Osaühing Tankud hagi OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp vastu nõude tunnustamiseks OÜ Hexanor pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja: Osaühing Tankud (registrikood 10954060, asukoht Masina 20, 10144 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post: [email protected]) Kostja: OÜ Hexanor (pankrotis, registrikood 11156277) pankrotihaldur Martin Krupp (e-post: [email protected]), lepingulised esindajad vandeadvokaat Marko Kaevando ja vandeadvokaat Grete Tark (Kaevando & Partnerid, e-post: [email protected])
Kohtuistung
30.11.2021
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta Osaühing Tankud hagi OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp vastu nõude tunnustamiseks OÜ Hexanor pankrotimenetluses rahuldamata.
2.Lugeda hageja poolt tasutud kostja menetluskulude tagatissumma tähtaegselt tasutuks.
3.Jätta kostja taotlused asja läbivaatamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi nõue ja asjaolud
1.Hageja Osaühing Tankud esitas 22.04.2019 Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks OÜ Hexanor pankrotimenetluses. OÜ Hexanor pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 17.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-11704 ning hageja esitas 08.11.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse. 19.03.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas nõudele vastuväite pankrotihaldur.
2.Osaühing XXX võõrandas 29.10.2007 lepingu järgi hagejale võlgniku vastu oleva nõude summas 16 540 000 eesti krooni ning Hexanori osa. Tehingu hind 71 730 000 Eesti krooni tuli tasuda kolmes osas, 9 320 000 krooni tuli notari deposiitkontole tasuda, 50 000 000 krooni tuli tasuda pärast seda, kui oli täidetud lepingu punktist 4.3.1. märgitud tingimused. Lepingu punkt 4.5 alusel pidi 12 410 000 krooni Osaühingule XXX tasuma hiljemalt 31.03.2009, kui on täidetud lepingu punktides 4.3.1. ja 4.3.2 nimetatud tingimused. 29.10.2007 sõlmisid Osaühing XXX ja võlgnik käenduslepingu, millega Hexanor käendas kõiki Osaühing XXX nõudeid, mis tal tekivad hageja, A või B vastu seoses 29.10.2007 sõlmitud lepinguga. 15.04.2008 oli kinnisasi võõrandamata ja 50 000 000 krooni tasumata. Võlgnik oli veendunud, et tal õnnestub kinnissajad võõrandada ja kohustused täita. 15.04.2008 ei osatud majanduskriisi ette näha. Seda arvesse võttes sõlmisid Osaühing XXX, hageja, B ja A 15.04.2008 kokkuleppe, et Osaühing XXX ei nõua Hexanorilt lepingu punktis 4.5 märgitud 12 410 000 krooni tasumist ja annab Hexanorile 10 aastase tähtaja 50 000 000 krooni tasumiseks. Seega pidi ostuhinnast tasuma mitte algselt kokkulepitu järgi 62 410 000, vaid 50 000. Hexanor vabanes selle kokkuleppega 12 410 000 krooni suurusest kohustusest.
3.Osaühing XXX ja OÜ YYY sõlmisid 12.05.2008 nõude loovutamise lepingu. Osaühing XXX loovutas 15.04.2008 kokkuleppest tuleneva tingimusliku nõude põhisummas 3 195 582.43 eurot solidaarvõlgnike hageja, Hexanor, B ja A vastu.
