.a 14 485.07 euroni. Seega oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 7 392.53 euro väärtuses hüvitamist. Hageja on aga heauskselt piirdunud tema poolt investeeritud 8 000.35 eurost 1⁄2 nõudega, s.o 4 000.17 eurot. Välistatud on vaidlus, et korteriomand aadressil xxxx alevik erastati hageja ja kostja poolt ühiselt. Õiguslikku tähendust ei oma, kes korteri erastamistehingu eest tasus. Küll aga omab tähtsust, et korteriomandit kasutati vabaabielu pooltena ühise pereelu eesmärgil seltsinglastena. Peale korteriomandi erastamist ja hilisemat korteriomandi remonttöid hageja poolt ja eelkõige tema rahaliste sissetulekute arvelt oli tegemist seltsinglaste ühisvaraga. Kostja seevastu võõrandas 2016.a pahauskselt korteriomandi, seda hagejaga kooskõlastamata ja saadud müügitulu hagejaga jagamata.
KOSTJA ARVAMUS
16.07. septembril 2017 esitatud arvamuses kostja tõi täiendavalt, et hageja on omaks võtnud, et tema ei osalenud korteri xxxx, soetamisel. Seega puudub temal igasugune panus ühise eesmärgi saavutamiseks, mis on seltsingulepingu tunnus. Nimelt osalevad seltsinglased ühise eesmärgi saavutamisel eelkõige panuste tegemisega. Vaidlust selle üle ei ole, et korter oli kostjale antud tööandja eluruumina ning mille erastas (omandas) temale kuuluvate tööosakute eest. See, et hageja ostis oma osakute eest nuumsigu ning millisel moel ta hiljem kulutas nende müügist saadud rahalisi vahendeid – ei muuda teda osaliseks korteri soetamisel ja remontimisel. Lepinguline suhe ei teki vaid sellest, et pooled elasid kooselus, vaid pooled peavad olema seltsingus ka kokku leppinud.
17.Ka asjaolu, et hageja väidetavalt parendas kostjale kuuluva xxxx kinnistul asuvaid ehitisi, ei tähenda seda, et poolte vahel oleks sõlmitud selle kohta seltsinguleping. Tegemist oli ja on kostjale kuuluva varaga, mille ta omandas pärimise teel. Hageja väited, et on alates 2001.a kuni 2016.a investeerinud xxxx kinnistule 8 000.35 eurot on vastuolus tema poolt esitatud tõenditega, millega on ta soovinud tõendada kulutuste tegemist. Samuti ei tõenda asjaolu, et hageja pangaarvelt on tehtud oste ehituspoes seda, et need kulutused olid tehtud seltsingulepingu alusel ning kuhu need kulutused tehti. Kostja jääb selle juurde, et ta sai emalt järgi jäänud pärandi müügist 340 000 krooni ehk 21 729.96 eurot – siis ka selle arvelt kanti kinnistu remondi kulud.
18.Kostja rõhutab, et seltsingu sätete kohaldamist ei võimalda ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Vaidlust ei ole selle üle, et seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes sellele tugineb. Hageja ei ole aga seda teinud, vaid esitanud selle kohta paljasõnalisi väited. Olukorras kus hageja tugineb seltsingulepingu olemasolule ning kostja eitab seda, peab hageja nimetatud asjaolu täiendavalt tõendama.
19.Samuti jääb arusaamatatuks kahjunõude esitamine hageja poolt, kuna seltsinguleping lõppeb likvideerimisega. Kahjunõude esitamise aluseks vastavalt VÕS § 127 lg 3 aga käesoleval juhul ei esine. Nimelt on hagiavalduse p. 2.8. esitatud hageja väitnud, et hageja on saanud suurt materiaalset kahju seoses korteriomandi võõrandamisega ja elumaja kasutamise ülesütlemise tulemusel. Seega ei ole kahju tekitamine kuidagi seotud väidetava seltsingu lepinguga, vaid hoopis nagu väidab hageja 5 (12)
2-17-8016 hagiavalduses - kostja pahauske tegevusega. Samuti oli hagejal koguaeg teada, et korter kuulub kostjale, mille kostja võõrandas 23.08.2016 14 440 euro eest.
