Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-13391
Kohtuasi
XX hagi Korteriühistu Virbi 18 vastu 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja küsimustele vastama kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja) Korteriühistu Virbi 18 (registrikood 80272468; asukoht Virbi 18, Tallinn), lepinguline esindaja Igor Sumarok
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391 ja teha uus otsus, millega:
1.2.jätta nõue üldkoosoleku vene keeles pidamise ja XX üldkoosolekul osalemise keelamise õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata;
1.3.jätta nõue Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste (päevakorra punktid 1–6) kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata;
2-17-13391
1.4.jätta hageja alternatiivne nõue Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste (päevakorra punktid 1–6) tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud XX kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 8. septembril 2017 Harju Maakohtule Korteriühistu Virbi 18 (kostja) vastu hagi, milles palus: -
-
-
tunnistada kehtetuks 7. juunil 2017 toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsused (päevakorra punktide järgi) 1–6 (kostja juhatuse 2016. a majandustegevuse aruande kinnitamine, revisjonikomisjoni 2016. a aruande kinnitamine, ühistu 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine, 2017. ja 2018. a eelarvete kinnitamine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine) või tuvastada nende otsuste tühisus; tuvastada, et üldkoosoleku pidamisel vastuvõetud otsused, millega otsustati üldkoosolek viia läbi vene keeles ning keelati üldkoosoleku filmimine ja hagejal üldkoosolekul osalemine, on õigusvastased; kohustada kostjat vastama hageja 20. juunil 2017 esitatud küsimustele korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta.
Korteriühistu üldkoosoleku otsused on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel tühised või tuleb enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistada, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti õigusakte ning otsused on vastuolus heade kommetega. Üldkoosolekut ei kutsutud hageja hinnangul kokku õiguspäraselt (sh korteriomanikele ei esitatud koos kutsega seaduse kohaselt nõutavaid dokumente). Üldkoosolekule esitatud
2-17-13391 dokumendid ei vastanud KÜS §-le 15, neid ei olnud päevakorrale lisatud ega tutvumiseks enne koosolekut esitatud. Üldkoosolek otsustas enne päevakorrapunktide läbihääletamist kõrvaldada hageja üldkoosolekult. Sellega rikuti hagejale KÜS §-st 101 tulenevat õigust üldkoosolekul osaleda ja hääletada. Õigusvastane on otsus viia koosolek läbi vene keeles ning keelata koosoleku filmimine.
2.Harju Maakohus keeldus 7. mai 2018. a määrusega üldkoosoleku filmimise keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas hagi menetlusse võtmast. Muude nõuete osas võttis maakohus 30. mai 2018. a määrusega hagi menetlusse. Kostja vastuväited ja vaheotsuse tegemise taotlus
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus kohaldada aegumist, taotledes selles osas vaheotsuse tegemist. Kostja vastuväidete kohaselt osales hageja 7. juuni 2017 üldkoosolekul ja sai üldkoosoleku otsustest teada nende vastuvõtmise päeval. Seega oleks hagi tulnud esitada hiljemalt 7. septembril 2017.
4.Hageja vaidles aegumise kohaldamisele ja vaheotsuse tegemisele vastu. Hageja esitas hagi tähtaegselt. Kuna hageja kõrvaldati üldkoosolekult, sai ta sellel vastu võetud otsuste sisust teada alles pärast seda, kui kostja saatis 4. septembril 2017 hageja advokaadi nõudel talle üldkoosoleku protokolli. Aegumise kohaldamine oleks neil asjaoludel vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hagi ese peab sisaldama täpselt vastuvõetud otsust, siis ei ole seda mõistlikult võimalik enne protokolli saamata teha. Juhul, kui hagis esitatud üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõuded on aegunud, saab kohus tuvastada otsuste tühisuse. Kohustamise nõude osas ei saa kohus teha vaheotsust. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus kohaldas 11. veebruari 2019. a otsusega aegumist ning lõpetas asja menetluse 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuete osas. Samal päeval tehtud määrusega jättis maakohus hageja kohustamisnõude läbi vaatamata.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja osales ja hääletas 7. juuni 2017. a üldkoosolekul; hagejale tehti ettepanek koosolekult selle häirimise tõttu lahkuda, kuid ta keeldus lahkumast; hageja lisas koosolekul osalenud korteriomanike nimekirja märke, et ta on koosolekul vastuvõetud otsustele vastu.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuete osas KÜS § 13 lg 3 ja TsÜS § 143 alusel rahuldada. Hageja sai üldkoosoleku otsustest teada 7. juunil 2017 ning oleks pidanud KÜS § 13 lg 3 järgi esitama hagi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks hiljemalt 7. septembril 2017. Hageja väide, et ta sai korteriühistu 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsustest hiljem teada, kuna ta eemaldati koosolekult, ei ole õige. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et kuigi hagejale tehti ettepanek koosolekult lahkuda, keeldus hageja lahkumast. Üldkoosolekul osalejate
2-17-13391 nimekirjast nähtub hageja märge, et ta on otsuste vastu. Kui hageja poleks üldkoosolekul vastu võetud otsustest teadlik olnud, poleks ta saanud lisada nimekirja sellist märkust. Lisaks on ka hageja ise möönnud, et viibis üldkoosolekul pärast kõrvaldamise otsust. Hagiavalduses esitatud üldkoosoleku otsuste kehtetuse alused on sellised, mille kohta hageja sai võtta seisukoha üldkoosolekul osalemise järel enne protokolli saamist.