4.OÜ YYY ja OÜ QQQ sõlmisid 08.03.2011 nõude loovutamise lepingu, millega loovutati nõuded OÜ -le QQQ. 08.03.2011 sõlmisid OÜ QQQ ja hageja nõude loovutamise lepingu. 15.04.2008 kokkuleppest tulenevat kohustust ei ole täidetud. Võlgnevus on fikseeritud 15.04.2008 kokkuleppes ja see on 3 195 582.43 eurot. Viivise summa on kokku 1 477 9556.87 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnustada Osaühing Tankud nõuet OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4 673 539.3 eurot PankrS § 153 lg 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. 24.05.2021 esitas hageja täiendavad asjaolud, 15.04.2008 kokkuleppe puhul on tegemist konstitutsioonile võlatunnistusega, millega loodi iseseisev kohustus kõigile osapooltele. Hageja nõue tulenev 15.04.2008 kokkuleppest, millest tuleneva nõude ainult Hexanor OÜ (pankrotis) vastu sai loovutuse kaudu, mitte teiste osapoolte vastu. Kokkulepet ei saa käsitleda lepingu muudatusena, vaid iseseisva kokkuleppena, mille ajalugu ulatub 29.10.2007 tehinguni. Hexanor OÜ-l ei tekkinud 29.10.2007 tehingust raha maksmise kohustust kuid ta pidi võõrandama kinnistud. Hexanor OÜ (pankrotis) käendas oma
emaettevõtja laenu ja võlgnik ning hageja moodustasid ÄS § 6 lg 3 mõistes kontserni. 15.04.2008 oli hageja võlgniku ainuosanik. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et võlgnikul ei tekkinud 29.10.2007 notariaalse lepingu alusel kohustusi. OÜ XXX müüs hagejale võlgniku osa hinnaga 71,73 miljonit krooni, 12,41 miljoni krooni täitmise eest vastutasid käendajatena, lepingu punkt 7.1 järgi, B ja A, võlgnik ei võtnud 29.10.2007 lepinguga OÜ XXX ees mingeid kohustusi. Võlgnikul ei tekkinud kohustusi käenduslepingu alusel, kuna see on tühine vorminõude rikkumise tõttu ning kohustusi TsÜS § 84 lg 1 järgi ei tulene. 29.10.2007 sõlmitud notariaalne leping sisaldas osa müügilepingust, mis sõlmiti vastavalt ÄS § 149 lg 4 notariaalses vormis. VÕS § 11 lg 3 kohaselt, tulnuks ka käendusleping notariaalses vormis sõlmida. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-14 märkinud, et kui lepingu notariaalse tõestamise nõue on kehtestatud lepingupoole kaitseks, on selle nõude rikkumise tagajärjeks tehingu tühisus. Hageja kohustuste käendamine võlgniku poolt on vastuolus ÄS § 159 lg 1 p 1,3 ja 4 ja lg 3 tulenenud tagatiste andmise keeluga. Hageja omas kuni 29.10.2007 lepingu sõlmimiseni võlgnikus 50% suurust osalust ja omandas selle lepingu alusel ka ülejäänud osaluse. Võlgnik pidi käenduslepingu järgi hakkama tagama tema enda ainuosaniku kohustuste täitmist OÜ XXX ees, mida hageja oli võtnud võlgniku osa omandamiseks. Samuti B ja A kohustuste täitmist, kes olid 29.10.2007 seisuga juhatuse liikmed. Tõenäoline on, et notar keeldus sellist kokkulepet 29.10.2007 lepingus tõestamast.
6.Võlgniku kohustuste tekkimise aluseks ei saa olla 15.04.2008 kokkulepe, kuna see on tühine vorminõude rikkumise tõttu. 15.04.2008 kokkulepet tuleb käsitleda 29.10.2007 notariaalse lepingu muutmise lepinguna, sest muudeti ostuhinna tasumise korda ja hinna suurust. Ostuhinna 62,41 miljoni krooni asemel tuli tasuda OÜ-le XXX 50 miljonit krooni. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud tehingut muuta samas vormis. Hageja väide, et kokkulepe oli võlgnikule kasulik on ebaoluline ja meelevaldne. 29.10.2007 notariaalsest lepingust tulenevad kohustused oleks pidanud täitma hageja, kohustus OÜ XXX ees, mis ei oleks 29.10.2007 lepingu p 4.3 sätestatud tingimusi arvestades kunagi sissenõutavaks muutunud, muudeti 15.04.2008 kokkuleppega sissenõutavaks. Hageja ei olnud väidetavat nõuet kostja vastu kehtivalt omandanud. Kõik nõude loovutamise lepingud on tühised TsÜS § 83 lg 1 seaduses sätestatud vorminõuete rikkumise tõttu, sest need tulnuks sõlmida VÕS § 11 lg 3 järgi notariaalselt. Nõude loovutamise korral saab võlgnik vastuväiteid esitada ka juhul, kui talle sellest teavitati. OÜ QQQ ja hageja vahel 08.03.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingul ei saa olla mingit õiguslikku tagajärge, sest lepingu punktide 1.1, 1.3 ja 1.4 kohaselt pidi OÜ QQQ loovutama hagejale nõude üksnes võlgniku vastu, mitte aga teiste 15.04.2008 kokkuleppe järgsete võlgnike vastu. Kostja leiab, et selline loovutamine ei ole võimalik. Kui oleks kehtivalt nõuded omandatud, oleks saanud vastavad nõuded loovutada hagejale üksnes kõigi solidaarvõlgnike, ka hageja, B ja A suhtes. Sellisel juhul oleksid kõnealustest lepingutest tulenevad nõuded igal juhul lõppenud. Põhikohustus on lõppenud VÕS § 206 lg 1 alusel poolte kokkulangemisega, kuna hageja oleks omandanud nõude iseenda vastu.