HAGEJA ARVAMUS JA HAGIAVALDUSE TÄIENDUS
20.03. oktoobril 2017 esitatud arvamuses hageja teatas, et kostja aeg ajalt ignoreeris oma sissetulekute panustamist ühise pereelu eesmärgil ja vajadusteks, mistõttu oli hagejal suurem materiaalne koormus. Hageja aga sellele otseselt tähelepanu ei pööranud. Hageja leppis olukorraga ja pidas mõistlikuks, kui kostja toiduvalmistamise ja eluaseme korrashoiu eest hoolt kandis ja aeg ajalt mõningate asjatoimetuste juures hagejat abistas. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamisel ei pidanud tingimata seltsinguleping faktiliselt olema sõlmitud. Piisas, kui lepingu sõlmimisele viitas hageja ja kostja faktiline käitumine kooselus. Seega on kostja väide alusetu, et hageja pole tõendanud seltsinglepingu olemasolu poolte vahel. Arusaamatu ja paljasõnaline on kostja väide, et hageja on omaks võtnud, et tema pole osalenud korteri aadressil xxxx soetamisel, millest tulenevalt puudub panus ühise eesmärgi saavutamiseks, mis on seltsingu tunnus.
21.Kostja väide on tähelepanuväärne, et seltsingulepingu olemasolu peab tõendama TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi pool, kes sellele tugineb. Hageja on seda teinud ja tõendab jätkuvalt seltsingulepingu olemasolu asjakohaste tõendite ja tunnistajate ütlustega. Samuti on kostja ise kinnitanud, et polte vahel oli kooselu ja ühine leibkond. Seega on kostja väited vastuolus tema enda antud ütlustega. Segane ja arusaamatu kostja väide kahjunõude esitamise kohta hageja poolt kuna seltsinguleping lõppeb likvideerimisega. Seltsingu likvideerimine olekski pidanud saama alguse ja lõppema, kui kostja oleks hageja suhtes käitunud heauskselt ja võõrandanud korteriomandi ühiselt hagejaga ja korteri müügist saadud tulu oleks jagatud mõistlikult pooleks. Samuti oleks pidanud kostja käituma hagejaga mõistlikult ning heauskselt hüvitama hagejale xxxx kinnistu renoveerimisega seotud kulud 50% ulatuses.
22.Hageja esitas kohtule taotluse hagi täiendamiseks viivisenõudega. Kui isegi korteri müügihind vastab tegelikkusele, siis vaatamata muutunud asjaoludele on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata summalt 7 220 eurot lähtudes VÕS § 113 lg 1. Hageja arvestab viivist alates 23.08.2016 kuni 30.10.2017 summalt 7 220 eurot 8 % aastas. Seega moodustab viivissumma seisuga 30.10.2017 854.53 eurot, mille hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista. Kui leiab tõendamist, et korteriomandi müügihind 14 440 eurot vastab tegelikkusele, siis hageja vähendab viivissummat 74.53 euro võrra.
KOHTUISTUNG
23.Kohus arutas asja 30.10.2017 toimunud kohtuistungi, kuid lükkas asja arutamise edasi ning tegi hagejale ettepaneku nõude õiguslikult täiendavalt põhistamiseks ehk väljatoomiseks, millisel õiguslikul alusel ja mida hageja tegelikult kostjalt nõuab.
HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS
24.13. novembril 2017 esitatud täiendavalt põhistatud hagiavalduse kohaselt kostja ei saanud hagejaga kooselu alustada, kui selleks kokku ei lepitud. Tegemist oli suulise lepinguga, millega väljendati soovi ühist kooselu pereelu eesmärgil alustada ja mis seisnes ainuüksi juba ühise kodu loomisega, ühise lapse sünni ja laste kasvatamisega. Kostja ja hageja olid vabaabielus. Vabaabielu aga lõppes eelkõige põhjusel, et kostja on hagejaga käitunud ebaväärikalt. Kostja põhjustas oma pahauskse ja ebaausa tegevusega hagejale suure materiaalse ja moraalse kahju, mis faktiliselt väljendus korteriomandi ebaausas võõrandamises ja xxxx kinnistul xxxx külas (xxxx vald) xxxx vallas teostatud mahukates 6 (12)
2-17-8016 ehitus-remont töödes. Samuti finantseerimises. Seevastu on aga kostja alusetult rikastunud VÕS § 1027 järgi isikliku kasu saamise eesmärgil ning nüüd peab ta teisele isikule (hagejale) välja andma temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kostja on rikastunud hageja arvel. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 589, § 1021, 1028 lg 1 palus hageja kostjalt välja mõista materiaalne kahju 12 000 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
25.29. novembril 2017 esitatud seisukohas kostja leidis, et õiguslike põhjenduse osas on hageja asunud väitma, et kogu kooselu põhineb suulisel lepingul, mille järgi see laieneb ka kodu loomisele ja ühiste laste saamisele ning kasvatamisele. Seega on hageja laiendanud seltsingulepingut kogu ühises kooselus tehtule. Kostja sellega ei nõustu, seltsinguleping vastab kindlatele lepingulistele tunnisutele ning on sõlmitud ikka ühise eesmärgi saavutamiseks panuste tegemise näol (VÕS § 580 lg 1).