5.3.Asjakohatud on hageja väited, et aegumist ei saa kohaldada, kuna ta on esitanud alternatiivse nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks. Praegusel juhul ei esine MTÜS § 241 lg-s 1 ammendavalt sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Hageja väide, et tal ei võimaldatud üldkoosolekul hääletada, on ebaõige. Osalejate nimekirja järgi osales korteriühistu üldkoosolekul 32 ühistu liiget, sh hageja. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt lahkus üks osalejatest (JJ) koosolekult ning pärast seda on iga üldkoosoleku otsuse puhul arvestatud 31 liikme häälega, sh ühe liikme vastuhäälega. Seega võeti hageja häält arvesse. Keeleseaduse (KeeleS) § 8 lg-st 1 ning KÜS § 15 lg-test 1 ja 2 tulenevate nõuete rikkumine ei too kaasa korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Kõnealustele rikkumisele (koosoleku pidamine vene keeles ja nõuetekohase majanduse aastakava ja majandusaasta aruande üldkoosolekul esitamata jätmine) saaks hageja tugineda KÜS § 13 lg-st 3 tuleneva otsuse tühistamise nõude esitamisel, kuid ta on vastava tähtaja mööda lasknud, mistõttu on nõuded aegunud. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsuse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on aegumise kohaldamine vastuolus KÜS § 13 lg 3 eesmärgi ja mõttega ning hea usu põhimõttega. Kuna hageja kõrvaldati koosolekult ning kohapeal protokolli ei koostatud, siis ei saanud hageja enne protokolli kättesaamist teada, millised otsused üldkoosolekul vastu võeti.
6.2.Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, mis on otsuse tühisuse aluseks.
6.3.Maakohus leidis vääralt, et KeeleS § 8 lg 1 rikkumine ei ole otsuse tühisuse alus. Üldkoosoleku pidamine vene keeles on vastuolus KeeleS § 8 lg-ga 1 ja heade kommetega. Samuti ei vasta headele kommetele hageja kõrvaldamine üldkoosolekult.