7.Hageja poolt nõude esitamine võlgniku kui käendaja vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte rikkumine seisneb selles, et samade füüsiliste isikute B ja A kontrolli all tegutsenud hageja ja võlgnik ja teised äriühingud on sõlminud teadlikult ebaseaduslikke tehinguid. Võetud on suuremahulisi kohustusi samade isikute kontrolli all tegutsevate võlausaldajate ees, mille abil kontrollida võlgniku pankrotimenetlust. Hageja ja võlgnik on tütar - ja emafirma, kelle lõplikuks kasusaajateks on B ja A.
Hageja, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine osanikele, püüab saada võlgniku pankrotivarast raha tuginedes käenduslepingule, mille sõlmimisega rikkus samaaegselt hageja osanikuks olnud A võlgniku juhatuse liikme kohustusi. Kui eeldada, et hageja on kehtivalt omandanud OÜ-le XXX kuulunud nõude võlgniku vastu, tähendab selle esitamine sisuliselt seda, et hageja tugineb iseenda, kui põhivõlgniku kohustuse rikkumisele. 29.10.2007 lepingust tulenevad nõuded ei ole kajastatud ühegi äriühingu aruandes. Sarnastel asjaoludel on võlgnikuga seostud isikud esitanud pankrotimenetluses teisigi nõudeid.
8.Hageja ja tema juhatuse liige W on oma tegevusega suurendanud viivise suurenemise. Puudub teave, et ta oleks astunud mingeid samme enne pankrotimenetlust võla sissenõudmiseks. Mõlema, nii võlgniku kui hageja, puhul pidanuks enne põhinõude sissenõutavaks muutumist juba pankrotiavaldus olema esitatud. Kostja esitab ka viivise osas vähendamise taotluse VÕS § 113 lg 8 alusel. Kokkuleppe p 3 kohane viivis 0, 25% ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 10 korda, mis on ebamõistlikult suur VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Hagi rahuldamise korral tekib võlgnikul nõudeõigus hageja vastu, mida on võimalik tasaarvestada. Kui nõuet tunnustada, muutub sellega sissenõutavaks ÄS § 159 lg 4 teisest lausest tulenev kahju nõue hageja vastu. Võlgnikul on hageja vastu nõue hageja kohustuste tagamiseks 02.11.2007 antud käendusest 2 010 767.48 eurot. Võlgnik käendas hageja kohustuste täitmist Tallinna Äripanga AS ees. Sellest laenulepingust on täidetud kohustusi võlgniku vara arvelt 127 823.30 eurot. VÕS § 152 lg 1 alusel läks nõue üle võlgnikule. OY EEE poolt 22.12.2017 ülevõetud kohustuste puhul on tegemist OÜ Tankud kohustusega, tasu 1 152 643.36 eurot nende ülevõtmise eest pidi maksma aga võlgnik. Kohtu põhjendused
9.Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Harju Maakohus on 17.06.2019 määrusega kohustanud Osaühing Tankud tasuma kostja menetluskulude katteks tagatist summas 2 000 eurot.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
12.Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Hagi on kohtusse esitatud 22.04.2019.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231
lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
14.Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda: • 17.10.2018 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ Hexanor pankroti; • hageja Osaühing Tankud esitas 08.11.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 4 673 539,3 eurot; • hageja nõudele esitas 19.03.2019 võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses vastuväite võlgniku pankrotihaldur.