26.Kuigi seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud suuliselt, siis selle olemasolu peab tõendama pool, kes sellele tugineb. Hageja ei ole aga seda siiani teinud. Abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriomand asukohaga xxxx, omandas kostja oma ainuomandisse ostu-müügi tehinguga ning xxxx kinnistu pärimise teel samuti ainuomandisse. Hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu sõlmimist poolte vahel. Hageja on p. 3.5. viidanud VÕS § 1027 ja 1028, mis käsitlevad alusetut rikastumist, samas aga ei nähtu esitatud menetlusdokumendist üldse, milles seisneb kostja poolne alusetu rikastumine. Lisaks eeltoodule on esitatud nõue ka aegunud TsÜS § 146 lg 3. Kostja taotleb aegumise kohaldamist vastavalt TsÜS § 143. Samas aga on hageja oma nõude kahju hüvitamisena formuleerinud.
MENETLUSE KÄIK
27.02. jaanuaril 2018 esitas hageja avalduse hagi muutmiseks ja taotluse hageja osaliselt 550 eurot riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu 12 kuu jooksul tasumise lubamiseks.
28.Viru Maakohtu 08.01.2018 kohtumäärusega jäeti hageja 02.01.2018 avaldus hagi muutmiseks käiguta ning hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o kas muutmise avalduse tagasivõtmise kaalumiseks ja hagi muutmise avalduse juurde jäämisel hagi hinna nimetamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks.
29.15.01.2018 esitas hageja esindaja taotlused riigi õigusabi ning menetlusabi saamiseks.
30.18.01.2018 toimunud kohtuistungil hageja esindaja palus riigi õigusabi taotlus jätta tähelepanuta, kuid jäi menetlusabi taotluse juurde. Seoses hageja taotlusega lükkas kohus kohtuistungi edasi ning jättis TsMS § 169 lg 1 alusel kõik istungi edasilükkamisega tekkivad menetluskulud, sõltumata tehtavast lahendist, hageja kanda.
31.26.01.2018 ja 27.01.2018 esitas hageja täpsustatud menetlusabi taotluse 550 eurot riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7 (12)
2-17-8016
32.Viru Maakohtu 13.02.2018 kohtumäärusega jäeti hageja menetlusabi taotlus rahuldamata ning hagejale määrati tähtaeg hagi hinna nimetamiseks ja hagi hinnalt riigilõivu tasumiseks ning tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
HAGEJA ARVAMUS
33.26. veebruaril 2018 esitatud arvamuses hageja teatas, et loobub hagi muutmisest. Hageja märkis, et poolte vahel oli seltsinguleping, mis tulenes suulisest kokkuleppest. Ka kostja on oma 10.01.2018 taotluses väitnud, et tegemist on seltsingust tuleneva nõudega. Kuna hagejal puuduvad materiaalsed võimalused täiendava riigilõivu 550 eurot tasumiseks, siis on mõistlik loobuda avaldusest hagi muutmiseks. Samuti on mõistlik jääda algselt 12.05.2017 esitatud hagi hinna, 12 000 euro nõude juurde. Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 1042 lg 1, § 1027, 76 lg 1 palus hageja kostjalt välja mõista hagejale tekitatud materiaalne kahju 12 000 eurot ja menetluskulud.
KOHTUISTUNG
34.02. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil hageja teatas, et jääb seltsingu lepingust tuleneva kahju nõude juurde.
35.Kostja hagiga ei nõustunud ja jäi oma vastuväidete juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
36.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastustega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
37.Hagiavalduse kohaselt A. V (hageja) ja V. J (kostja) vahel oli mitteabieluline kooselu, mis kestis alates septembrist 1979.a kuni maini 2016.a. xxxx.a on pooltel sündinud ka ühine laps E. V (I kd, t.lk. 19). Pooltel ei ole vaidlust nende asjaolude üle. Hageja väidab, et poolte vahel oli seltsinguleping ja et nad tegutsesid ühiste eesmärkide saavutamiseks seltsinglastena, kostja aga vaidleb sellele vastu, leides, et pooled ei ole selginglased ja et nad ei ole ühise eesmärki saavutamiseks tegutsenud. Hageja väidab, et kooselu kestel endise xxxx kolhoosi poolt kostja nimele eraldatud ja hiljem kostja poolt erastatud korteriomand asukohaga xxxx, oli poolte kui seltsinglaste ühisvara ja et nimetatud korteri kostja poolt võõrandamisest saadud rahast on hagejal õigus saada 8 000 eurot. Jättes nimetatud osas hagejale raha tasumata on kostja tekitanud hagejale kahju.