6.4.Maakohus tegi üllatava otsuse ning jättis täitmata selgitamiskohustuse. Hageja soovis asja lahendamist kohtuistungil. Hagejale üllatuslikult tegi kohus otsuse ilma istungit pidamata ja lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaega andmata. Samuti on kohtuotsus vastuoluline ja puudulikult põhjendatud. Otsusest ei selgu üheselt, milliste nõuete osas lõpetas maakohus menetluse aegumise tõttu ning millised hagis nimetatud otsused ei ole kohtu hinnangul tühised. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
2-17-13391 Vastuse kohaselt ei ole õige hageja väide, et kostja keeldus protokolli edastamisest. Arvestades seda, et hageja viibis ise 7. juuni 2017 üldkoosolekul ning sai sellel vastu võetud otsustest teada samal päeval, ei hakka aegumistähtaeg kulgema protokolli saamise päevast. Hageja väited üldkoosoleku otsuste tühisusest on alusetud. KeeleS § 8 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumine ei muuda otsuseid heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Kuna hageja emakeel on vene keel, sai ta koosolekul toimunust ja otsuste sisust aru. Kuna kohus tegi vaheotsuse TsMS § 449 lg 3 mõttes, ei pidanud ta analüüsima, kas vaidlustatud otsused on tühised või mitte. Maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Hagejal oli võimalik esitada oma seisukoht vaheotsuse tegemise taotluse ja vastustaja vastuväidete kohta. Kohtul ei olnud kohustust enne aegumise kohaldamist kohtuistungit korraldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kuigi apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata, tuleb maakohtu otsus sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest TsMS § 656 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimused ja teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab hageja osad nõuded läbi vaatamata ja osad rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
9.Esmalt nõustub kolleegium hageja etteheitega maakohtule, et maakohus tegi asjas pooltele üllatuslikult menetlust lõpetava otsuse, määramata asja läbivaatamiseks kohtuistungit, kuigi nii hageja kui ka kostja olid vastava taotluse esitanud. Samuti jättis maakohus enne otsuse tegemist määramata pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja. TsMS § 341 lg 1 järgi vaatab maakohus üldjuhul tsiviilasja läbi kohtuistungil ning teatab TsMS § 402 lg 8 järgi istungil pooltele ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Üksnes poolte nõusolekul või varaliselt hinnatava hagi asjas, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole, võib kohus lahendada vaidluse TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kirjalikult, arutamata seda kohtuistungil. Ka sel juhul peab kohus TsMS § 403 lg 1 ja 404 lg 2 järgi määrama pooltele avalduste ja taotluste esitamise tähtaja ning kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatama sellest menetlusosalistele. Neid nõudeid tuleb kohtul järgida ka vahe- ja osaotsuse tegemisel (vt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 30). Praegusel juhul nähtub toimiku materjalidest, et hageja esitas 8. septembril 2017 Harju Maakohtule hagi. Maakohus palus hagejal nii 2. oktoobri 2017. a määrusega kui ka 10. aprilli 2018. a määrusega oma nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid täpsustada, mille tulemusena esitas hageja maakohtule 23. aprillil 2018 täiendatud hagiavalduse tervikteksti, paludes mh vaadata kohtuasja läbi kohtuistungil. Maakohus võttis 30. mai 2018. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat sellele vastama. Kostja esitas 20. juunil 2018 hagile vastuse ühes taotlusega teha asjas aegumise kohaldamise kohta vaheotsus. Maakohus palus hagejal taotlusele vastata ning hageja esitas oma seisukoha 11. juulil 2018. Selle peale esitas kostja 1. augustil 2018 taotluse, milles palus vaadata aegumise küsimuse läbi kohtuistungil ning kuulata üle kaks tunnistajat, kes saavad tõendada asjaolu, et hageja osales ja hääletas üldkoosolekul ning oli otsuste sisust nende vastuvõtmisest alates teadlik. Hageja
2-17-13391 vaidles 24. septembri 2018. a vastuses kostja tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastu ja selgitas veel kord, miks ei saa asjas vaheotsust teha. Pärast seda pole maakohus ühtegi menetlustoimingut teinud ning on 11. veebruaril 2019 teinud asjas osade nõuete kohta menetlust lõpetava kohtuotsuse ja osade kohta kohtumääruse. Eeltoodu kohaselt jättis maakohus vaidlust lahendades osa nõutavaid menetlustoiminguid tegemata, sh määramata kohtuistungi, lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja, mis on tõsised menetlusõiguse normi rikkumised ja võivad tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamise, kui need rikkumised võisid mõjutada asja õiget lahendamist. Siiski ei ole praegusel juhul hageja selgitanud ega põhistanud, et need rikkumised tõid kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja sai maakohtus võimaluse esitada oma seisukoht kostja taotluste kohta ja hageja tegi seda kaks korda. Hageja ei ole selgitanud apellatsioonkaebuses, et tal jäid mõned seisukohad esitamata või muud menetlustoimingud maakohtu rikkumiste tõttu tegemata. Seega on maakohus rikkunud küll kohtuvaidlust läbi vaadates ülalnimetatud menetlusõiguse norme, kuid need ei ole ringkonnakohtu hinnangul toonud praegusel juhul endaga kaasa seda, et hageja ei saanud oma menetlusõigusi kohaselt teostada, ning sellest tulenevalt ebaõiget kohtuotsust. Kolleegium mõistab hageja õigustatud pahameelt selle üle, et maakohus ei määranud kohtuistungit ega teatanud talle otsuse avalikult teatavaks tegemise aega ega andnud tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks, kuid olukorras, kus hageja oli saanud oma seisukohad kohtule esitada ega ole apellatsioonkaebuses ühtegi esitamata jäänud seisukohta välja toonud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist selliste menetlusõiguse normide rikkumisega, mis tooksid endaga tingimata kaasa asja uue läbivaatamise maakohtus. Lisaks saanuks maakohus hagis ja selle täpsustustes esitatud asjaolusid arvestades jätta ka hagi TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada korteriühistu üldkoosoleku otsust tühiseks ning hagis esitatud asjaolude kohaselt oli otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg hagi esitamise ajaks möödas. Kohtumääruse hagi läbivaatamata jätmise kohta võib kohus teha ka ilma kohtuistungit korraldamata. Arvestades seda, et maakohus lasi hagejal korduvalt oma nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ning hagejale oli tagatud võimalus esitada kostja taotluste kohta kirjalikult oma seisukoht ning hageja vastas kaks korda, saab ringkonnakohus kohtasja materjalide alusel kohtuvaidluse ise uuesti läbi vaadata ja lahendada, sest kõik olulised asjaolud on välja selgitatud ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks sisuliselt valmis. Kuna hageja ei taotlenud ringkonnakohtult asja arutamist kohtuistungil ja ka kolleegiumi hinnangul ei ole ülalnimetatud asjaolusid arvestades vaja asja arutada ringkonnakohtu istungil, kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu eksimused ja lahendab vaidluse TsMS § 647 lg 1 alusel kirjalikus menetluses.
10.Lisaks eelnevale nähtub kohtuasja toimikust, et maakohus jättis lahendamata kostja
1.augusti 2018. a tunnistajate ülekuulamise taotluse. Taotlust lahendamata jättes on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, kuid ringkonnakohus saab ka selle rikkumise kõrvaldada. Kostja palus maakohtul kuulata tunnistajatena üle korteriühistu liikmed YY ja GG, kes teavad anda ütlusi selle kohta, et hageja osales ja hääletas üldkoosolekul. Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata, sest asjaolul, et hageja viibis pärast üldkoosolekult kõrvaldamist
2-17-13391 koosolekul, ei ole asjas tähtsust, kuna see ei saa muuta olematuks õigusvastast kõrvaldamist ega seda, et hageja ei saanud oma õigusi seal teostada. Kohus peab TsMS § 463 lg 1 I lause järgi lahendama menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega või TsMS § 442 lg 5 I lause järgi otsuses. Kui kohtule on esitatud taotlus tõendi vastuvõtmiseks või tõendi kogumiseks, peab kohus tõendi vastuvõtmisest või kogumisest keeldumise kohta tegema TsMS § 238 lg 4 järgi põhjendatud määruse. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab tegema nii tõendi vastuvõtmise kui ka sellest keeldumise kohta määruse. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on selle tõendi vastuvõtmine kohtu otsusega menetlusosalise jaoks üllatav (Riigikohtu 20. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p-d 10–11). Praegusel juhul ei ole maakohus kostja taotlust eraldi määrusega ega ka kohtuotsusega lahendanud. Samas on maakohus tuvastanud asjaolud, mille tõendamiseks kostja soovis tunnistajaid üle kuulata, kostja esitatud dokumentaalsete tõendite alusel. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ja korraldab üksnes selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust, sh ei ole tõendil asjas tähtsust, kui asjaolu kohta on juba piisavalt tõendeid. Kuna kostja esitas asjas dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad hageja osalemist ja hääletamist üldkoosolekul, ei olnud kostjal vaja neid asjaolusid täiendavalt tõendada ning tema taotlus tunnistajate ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus möönab, et arvestades ülalviidatud Riigikohtu praktikat pidanuks maakohus lahendama kostja taotluse enne lõppotsuse tegemist. Kuna aga praegusel juhul ei ole kostja maakohtu otsust vaidlustanud ega toonud esile, et maakohus jättis tema taotluse rahuldamata, on kostja leppinud sellega, et vaidlus lahendatakse ilma tunnistajate ütlusteta. Seetõttu ei ole taotluse lahendamine praeguses otsuses kostjale ilmselt üllatuslik.