15.Kohus juhindub antud asjas VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pankrotimenetluses peab haldurile esitatava nõude suurust ja alust tõendama nõude esitaja. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
16.Hageja on pankrotihaldurile ja kohtule oma nõude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid, 29.10.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu, 15.04.2008 sõlmitud kokkuleppe, 12.05.2008, 08.03.2011 ja 08.03.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingud. Kohus lähtub nimetatud dokumentaalsetest tõenditest asjaoludele hinnangu andmisel.
17.Kohus on 01.05.2019 määrusega hagi menetlusse võtnud. Kostja on kohtule esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja taotluse menetluskulude tagatise saamiseks. Kostja on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosolek toimus 19.03.2019 ning hagi võib esitada ühe kuu jooksul. Kostja lähtub TsÜS § 136 lg-st 3, mis näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kostja tugineb Riigikohtu lahendile 2-17-7745 ja leiab, et tähtaeg möödus 19.03.2019 kell
24.00.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 alusel jätta läbivaatamata. Kohus lähtub TsÜS § 135 lg-st 1, mil tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsMS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Käesoleval juhul saabus tähtpäev nädalavahetusel ja hagi esitati esmaspäevasel päeval. Hageja on hagi esitanud 22.04.2019,
esmaspäeval, ehk esimesel tööpäeval, mis järgnes puhkepäevadele, kuhu jäi hagi esitamise tähtpäev. Taotlus asja läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.
18.Harju Maakohus määras 17.06.2019 määrusega tagatise summaks 2000 eurot. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest tagatissumma tasuti mitte 12.08.2019, vaid 15.08.2019. Hageja taotles tähtaja ennistamist seoses puhkusel viibimisega. Kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks alus puudub. Hageja on vastavasisulise taotluse tähtaja pikendamiseks esitanud ja seda põhjendanud puhkusel viibimisega. Arvestades asjaolu, et tegemist on äriühinguga, kus maksetoimingute tegemiseks peab olema selleks õigustatud isik, tuleb tähtaega pikendada ja lugeda tagatissumma tasutuks. Kohus võib TsMS § 64 lg 1 kohaselt tema määratud tähtaega põhistatud avalduse alusel pikendada. Seega tuleb tähtaega pikendada ja lugeda tagatissumma tasutuks tähtaegselt. Taotlus asja läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega selle resolutsioonis, kuivõrd menetluse kestel on seisukoht võtmata.
19.Kostja on seisukohal, et 29.10.2007 võlgniku ja OÜ XXX vahel sõlmitud käendusleping, millega võlgnik, kelle osa omandati, käendas ise kõiki OÜ XXX nõudeid, mis OÜ-l XXX tekivad võlausaldaja, B ja A vastu seoses 29.10.2007 sõlmitud lepinguga. Need on loovutatud OÜ- le YYY, seejärel OÜ-le QQQ ja lõplikult OÜ-le Tankud (võlgniku ainuosanik). Kostja leiab, et nõue on lõppenud kokkulangemisega. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et võlgnikul ei tekkinud 29.10.2007 notariaalse kokkuleppe alusel kohustusi, käendusleping ja 15.04.2008 kokkulepe on tühised vorminõuete rikkumise tõttu, hageja ei ole läbi loovutuste nõuet kehtivalt omandanud, nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega ning alternatiivselt nõue olemasolul tuleks see tasaarvestada võlgniku nõudega hageja vastu.
