Osaühingu Hexanor Haldus hagi Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Hexanor määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Hexanor Haldus (regisrikood 11175263), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi esindajad Janne-Liisa Ottis määruskaebemenetluses Kostja: Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marko Kaevando ja Grete Tark Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Hexanor Haldus esitas 18.11.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Hexanor (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Martin Kruppi vastu 7 955 255,78 euro suuruse nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 19.03.2018 võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul nõudeavalduse 7 955 255,78 euro suuruse nõude tunnustamiseks. Pankrotihaldur vaidles hageja nõudele vastu. Hageja esitas hagiavalduse oma nõude tunnustamiseks juba 22.04.2019 ja see oli kohtu menetluses kuni 15.11.2019, mil jõustus hagi läbivaatamata jätmise määrus (tsiviilasi nr 2-19-6185). Seoses hagi esitamisega oli pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 tuleneva aegumistähtaja kulgemine seega kuni 15.11.2019 peatunud. Hagi on esitatud sellele järgneval esimesel tööpäeval.
3.Kuna kostja kohtule ei vastanud, rahuldas maakohus hagi 17.12.2019 tagaseljaotsusega.
4.Kostja esitas 06.01.2020 tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada ja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt peatada käesoleva asja menetlus kuni kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseni tsiviilasjas nr 2-19-6185 ja nende hüvitamiseni hageja poolt. Kohus ei võinud tagaseljaotsust teha. Samuti oli kostjal õigus jätta hagile vastamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 lg 2). PankrS § 106 lg 1 kohaselt oli hagi esitamise tähtaeg 22.04.2019. Hageja esitas hagi alles 18.11.2019. Kuna hageja ei taotlenud menetlustähtaja ennistamist, tuli maakohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest. Hagi ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada ka põhjusel, et tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei ole lõppenud, st kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu sama esemega ja samal alusel.
5.Hageja vaidles kajale ja menetluse taastamisele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas kaja, taastas asjas menetluse ja jättis hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna PankrS § 106 lg 1 sätestatud tähtaja näol ei ole tegemist aegumistähtajaga, mis peatuks hagiavalduse esitamisel kohtusse ja hageja ei ole koos hagiavaldusega esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Möödunud on ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. Hagi tuleb seetõttu jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
8.Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tsiviilasja nr 2-19-6185 menetlus ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks lõppenud, mistõttu on kohtumenetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mis ei ole lahendatud jõustunud kohtulahendiga (TsMS § 423 lg 1 p 4).
MÄÄRUSKAEBUS
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kaja rahuldamata, menetlus taastamata ja Harju Maakohtu 17.12.2019 tagaseljaotsus muutmata. Samuti leiab hageja, et maakohus jättis hagi põhjendamatult TsMS 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
10.Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata ilma mõjuva põhjuseta. Tagaseljaotsuses olid märgitud hagi rahuldamise alus ja kohtu põhjendused hagi õigusliku põhjendatuse kohta. Maakohus jättis seisukoha võtmata hageja väite kohta, et menetlustähtaeg oli peatunud seoses hagi esitamisega teises tsiviilasjas. Maakohtu seisukoht on ka üllatuslik. Hageja ei saanud selle kohta oma seisukohta avaldada ega tähtaja ennistamise taotlust esitada.
11.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamiseks ei olnud seadusest tulenevat alust. Hagi aluseks olevad asjaolud ei ole läbi vaieldud ja kohus ei ole saanud neile hinnangut anda. Seega ei võinud kohus jätta hagi läbi vaatamata. Maakohus ei selgitanud, miks ei pea riik andma hagejale õiguskaitset või miks ei peaks olema hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
12.Kostja palub keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest või alternatiivselt keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles hageja vaidlustab kaja rahuldamist ja menetluse taastamist ning muus osas jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Maakohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles hageja vaidlustas maakohtu määrust, millega maakohus rahuldas kaja ja taastas menetluse. Osas, milles hageja vaidlustas hagi läbi vaatamata jätmise määrust, jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et maakohus rahuldas hageja hagi varem tagaseljaotsusega, milles märkis, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kaja rahuldamise ja menetluse taastamise tõttu tagaseljaotsus ei jõustunud ja tsiviilasja menetlus jätkus tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud olukorras (TsMS § 418 lg 1). Kuna menetluse käigus selgus, et hagi oli menetlusse võetud seadusest tulenevat menetlustähtaega rikkudes, võis kohus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 järgi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmisel ei
lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Seetõttu ei ole käesolevas menetluses asjakohased ka määruskaebuse väited selle kohta, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole läbi vaieldud ja kohus ei ole saanud neile hinnangut anda.
17.Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata hageja väitega, et PankrS § 106 lg-st 1 tulenev menetlustähtaeg oli peatunud seoses hagi esitamisega teises tsiviilasjas. Menetlustähtajale aegumise peatumist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted ei kohaldu. Seda selgitas ka maakohus, märkides, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, mille möödalaskmise korral on võimalik taotleda menetlustähtaja ennistamist TsMS § 67 sätestatud korras (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-17-7745, p 12 ja 3-2-1-80-12, p 10). Maakohus märkis ka seda, et hageja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ega saagi seda enam teha, kuna sellekohase taotluse esitamise kuuekuuline tähtaeg on möödunud (TsMS § 67 lg 2).
18.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohtu määrus oli üllatuslik. Üllatava lahendi tegemise keeld tähendab, et kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalistel olnud võimalust seisukohta avaldada (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4). Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja on seadusest tulenevalt minetanud nõude esitamise õiguse.
19.Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.