38.Rahvusarhiivi 20.03.2017 tõendi nr 7-3/xxxx kohaselt xxxx kolhoosi 15.06.1987 juhatuse otsusega eraldati V. Jile kolmetoaline korter. xxxx kolhoosi 27.10.1987 volinike koosolekul otsustati arvata korter xxxx, teenistuslike eluruumide hulka. xxxx Põllumajandusühistu põllumajandusreformikomisjoni 23.12.1992 otsusega otsustati määrata V. Jile erastatava korteri xxxx, hinnaks 908 krooni, mis tasutakse tööosakute arvel (I kd, t.lk. 45-47). Menetluses on hageja väitnud, et tegelikult enne eraldati temale sama kolhoosi poolt korter asukohaga xxxx, mis hiljem vahetati suurema korteri vastu, mille pärast kostja erastas. Samas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et xxxx korter hagejale kuulus. Tegelikult kuulus xxxx, xxxx kolhoosile, mille pooled enne korteri xxxx, eraldamist kasutasid. Rahvusarhiivi 24.10.2016 tõendi nr 7-3/xxxx kohaselt ei leitud andmeid xxxx, asuva korteri omandiõiguse ülemineku kohta (i kd, t.lk. 15). Seega eeldab kohus, et pooled kasutasid korteri asukohaga xxxx, kas üürilepingu või muu kasutuslepingu alusel ja selle korteri kasutamisel ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel mingit tähendust. 8 (12)
2-17-8016
39.05.10.1994.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel xxxx Varahoidja müüs ja kostja V. J ostis xxxx asuva korteri üldpinnaga 56.9 m2 hinnaga 908 krooni (I kd, t.lk. 48-50). Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et 14.04.1994 ta on nõustunud korteri xxxx, kostja nimele erastamisega (I kd, t.lk. 13), millega omakorda soovib tõendada seda, et pooled olevat soovinud korteri omandada ühisvarana. Maakohus ei nõustu hagiavalduse põhjenduste ja hageja väidetega.
40.Eluruumide erastamise seaduses (EES) § 2 lg 1 alusel eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Sama seaduse § 4 lg 1 p 1 tulenevalt eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Kohus leiab, et tegelikult pooled on kokku leppinud, et eluruum erastatakse kostja poolt ja kostja nimele. Selle tehingu ja korteri erastamise tagajärjel on tekkinud kostja omand korteriomandile xxxx. Omandi mõiste on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 68, mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
41.AÕS 68 lg 2 järgi omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt korteriomand xxxx (uus aadress xxxx), kinnistusregistriosa nr xxxx ei olnud kolmandate isikute õigustega kitsendatud, kinnistusraamatu III jaos ei ole märget piiratud asjaõiguste kohta (I kd, t.lk. 174, 175). Seega ei olnud kostjal ka keelatud korteriomandit võõrandada. 22.08.2016 kostja on korteriomandit võõrandanud K. Ple hinnaga 14 400 eurot, mis on tasutud kostjale pangaülekandega (I.lk. 152, 174-175).
42.Kohus leiab, et poolte pikaajaline kooselu ei ole aluseks kooslelu lõppemise seisuga kostjale kuuluva korteriomandi ühisvara jagamise sätete alusel jagamiseks. AÕS § 68 lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 77 lg 1 alusel kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kuna hageja ei ole muutunud korteriomandi kaasomanikuks, siis ta ja ole õigustatud kaasomandi jagamist nõudma. Pealegi hagi esitamise ajal 23.05.2017 ei olnud kostja enam korteriomandi xxxx (uus aadress xxxx), omanik, mistõttu kaasomandi jagamine on välistatud.