20.Esmalt märgib kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et 29.10.2007 lepingust tulenevad nõuded oleks kajastatud läbi mitmete loovutuste väidetava nõude saanud äriühingute raamatupidamise dokumentides. Kostja on sellele asjaolule menetluse kestel viidanud, tuues esile, et nõude eesmärk võib olla saada positsiooni võlgniku pankrotimenetluses, arvestades äriühingute seotust ühingu juhtisikutega. 24.08.2021 kohtu korraldaval istungil leidis hageja esindaja, et asjaolu, et ühes aruandes on see tehing kajastamata, ei tõenda, et üheski ei ole. Samas ei ole kinnitavaid tõendeid esitanud. Käesolevas menetluses ei ole küll eesmärgiks hagis toodud tehingute eesmärgi hindamine, kuid ebatõenäoline ja põhistamata on tehingute järjestus ja sisu arvestades võimalikku ettevõtlustegevust. Kohtu hinnangul, kui ei ole need õigused ja kohustused kajastatud teistes tõendites, näiteks raamatupidamises, on see üks osa tõendite kogumis hindamises. Kohtule esitatud menetlusosaliste avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed TsMS § 328 lg 1 kohaselt.
21.Pankrotihaldur tegutseb pankrotimenetluses võlgniku eest ja nimel PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel. Seega on OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihalduril kostjana käesolevas menetluses õigus esitada kõik käendaja vastuväited pankrotimenetluses esitatud nõuetele. VÕS § 149 lg 1 alusel võib käendaja esitada kõik vastuväited, mis on nõudele põhivõlgnikul ka siis, kui põhivõlgnik nõuetele vastu ei vaidle. Käendaja vastutuse suuruse osas tuleb lähtuda VÕS § 145 lg 5 sätetest, mille kohaselt kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. VÕS § 149 lg 5 järgi on käendajal õigus nõuda kohustuse täitmist pandiõiguse arvelt. VÕS § 145 lg 1 ja VÕS § 162 lg 1 järgi on käendajal õigus nõuda leppetrahvi ja viivise vähendamist. Kohus lähtub hagimenetluses TsMS § 5 kohaselt poolte väidetest ja vastuväidetest. Kostja väitel on 29.10.2007 sõlmitud käendusleping tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Lepingust nähtuvalt Hexanor OÜ (pankrotis) ei võtnud 29.10.2007 notariaalse lepinguga kohustust tagada hageja kohustuste täitmist OÜ XXX ees. 29.10.2997 käenduslepingu p 1 järgi kohustus võlgnik käendajana
tagama OÜ XXX kõiki nõudeid, mis tekivad OÜ NNN, A või B ees. VÕS § 11 lg 3 kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käendusleping, millega võlgnik kohustus käendama 29.10.2007 osa müügilepingust tulenevaid hageja kohustusi OÜ XXX ees oleks pidanud viidatud sättest tulenevalt olema notariaalselt sõlmitud. Kohtule esitatud käendusleping ei ole seega vorminõutele vastav. Hageja viide hea usu põhimõttele ei ole kohaldatav ega muuda vorminõuet. Samuti on ebausutav, miks sõlmiti 29.10.2007 notariaalne leping ning sama ajal eraldi käendusleping. (tlk 25, Ikd). Käenduslepingu sõlmimisega on rikutud ka ÄS § 159 lg 1 punktide 1, 3 ja 4 ning lg 3 nõudeid. VÕS § 159 lg 5 järgi kohaldatakse laenukeeldu ka muudele samaväärsetele majandustehingutele. Antud tehinguga asus võlgnik tagama oma ainuosaniku ehk hageja kohustust kolmanda isiku ees, mille hageja oli võtnud seoses võlgniku osa omandamisega.