11.Maakohus on asjas lahendit tehes pidanud enda tehtud otsust vääralt aegumise kohta tehtud vaheotsuseks, kuigi tegemist on lõppotsusega, millega kohus peab otsustama, kas hageja nõue tuleb rahuldada või mitte. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Arvestades seda, et praegusel juhul leidis maakohus, et hageja nõuded on aegunud, pidanuks maakohus tegema asjas lõppotsuse, mitte vaheotsuse. Lisaks ei saanud maakohus aegumist kohaldades lõpetada kohtuasja menetlemist, nagu märkis maakohus kohtuotsuse resolutsioonis, vaid pidi otsustama hageja esitatud nõuete rahuldamise üle. Olukorras, kus hagi on aegunud, teeb kohus asjas lõppotsuse, millega jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluse lõpetamise alust TsMS § 428 tähenduses sellisel juhul ei esine. Asjas tehtava lõppotsusega lõppeb TsMS § 435 lg 2 järgi küll asja menetluse selles kohtuastmes, kuid kohus peab TsMS § 438 lg 1 I lause järgi otsustama, kas hagi tuleb rahuldada või mitte. Seejuures peab maakohus lahendama nõuded TsMS § 442 lg 5 järgi selgelt ja ühemõtteliselt ning kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Praegusel juhul on maakohtu resolutsioon osaliselt vastuolus kohtuotsuse põhjendustega ning osaliselt vastuolus menetlusõiguse normidega.
2-17-13391 Kuna maakohus käsitas tehtud otsust vaheotsusena, jättis maakohus ekslikult otsuses märkimata ka menetluskulude jaotuse, kuigi TsMS § 438 lg 2 järgi peab kohus seda otsuses tegema. Ringkonnakohus saab ülalnimetatud maakohtu eksimused parandada ja teha asjas ise uue otsuse, millega lahendab hageja esitatud nõuded tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut järgides.
12.Maakohus on ekslikult kohaldanud aegumist korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele, kuigi tühisuse tuvastamise hagi ei aegu. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue). Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib TsÜS § 38 lg 7 järgi kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega ning otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Seega ei saa hageja esitatud tuvastusnõudele aegumist kohaldada, mistõttu ei saanud maakohus ka hageja tuvastusnõuete osas kaaluda TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemist ning pidi lahendama hageja esitatud korterühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuded igal juhul asjas tehtava lõpplahendiga, s.o lahendama sisuliselt või jätma nõude vastava aluse olemasolul läbi vaatamata. Praegusel juhul ongi maakohus kohtuotsuse põhjendavas osas üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude lahendanud sisuliselt, kuid kohtuotsuse resolutsioonis lõpetanud ekslikult selle nõude osas menetluse aegumise tõttu. Selliselt on maakohtu otsus vastuoluline. Ringkonnakohus saab selle vea parandada ja teha asjas uue otsuse, millega jätab üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata, sest hagis esitatud asjaolusid arvestades ei esine MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hagi tervikteksti kohaselt on hageja hinnangul üldkoosoleku otsused tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel ja üldkoosolekul rikuti oluliselt kehtivaid õigusakte ning otsused on vastuolus heade kommetega. Täpsemalt on hageja selgitanud järgmist: - hagejal keelati üldkoosolekul osaleda, millega rikuti hageja õigust võtta hääleõigusega üldkoosolekust osa (KÜS § 101); - üldkoosolek otsustati viia läbi vene keeles, millega rikuti KeeleS § 8; - üldkoosolekule esitatud ja seal kinnitatud majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne ei vastanud KÜS § 15 nõuetele ning neid ei tehtud hagejale kättesadavaks KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud kohaselt. Hagiavalduses esitatud põhjendusi ja asjaolusid arvestades leidis maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti, et KeeleS § 8 ja KÜS § 15 nõuete rikkumine võib anda alust nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist (KÜS § 13 lg 3 koosmõjus MTÜS § 24 lg-ga 1), kuid ei saa olla üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse aluseks. Samuti tuvastas maakohus asjas esitatud tõendeid arvestades õigesti, et hageja osales üldkoosolekul hoolimata