43.Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle kahju, mis seisneb korterimandi võõrandamisest mitteteatamises ja võõrandamisest saadud rahast 1⁄2 hagejale üleandmata jätmises. Kostja on kogu menetluses esitanud vastuväiteid sellele, et poolte kooselu ei tähenda, et pooled olid seltsinglased ja et pooled ei ole kokku leppinud korteriomandi ühiselt omandamises. Maakohus leiab, et eluruumi erastamisel ei olnud välistatud selle hageja ja kostja poolt ühiselt erastamine. Hageja on jätnud eluruumi ühiselt erastamise õigust kasutamata. Olukorras, kus eluruum eraldati kostjale, erastati kostja poolt, kostja sai erastatud korteriomandi ainuomanikuks, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja väidetavalt poolte vahel sõlmitud seltsingulepingut rikkus, s.o jättis korteriomandi eest saadud raha jagamise kohustuse täitmata.
9 (12)
2-17-8016
44.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 alusel seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, et pooled leppisid korteriomandi ühisvarana omandamises kokku ja et hageja selle omandamisse panustas. Hageja on nõustunud korteri kostja poolt ainuisikuliselt erastamisega ja kostja ainumandisse omandamiseks. Hageja kinnitab, et korteri omandamise eest tasuti kostja tööosakutega. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik korteriomandit poolte ühisvaraks lugeda.
45.Mis puudutab hageja väiteid, et kostja rikkus seltsingulepingut ja tekitas hagejale kahju, siis peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS § 127 lg 1 tulenevalt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et kostja ainuomandisse kulunud korteriomandi võõrandamisega ei saanud hagejale kuidagi kahju tekkida. Hagejale ei oleks kahju tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks korteriomandit võõrandunud. Kui vaidluse lahendamise ajal oleks kosja omandiõigus korteriomandile xxxx, säilinud, ei oleks hagejal tekkinud korterimandi jagamise õigust, põhjusel, et omandiõiguse tekkimise aluseks olnud erastamistehingut ei ole hageja vaidlustanud. Ei ole ta ka lasknud ennast kinnistusraamatu kande ebaõigeks tunnistamise kaudu korteriomandi kaasosanikuna kanda. Sellepärast korteriomandi võõrandamine ei kinnita hagejale kahju tekitamist ja korteriomandi võõrandamisest saadud rahast 1⁄2 osa hageja kasuks väljamõistmises nõudes tuleb hagi rahuldamata jätta.
46.Rakvere notar K. P’i juures 08.07.2008 sõlmitud pärandvara jagamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt omandas kostja pärimise teel kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx küla, xxxx (I kd t.lk. 52-54). Hageja väidab, et kulutas kostjale kuluva xxxx kinnistu remondiks ja renoveerimiseks oma raha 8 000 eurot, millest soovib ta välja mõista kostjalt 1⁄2 summas 4 000 eurot. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtteid ehituspoodides kulutuste tegemise kohta, millised on väidetavalt tehtud xxxx kinnistu renoveerimiseks ehitusmaterjalide ostmisel. Pangakonto väljavõtete alusel ei ole võimalik tuvastada, millisel kuupäeval tehtud kulutused milliste parenduste teostamist kinnitavad. 29.05.2017 hagiavalduse käiguta jätmise kohtumäärusega kohus on teinud hagejale ettepaneku kinnistule xxxx tehtud parenduste jäägi hüvitamise nõude esitamise kaalumiseks (I kd, t.lk. 20-22). Hageja ei ole seda teinud. Samas leiab kohus, et eeltoodu ei välista selles osas hagi rahuldamata jätmist.
47.Kostja on kogu menetluse käigus väitnud, et tõendamata on hageja kulutused ning seda, et ka kostja on saanud raha pärandvara arvel, mis samuti kulutati perekonna vajaduste rahuldamiseks, s.h ka korteriomandi ja kinnistu xxxx remonditööde tegemiseks.
48.13.11.2017 menetlusdokumendis hageja on tuginenud sellele, et kostja on alusetult rikastunud hageja poolt xxxx kinnistul teostatud mahukate remonditööde arvel, mida nõuab ta VÕS § 1027 ja § 1028 alusel välja mõista materiaalse kahjuna. 26.02.2018 esitatud arvamuses on hageja tuginenud lisaks VÕS § 1027 ka § 1042 lg 1. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
49.Kuigi kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et poolte vahel puudus seltsinguleping ja et kostja pole hagejale kahju tekitanud, ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja kostja ainuomandisse kuuluva 10 (12)
2-17-8016 xxxx kinnistu remonditööde tegemiseks oma rahalisi vahendeid panustas. Asjas ei ole väidetud, et hageja ostetud ehitusmaterjale ei kasutatud xxxx kinnistul asuvate hoonete remontimiseks või et kasutatud materjali või tehtud remonditööde tulemus ei ole kinnistu xxxx väärtust tõusnud. Kostja ei ole toonud ühtegi põhjendust, kas ja kuidas oli hageja kohustatud kostjale kuuluva kinnistu remontimiseks raha kasutama.