22.Kostja leiab, et 15.04.2008 sõlmitud kokkuleppega muudeti 29.10.2007 (tlk 18, Ikd) notariaalses lepingus märgitud müügihinda ja tasumise tähtaega, see ei ole võlatunnistus. Hageja leiab, et see kokkulepe oli suunatud uute õiguste ja kohustuste tekkimisele. 15.04.2018 kokkulepe (tlk 26, Ikd) on sõlmitud OÜ XXX, keda esindas juhatuse liige L, OÜ NNN, keda esindas juhatuse liige A, OÜ Hexanor, keda esindaja juhatuse liige B ja A ja B vahel. Kokkuleppega välistati hagi ja pankrotiavalduse esitamine nimetatud isikute vastu 29.10.2007 sõlmitud lepingutest, kui hiljemalt 15.04.2018 tasutakse OÜ-le XXX 50 000 000 krooni. 24.05.2021 menetlusdokumendi punktis 2.2.6 toodud asjaolude kohaselt leiab hageja, et 15.04.2008 konstitutiivse kokkuleppega loodi eraldi iseseisev kohustus kõigile osapooltele (tlk 159, pöördel, IIkd). Selle kokkuleppe alusel on hageja väidetel vaidlusalune nõue esitatudki. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et isegi kui käendusleping oleks tühine, ei oma see tähtsust 15.04.2008 kokkuleppe hindamisel. Kohus ei nõustu ka selles, et vaid 15.04.2018 kokkulepe on hagi asjaoluna nõude aluseks iseseisva kohustuse tekkimise alusena. Hageja väide, et tegemist oli uue iseseisva kohustuse loomine läbi konstitutiivse võlatunnistuse, ei ole kooskõlas kokkuleppe punktidega 1 ja 2. Kokkuleppe punktis 1 on kokkuleppe pooled esile toonud 29.10.2007 sõlmitud notariaalset lepingut. Sõlmiti väidetav kokkulepe, mille järgi kohustub võlgnik tasuma võlausaldajatele märgitud summa varasema lepingu alusel, millega loeti sellest lepingust tulenevad kohustused täidetuks. See ei anna alust järeldada uue iseseisva kohustuse tekkimiseks. 15
23.29.10.2007 sõlmitud käendusleping on tühine tulenevalt TsÜS § 83 lg 2 ja 84 lg 1 vorminõuete rikkumise tõttu. TsÜS § 77 lg 2 kui pooled on tehingu teinud teatud vormis, kehtivad selle kohta seaduses sätestatud nõuded, lg 3 järgi saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingute muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab lepingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. 29.10.2007 käendusleping oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, sest selle lepingu järgi käendas OÜ Hexanor (pankrotis) notariaalselt tõestamisele kuulunud osa müügilepingust tulenevate Osaühing Tankud kohustuste täitmist OÜ XXX ees.
24.Õige on kostja väide, et alles 24.05.2021 menetlusdokumendis on hageja asunud väitma, et nõue tuleneb vaid 15.04.2008 kokkuleppest. 22.04.2019 kohtule esitatud hagiavalduses olid asjaoludes esile toodud 29.10.2007 tehingud ja loovutuslepingud. Hagi elementideks on TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagi faktilised asjaolud ja nõue. Hageja on ka ise sõnastanud oma 24.05.2021 menetlusdokumendi täiendava seisukohana, seega lähtub kohus ka 22.04.2019 hagiavalduses toodud asjaoludest. TsMS § 206 näeb ette hageja õiguse muuta hagi alust või eset, käesoleval juhul ei ole hageja hagi asjaolusid muutnud ja kohus lähtub ka 22.04.2022 esitatud hagiavalduse asjaoludest. Hagi muutmiseks ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi faktiliste või õiguslike väidete laiendamist.
25.Seega on menetluse kestel tekkinud vaidlus täiendavalt selle üle, kas 15.04.2008 kokkulepe on sõlmitud võlatunnistusena, ning kui on, kas konstitutiivsena või deklaratiivsena. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohtu hinnangul on hageja kohustus ka tõendada oma väidet, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kohtule esitatud tõenditest saab kogumis üheselt järeldada, et tegemist on kokkuleppega, mis sõlmiti varasema lepingu muutmise eesmärgil. Vaidlusaluses võlatunnistusena esitatud kokkuleppes viidatakse algsele kohustusele, nii notariaalselt tõestatud kokkuleppele kui käenduslepingule. Samuti puudub kokkuleppes sõnaselge märge, et oleks tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, see on määrava tähtsusega ja seda on märkinud riigikohus lahendis 3-2-1-69-06, 3-2-1-162-13. Kohus viitab ka, et nimetatud asjaolud on esile toodud pärast kostja vastuväiteid käesolevas menetluses. Seega hageja ei ole tõendanud, et poolte tahe 15.04.2008 kokkuleppe sõlmimisel oli luua konstitutiivne võlatunnistus ja kohus ei saa nõude tunnustamisel arvestada vaid selles kokkuleppes toodut.