2-17-13391 sellest, et teda sooviti sealt kõrvaldada, ning tema häält arvestati otsuste vastuvõtmisel, mistõttu ei saaks ka see asjaolu anda alust pidada üldkoosoleku otsuseid tühiseks. Kolleegium märgib täiendavalt, et korteriühistu üldkoosoleku otsused ei saa olla tühised seetõttu, et hagejat sooviti koosolekult kõrvaldada. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et hagejale tehti ettepanek üldkoosolekult lahkuda, kuid vastavat otsust ei ole üldkoosolek vastu võtnud ning hageja ei ole koosolekult lahkunud. Samuti ei ole õiged hageja väited, et ta ei saanud koosolekul oma õigusi teostada ja hääletada. Maakohus asus protokolli ja sellele lisatud osalejate nimekirja hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja häält arvestati. Ka olukorras, kus hageja oleks otsustatud koosolekult segamise tõttu kõrvaldada, ei oleks tegemist heade kommetega vastuolus olevate otsustega. Hinnates otsuse vastavust heade kommetega tuleb kohtul hinnata, kas otsuse sisu vastab headele kommetele. Praegusel juhul ei ole hageja toonud hagis esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et rikutud on korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Selliseks rikkumiseks saaks pidada MTÜS § 20 sätete rikkumist, näiteks olukorda, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7; vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14), kuid KÜS § 15 lg-s 2 ja MTÜS § 36 lg-s 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine ei kujuta endast üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist (Riigikohtu 15. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05, p 11). Seega see, kui korteriühistu ei edasta oma liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist majanduse aastakava ja/või majandusaasta aruannet või kui need ei ole korteriühistu liikme hinnangul nõuetekohased, ei anna alust pidada üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks. Ka üldkoosolekul KeeleS § 8 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumine ei too endaga kaasa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisust ning korteriühistu üldkoosoleku pidamist osalejate enamuse nõusolekul vene keeles ei saa ka pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Koosoleku protokolli on märgitud, et üks ühistu liikmetest avaldas nõusolekut vajadusel tõlkida koosolekul räägitu eesti keelde. Seega võib järeldada, et soovijatel oli võimalus tõlget paluda. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta ei saanud seetõttu koosolekul toimunust ja vastuvõetud otsustest aru. Eelnevat arvestades tuleb korteriühistu üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunktide 1–6) tühisuse tuvastamise nõue jätta rahuldamata, sest hagis ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust pidada vastuvõetud otsuseid tühiseks.
13.Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus ka korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõudele kohaldada aegumist ega kaaluda asjas vaheotsuse tegemist, sest KÜS § 13 lg-s 3 on kolleegiumi hinnangul sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg. Kolleegium parandab ka selle eksimuse ning jätab hageja selle nõude rahuldamata, kuna nõue on esitatud pärast KÜS § 13 lg-s 3 nimetatud tähtaega. Erinevalt MTÜS § 24 lg-st 1, mis sätestab mittetulundusühingu otsuse kehtetuks tunnistamisele selgelt aegumistähtaja, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 13 lg 3 on korteriühistu üldkoosoleku otsuste puhul erisätteks MTÜS § 24 lg 1 suhtes (vt Riigikohtu 15. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas
2-17-13391 nr 3-2-1-63-05, p 10). Kuigi Riigikohus ei ole üheselt võtnud seisukohta, et KÜS § 13 lg-s 3 sisalduv tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, on korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Sellisel juhul tühistab kohus üldkoosoleku otsuse. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (vt Riigikohtu 12. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13, p 13 ja
7.jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-02, p 8). Samas on Riigikohus pidanud ka õigeks maakohtu otsust, millega maakohus jättis vastuhagi korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks KÜS § 13 lg 3 alusel rahuldamata, sest hagi oli esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades (maakohus ei kohaldanud aegumist) (Riigikohtu 23. september 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14).