50.VÕS § 1042 lg 1 tulenevalt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Hageja on teatanud, et ka pärast poolte kooselu lõppemist maikuus 2016.a, elasid pooled veel xxxx kinnistul. Praegu aga hageja kinnistut enam ei kasuta. VÕS § 1042 lg 2 alusel kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Kuna asjas ei ole tuvastatud ühetegi VÕS § 1042 lg 2 punktides 1-4 toodud alust, siis puudub seaduslik alus hagi kinnistule xxxx tehtud kulutuste hüvitamise osas rahuldamata jätmiseks.
51.Hageja pangakonto väljavõtete kohaselt hageja on soetanud ehitusmaterjale pärast kostja poolt kinnistu xxxx pärimist järgnevalt: 26.08.2008 kuni 30.09.2009 4 970.01 krooni ehk 317.65 eurot (I kd, t.lk. 78-90); 03.10.2009 kuni 12.12.2010 8 358.70 krooni ehk 534.42 eurot (I kd, t.lk. 119-127); 01.01.2011 kuni 30.12.2012 389.02 eurot (I kd, t.lk. 127-140); 15.02.2013 kuni 20.12.2013 192.61 eurot (I kd, t.lk. 93-100); 01.01.2014 kuni 31.12.2014 181.31 eurot (I kd, t.lk. 91-100); 01.01.2015 kuni 19.12.2015 144.57 eurot (I kd, t.lk. 109-117). Kokku 1 759.58 eurot. Hageja on toonud hagis, et investeeris xxxx kinnistu renoveerimiseks hinnanguliselt 8 000 eurot. Hageja on investeeringutena arvestanud lisaks tegelikult soetatud ehitusmaterjali kuludele ka hageja poolt saadud sissetulekut. Hageja ei ole tõendanud, et kogu tema sissetulek või 1⁄2 sellest kinnistu renoveerimiseks kulus. Hageja ise kinnitab, et võttis olukorra selliseks ja pidas vajalikuks kanda suuremas osas perekonna ülalpidamise kulud ja oli nõus sellega, et kostja vaid valmistab toidu ja vajadusel abistab tööde tegemisel. Kohus leiab, et hageja ei saanud kogu oma sissetulekut investeerida kinnistu remontimisse, sest pidi kulutama oma sissetulekut nii enda kui ka poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Maakohus, hinnanud esitatud dokumentaalseid tõendeis, peab põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 1⁄2 hageja poolt tegelikult alates kostja poolt xxxx kinnistu pärimisest kinnistu remondiks kulutatud rahast summas 879.79 eurot (1 759.58 : 2).
52.Hageja on nõudnud ka viivise väljamõistmist alates 23.08.2016. VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks viivist summalt 879.79 eurolt alates 23.08.2016 kuni otsuse tegemiseni 114.54 eurot (8% : 365 päeva) x 594 päeva 879.79 eurot) ja edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud 11 (12)
2-17-8016
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
54.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on teatanud kohtule, et seoses poolte vahelise kooselu lõppemisega on ta jäänud kogu kooselu jooksul omandatud varast ja elukohast ilma. Hageja esitatud menetlusabi taotluse lahendamise käigus tehtud päringutega on kohus tuvastanud, et hageja sissetulekuks on pension 419.79 eurot kuus (II kd, t.lk. 99-103). Eeltoodu alusel maakohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest antud olukorras menetluskulude võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kindlaksmääramine oleks hageja jaoks äärmiselt ebaõiglane.
55.Hagi rahuldatakse summas 994.33 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 600 eurot. Hagi rahuldavalt osalt tuleks tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 175 eurot.
56.18.01.2018 toimunud kohtuistung lükkus edasi hagejast tingituna, mistõttu määras kohus jätta kõik kohtuistungiga seoses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Kohtuistung kestis 50 min (II kd, t.lk. 4951). Seega TsMS § 169 lg 1 kuulub nimetatud toimingu eest välja mõista hagejalt kostja kasuks kohtuistungiga seotud menetluskulude katteks 125 eurot (150 : 60 x 50).
57.Kohus tasaarvestab poolte menetluskulud ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu vahe 50 eurot (175-125).
58.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.