26.Kostja on põhjendatult viidanud, et hageja ei ole hagi faktiliste asjaolude esiletoomises olnud järjepidev. Nii näiteks on hageja hagiavalduses pidanud võlgnikku käendajaks 29.10.2007 käenduslepingu järgi, kokkuleppe alusel juba solidaarvõlgnikuks. Seega tuleb kostjaga nõustuda, et tegemist ei ole võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, vaid kokkulepet tuleb hinnata koos varasemate lepingutega 29.10.2007 sõlmitud notariaalse lepinguga ning samal kuupäeval sõlmitud käenduslepinguga.
27.VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutusel üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused ning VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kostja väitel ei ole hageja väidetavat nõuet võlgniku vastu kehtivalt omandanud, see on lihtkirjalik tehing ning seotud vaid ühe isikuga solidaarvõlgnikest, samuti on käendus oma olemuselt aktsessoorne. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei omandanud 08.03.2011 nõuet võlgniku vastu. Käenduse aktsessoorsusest tulenevalt peab põhinõude võlausaldaja ja käenduse võlausaldaja olema sama isik, käendusest tulenevat nõuet ei saa loovutada põhinõudeta. Seega ei omandanud hageja 08.02.2011 lepingu alusel nõuet, sest OÜ QQQ ei saanud nõuet loovutada eraldi 29.10.2007 lepingust.
28.Kostja on viidanud kokkulepetes osalenud isikute osas hea usu põhimõtte vastasele tegutsemisele. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
29.Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt nõude esitamine võlgniku, kui käendaja või solidaarvõlgniku vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte rikkumine seisneb ka selles, et samade füüsiliste isikute B ja A kontrolli all tegutsenud hageja ja võlgnik ja teised äriühingud (loovutustes märgitud) äriühingud on sõlminud hagi asjaoludes kirjeldatud tehinguid, mille majanduslikku eesmärki äriühingute huvides ei ole esile toodud. Hageja ei ole asja sisulise arutamise käigus põhistanud, mis majanduslikul eesmärgil sellised suuremahulised kohustused on võetud, teise isiku kohustuse käendamine, võlgnikule väidetava kahjuliku tagajärje saabumine, kui hageja ei oleks kohustust XXX OÜ ees täitnud Isegi juhul, kui võlgnik oli veendunud, et tal õnnestub kinnisasjad võõrandada. Kostja on märkinud, et Osaühing Tankud ja võlgnik on tütar- ja emafirma, kelle lõplikuks kasusaajateks on B ja A. Seda väidet ei ole hageja ümberlükanud, tuues esile, et tegemist on kontserniga.
30.Kohus leiab, et vaidlusalused tehingud on tühised vorminõude rikkumise tõttu. Kui tehingu suhtes kehtib vorminõue, peab sellele vastama tehing tervikuna ning hilisemaid
kokkuleppeid tuleb vaadelda ühtse tervikuna lähtudes 29.10.2007 lepingust. Seega hõlmab lepingu puhul seadusest tulenev vorminõue kõiki pooltevahelisi kokkuleppeid, millest on moodustunud lepingu sisu. Kokkulepe laieneb ka tagatistele ja kõrvalkohustustele, loovutuste ja kohustuste muutmise kohta. Tehing tuleb muuta samas vormis TsÜS § 77 lg 3, teistsuguses vormis muudatuste tegemine on tühine ja leping kehtib algsel kujul. Esitades pankrotimenetluses nõude, peab hageja suutma seda ka põhjendada ja esitades nõude aluseks olevad dokumendid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas menetluses hageja nõue asja sisulise arutamise käigus tõendamist ei leidnud ning tuleb jätta tunnustamata. Kohus ei pea vajalikuks hinnata kostja alternatiivseid vastuväiteid (tasaarvestus), mis on seotud võimaliku hagi rahuldamisega, kuivõrd hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
33.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.