1.jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Selle seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on viidatud sättes nimetatud tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg. Seletuskirjast ei nähtu, et uue regulatsiooniga oleks muutunud tähtaja olemus, küll aga viitab seletuskiri sellele, et erinevalt varasemalt tähendab tähtaja alguse sidumine otsusest teada saamisest liiga suurt ebakindlust kõigile ülejäänud isikutele, mistõttu hakkab kehtiva õiguse järgi tähtaeg kulgema otsuse vastuvõtmisest. Eeltoodut ning teiste korteriühistu liikmete huve ja korteriühistu otsuste õiguskindluse tagamise vajadust arvestades, saab kolleegiumi hinnangul pidada KÜS § 13 lg-s 3 sisalduvat tähtaega õigust lõpetavaks tähtajaks ning selle tähtaja mööda laskmise korral ei saa korteriühistu liige enam üldkoosoleku otsust vaidlustada. Kui kohtule on hagi esitatud seda tähtaega ületades, jätab kohus hagi rahuldamata. Praegusel juhul tuvastas maakohus üldkoosoleku protokolli ja selle lisa 1 alusel õigesti, et hageja osales ja hääletas 7. juunil 2017 toimunud üldkoosolekul, sh märkis allkirjade lehele „olen otsuste vastu“. Seega sai hageja 7. juunil 2017 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsustes teada samal koosolekul, s.o 7. juunil 2017. KÜS § 13 lg 3 järgi oli hagejal õigus esitada otsuste vaidlustamiseks kohtule hagi kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. TsÜS § 136 lg 3 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell
24.00.Riigikohus on selgitanud, et kuudes arvutatavate tähtaegade arvestamisel on „vastavaks päevaks“ sama kuupäev, millest arvatakse tähtaja kulgemist (vt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7745, p-d 10–11). Seega oli hagejal õigus vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsused hiljemalt 7. septembril 2017. Hageja esitas maakohtule hagi
8.septembril 2017, s.o hilinenult. Eelnevat arvestades tuleb hageja nõue üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata, sest hagejal ei olnud hagi esitamise ajal enam õigust seda nõuda. Kuna hagi jääb rahuldamata seetõttu, et see on esitatud hilinenult, ei võta kolleegium seisukohta selle osas, kas hagis nimetatud asjaoludel oli alust tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsused (päevakorrapunktid 1–6) kehtetuks.
2-17-13391
14.Lisaks eelnevatele puudustele ei nähtu maakohtu otsuse resolutsioonist, et maakohus oleks lahendanud kõik hageja esitatud nõuded. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, peab kohus TsMS § 438 lg 1 II lause ja TsMS § 442 lg 5 järgi lahendama selgelt ja ühemõtteliselt kõik hageja esitatud nõuded. Praegusel juhul on hageja hagiavalduse terviktekstis palunud mh tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hageja koosolekult kõrvaldamise otsused on õigusvastased. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, kuidas maakohus selle nõude lahendas. Samas on maakohus käsitlenud neid asjaolusid üldkoosolekul päevakorrapunktides 1–6 vastuvõetud otsuste vaidlustamise alusena. Ka hageja on hagiavalduse põhjendustes käsitlenud neid asjaolusid üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise alustena. Seega ei ole hagejal kolleegiumi hinnangul TsMS § 368 lg 1 tähenduses eraldi tuvastushuvi nimetatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna see on juba hõlmatud hageja nõudega tunnistada samal üldkoosolekul päevakorrapunktidena vastuvõetud otsused kehtetuks või tuvastada nende tühisus. Hageja ei ole hagis esile toonud, et ta sooviks nende otsuste õigusvastasust tuvastada muul eesmärgil. Kuna hagejal ei ole tuvastushuvi üldkoosoleku rakendamisel vastuvõetud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole hageja see nõue esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitsed või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning see nõue tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus täiendab vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni.
15.Eelnevat arvestades on maakohus eksinud vaidlust lahendades hulgaliselt menetlusõiguse normide vastu ning kohaldanud asjas põhjendamatult aegumist, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab korteriühistu üldkoosoleku rakendamisel tehtud otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude läbivaatamata ja üldkoosolekul päevakorrapunktidena vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise ning nende otsuste tühisuse tuvastamise nõuded rahuldamata.
16.Hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.03.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata XX nõude tuvastada Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku
2-17-13391
otsuste (päevakorra p-d 1-6) tühisus (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4). Samuti tühistada ülalviidatud ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3).
2.Saata asi tühistatud läbivaatamiseks.
osas
Tallinna
Ringkonnakohtule
uueks
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 217-13391 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata XX nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1-6) (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3) ja osas, millega ringkonnakohus jättis Korteriühistu Virbi 18 tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1). Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391 muutmata ka osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata XX nõude tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja XXl üldkoosolekul osaleda keelamine oli õigusvastane (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2), kuid muuta selle nõude läbi vaatamata jätmise põhjendusi.
4.Riigikohtu otsusega on kohtuotsus jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata XX nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1-6), osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Korteriühistu Virbi 18 tunnistajate ülekuulamise taotluse, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata XX nõude tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja XX-l üldkoosolekul osaleda keelamine oli õigusvastane.
5.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee OÜ kontole.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.