Tagastada Veracitas Law Office OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Osaühingu Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co kontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Veracitas Law Office OÜ (hageja) esitas 18. mail 2017 Harju Maakohtule AB Kreditex AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja 1 222 095 euro 97 sendi suurust nõuet OÜ Forent (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2-17-7745 Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 16. jaanuari 2017. a määrusega välja võlgniku pankrot. Hageja esitas 26. jaanuaril 2017 võlgniku pankrotimenetluses nõude, mille suurus on 1 222 095 eurot 97 senti. Hageja nõue tuleneb hageja ja Est Invest UAB vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Loovutatud nõue tuleneb Est Invest UAB ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest. 18. aprillil 2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas vastuväite kostja, mistõttu hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Hagi esitamise tähtaeg tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 ning seda tähtaega arvutatakse kuudes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Praegusel juhul saabus tähtpäev
17.mail 2017. Lisaks oli kostja arvamusel, et loovutatud nõude aluseks olev laenulepingu ülesütlemine on tühine ja seega ei ole laenulepingutest tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks.
3.Harju Maakohus rahuldas 11. septembri 2017. a otsusega hagi ja tunnustas hageja 1 222 095 euro 97 sendi suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu (teise järgu) nõudena. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ehk ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabus tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kuna nõuete kaitsmise koosolek toimus
18.aprillil 2017, siis on viimase kuu vastav päev 18. mai 2017 ja sellel päeval esitas hageja ka hagi. Kostja vastuväited hageja nõudele ei anna alust jätta nõuet tunnustamata. On tuvastatud, et Est Invest UAB on laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud ja sellest võlgnikule teatanud. Võlaõigusseaduse § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud, loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Võlgniku pankroti korral ei ole oluline, kas hageja nõue võlgniku vastu oli muutunud sissenõutavaks enne pankroti väljakuulutamist või muutus see sissenõutavaks võlgniku pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 42).
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. detsembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud hilinenult. Tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 tehtud Riigikohtu otsuse p-st 33 tulenevalt tuleb aastates arvutatava aegumistähtaja puhul lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Vastavaks päevaks ei saa lugeda TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva. Seega luges Riigikohus asjas nr 3-2-1-162-13 2(4)
2-17-7745 tehtud lahendis aegumistähtaja ühe päeva võrra lühemaks kui varasemates lahendites. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 18. aprillil 2017. Seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks 17. mai 2017 kell 24.00, kuid hageja esitas hagi 18. mail 2017. Kuna hagi on esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaega rikkudes, tuleb see jätta rahuldamata. Kostja kaebuse sisulistele väidetele ringkonnakohus hinnangut ei andnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti PankrS § 106 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 3, kui leidis, et hagi on esitatud hilinenult. 18. aprillil 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud nõude tunnustamiseks hagi esitamise ühekuuline tähtaeg möödus 18. mail 2017, mil esitatud hagi oli tähtaegne. Kui viimaseks päevaks oleks olnud 17. mai 2017, oleks kuuajaline tähtaeg hakanud kulgema enne nõuete kaitsmise koosolekut.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 1 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Õige on hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 106 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 3. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hagi on esitatud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ehk ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis hageja nõude tunnustamata.
10.Hagi esitamiseks ettenähtud tähtaeg on kuudes arvutatav tähtaeg. TsÜS § 136 lg 3 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kuudes, nädalates ja aastates arvutatavate tähtaegade arvestamisel on oluline see, mida pidada „vastavaks päevaks“. Nimelt tuleb „vastavaks päevaks“ pidada selle sündmuse päeva või kalendripäeva, millega seadus seob tähtaja kulgemise (vt nt Riigikohtu 23. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7; 7. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 15). Samuti on kolleegium varem selgitanud, et TsÜS § 136 lg 2 rakendamisel ei ole aastates arvutatava tähtaja puhul tähtsust, millal algab tähtaja kulgemine TsÜS § 135 lg 1 järgi, vaid oluline on see, millal lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-08, p 12). Sama põhimõte kohaldub ka juhul, kui tegu on kuudes arvutatava tähtajaga.
11.PankrS § 106 lg 1 neljanda lause järgi võib võlausaldaja esitada hagi ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Seega kui tegu on pankrotimenetluses nõude 3(4)
2-17-7745 tunnustamise hagi esitamise tähtajaga, siis on „vastavaks päevaks“ nõuete kaitsmise koosoleku, kus nõue jäi kaitsmata, toimumise päev. Kui nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue jäi tunnustamata, toimus 18. aprillil 2017 ja hagi esitamise tähtaeg on üks kuu arvates koosoleku toimumisest, siis saabus hagi esitamise tähtpäev 18. mail 2017. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kui tähtpäev saabus 18. mail 2017, siis möödus hagi esitamise tähtaeg 18. mail 2017 kell 24.00 ehk südaööl vastu 19. maid 2017. Kuna hageja esitas hagi 18. mail 2017, siis on see esitatud tähtaegselt.
12.Ringkonnakohtu lahend ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohtu otsusest jääb arusaamatuks, kuidas ringkonnakohus jõudis tulemuseni et kui nõuete kaitsmise koosolek toimub
18.aprillil 2017, siis on viimane päev nõude tunnustamise hagi esitamiseks 17. mai 2017. Ringkonnakohus on seejuures viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. aprilli 2014. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, täpsemalt selle p-dele 29 ja 33, kuid eelnimetatud Riigikohtu lahend käsitleb aastates arvutatavat aegumistähtaega ja küsimust, kas „vastav päev“ TsÜS § 136 mõttes on nõude sissenõutavaks muutumise päev või kohustuse täitmise viimane võimalik päev. Kolleegium märgib, et eelviidatud Riigikohtu lahendi eesmärk oli ühtlustada varasemat ebajärjekindlat praktikat, kus aegumistähtaja lõppu arvutati kord kohustuse täitmise viimase võimaliku päeva, kord aga nõude sissenõutavaks muutumise päeva järgi. Viidatud Riigikohtu lahendiga ei lühendatud aegumistähtaega ühe päeva võrra, nagu ekslikult leidis ringkonnakohus. Praegusel juhul ei ole tegu aastates arvutatava tähtajaga. Samuti ei ole tegu aegumistähtajaga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10), mistõttu ei ole „vastavat päeva“ TsÜS § 136 mõttes võimalik seostada ei kohustuse täitmise ega ka nõude sissenõutavaks muutumise ajaga.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostja apellatsioonkaebus sisuliselt lahendada.
14.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jätab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
kolleegium
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Tambet Tampuu
Ants Kull
Jaak Luik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.