Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-119097
Tsiviilasi
Market Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse Paternoster OÜ vastu 4624 euro nõudes
Tsiviilasja hind
4624 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Market Inkasso OÜ (registrikood 12003417; asukoht Saku 15, 11314 Tallinn) Avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige Karol Muul (e-post: [email protected]) Kostja Paternoster OÜ (registrikood 11492963: aadress Palli 11, 11623 Tallinn ).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2312 eurot. Hageja leiab, et kostja võlgneb hagejale raha töövõtulepingu sätete alusel. Ühtlasi nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 7.08.2015-19.10.2017 eest ning viiviseid kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning ka sissenõudmiskulusid summas 40 eurot.
Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hageja nõue on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata kuna hageja töö oli puudustega.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: 2015.a. juunis sõlmisid Awest Mööbel OÜ ning kostja töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus Awest Mööbel OÜ tootma ja paigaldama hageja Viirelaiul asuvasse hoonesse köögimööbli ning kostja kohustus selle eest tasuma. Awest Mööbel OÜ teostas tööd ning esitas kostjale nende alusel arveid, mis on kostja poolt osaliselt tasutud. 3.08.2015 arve nr 252015 summas 2312 eurot, mille maksetähtaeg oli 6.08.2015 on tasumata. 07.08.2017 nõude loovutamise lepinguga loovutas Awest Mööbel OÜ arvest nr. 252015 nähtuva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue töövõtulepingu sätete alusel ehk kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning seejärel, kas hageja nõue on õigustatud. Nõue töövõtulepingu sätete alusel Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
2-17-119097 Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles osas, et hageja teostas kokkulepitud töö. 2015.a. juunis sõlmisid hageja õiguseellane, Awest Mööbel OÜ (edaspidi nimetatud ka hageja), ning kostja töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus Awest Mööbel OÜ tootma ja paigaldama hageja Viirelaiul asuvasse hoonesse köögimööbli ning kostja kohustus selle eest tasuma. Lepingu tingimustes lepiti kokku suuliselt ja e-kirjavahetuse teel. Muuhulgas edastas Awest Mööbel OÜ kostjale 31.05.2015 e-kirja, mille manuses oli pakkumine nn. peamaja köögimööbli kohta summas 5 780 € + käibemaks (e. kokku 6 936€) valmimisega 5-6 nädalat peale ettemaksu laekumist. Samuti edastas Awest Mööbel OÜ kostjale 03.06.2015 e-kirjaga ettemaksu-arve nr. 192015, mille kostja tasus 29.06.2015 osaliselt pangaülekandega ja osaliselt sularahas. Seega jõudsid pooled 2015.a. juunis kokkulepele kõigis töövõtulepingu olulistes tingimustes ja asusid seda täitma. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kohustust poolte vahel kokku ei lepitud. 2015.a. juulis valmistas ja paigaldas Awest Mööbel OÜ kostja tellitud köögimööbli ning 03.08.2015 esitas töö eest arve nr. 252015, mille maksetähtaeg oli 06.08.2015. See arve on kostja poolt tänaseni tasumata. Kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul Awest Mööbel OÜ-le vastuväiteid ega pretensioone tehtud töö või esitatud arvete osas. Hageja esitas e-mailid, mis kinnitavad, et kostja on võlga tunnistanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja tootma ja paigaldama hageja Viirelaiul asuvasse hoonesse köögimööbli ning kostja kohustus selle eest tasuma. Seega on põhjendatud hageja põhinõue kostja vastu summas 2312 eurot. Viiviste nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnangul oli kokku lepitud viivis 0,2% põhisummalt päevas. Kostja vaidles oma vastuses hagile sellele vastu. Hageja täpsustas hagi ning leidis, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et poolte vahel puudub lepinguga ette nähtud viivisemäär, siis palub hageja mõista kostjalt välja viivis seauses sätestatud määras ja seda kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohtu hinnangul ei leppinud hageja ja kostja kokku viivise kohaldamises hageja poolt viidatud määras ehk 0,2% põhisummast päevas. Seega on hagejal õigus nõuda seadusjärgse viivitusintressi kohaldamist. Seega on põhjendatud hageja viiviste tasumise nõue põhivõlgnevuselt (2312 eurot) summas 408,46 eurot (alates 7.08.2015 kuni hagi esitamiseni 19.10.2017.a. Perioodis oli päevi kokku 805, millest perioodil 7.08.2015-30.06.2016 oli seadusjärgne viivitusintress 8,05% ja perioodil 1.07.2016-19.10.2017 oli viivitusintress 8% põhivõlgnevusest päevas), mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude, põhivõlgnevuse summalt 2312 eurolt, alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 märgitud määras. Kohus leiab, et ka see nõue on põhjendatud ning mõistab kostjal hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (2312 eurot) alates 20.10.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 tulenevalt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja soovib ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on ka see nõue põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.