Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 08.01.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt eelnes AS Kodu Grupp pankrotimenetlusele saneerimismenetlus, mis lõppes saneerimistähtaja möödumisel 10. veebruaril 2017. Pärast saneerimiskaitse lõppemist sattus äriühing uuesti raskustesse. 15. augustil 2017 kuulutas Harju Maakohus määrusega nr 2-17-4041 välja AS Kodu Grupp pankroti. Hageja esitas

184 020 EUR + km = 220 824. Sellest summast tasumata osa moodustab 206 153 eurot. Seoses vandeadvokaat Risto Vahimetsa tegevuskoha muutumisega ja liitumisega hagejaga, sõlmiti loovutustehingud, millega TGS-i nõuded AS-i Kodu Grupp vastu loovutati hagejale.“ Hageja on esitanud oma eelviidatud väidete tõendamiseks saneerimiskava koos lisadega ning 10.01.2012.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-15325, millega kohus kinnitas 13.09.2010.a. kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava AS Kodu Grupp saneerimismenetluses ning määras, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Risto Vahimets. Tasu saneerimisnõustajale viidatud kohtulahendiga ei määratud. Täiendavalt on hagiavaldusele lisatud 11.05.2016.a. Advokaadibüroo TGS OÜ ja Hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping, milles on esitatud väide, et Advokaadibüroo TGS OÜ-le kui loovutajale kuulub erinevaid nõudeid AS Kodu Grupp vastu vähemalt summas 206 153 eurot. Samas ei ole hagiavaldusele lisatud ühtegi tõendit, millest nähtuks viidatud nõuete omandamine Advokaadibüroo TGS OÜ poolt, seega on Hageja väide, millise kohaselt on ta omandanud Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-ilt nõuded Kodu Grupp AS (pankrotis) vastu, täielikult tõendamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletud. Nõuete loovutamise lepingu p 1.1 reguleerib nõuete loovutamist ning selle kohaselt annab Loovutaja (Advokaadibüroo TGS OÜ) Loovutuse Saajale (Hageja) üle vastusoorituse eest (s.o 1 euro vastavalt lepingu punktile 1.2) Nõude Võlgniku vastu nõude summas vähemalt 206 153 eurot (sisaldab käibemaksu) ja ka kõik muud nõuded Võlgniku vastu, mis omandati AS-ilt Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene. Lepingu punktis (i) on defineeritud loovutamise lepingu esemeks olev nõue ning see koosneb erinevatest Loovutajale kuuluvatest nõuetest AS Kodu Grupp vastu vähemalt summas 206 153 eurot. Nõudest 11043,94 EUR baseerub AS Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene arvel nr. 1231064, nõudest 66263,62 EUR baseerub AS Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene arvel nr. 1531281. Ülejäänud osas ei ole saneerimisnõustaja tasude eest arveid esitatud ja need esitab Loovutuse Saaja. Arvestades eeltoodut, ei ole võimalik jaatada, et Hageja poolt kohtule esitatud 11.05.2016.a. nõuete loovutamise lepinguga loovutatud nõuded olid nõuete loovutamise lepingu järgi piisavalt määratletud. Täiendavalt tuleb rõhutada, et lepingu punktis (ii) on ära märgitud poolte kinnitus selle kohta, et nad on teadlikud, et nõude sissenõudmise võimalus ja tõenäosus on väikesed, kuid sellele vaatamata on Hageja pidanud vajalikuks ja põhjendatuks käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist. Lepingu punktis (iii) on märgitud, et nõude loovutamine seondub vandeadvokaat Risto Vahimetsa (kes on AS Kodu Grupp kohtu poolt määratud saneerimisnõustaja ja tegutses sellisena läbi AS Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene) asumisega tegutsema Loovutuse Saaja juurde ning sellega, et Loovutaja sai nõuded oma omandisse kuna Risto Vahimets loobus osaliselt oma dividendinõudest AS Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vastu. Arvestades eeltoodut, ei ole arusaadav, millisel põhjusel ei ole Hageja kohtule esitanud tõendeid, millisest nähtuks viidatud nõuete omandamine Advokaadibüroo TGS OÜ poolt. Hagiavalduse lisana esitatud 10.01.2012.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-15325 ei ole kindlaks määratud saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostava saneerimisnõustaja Risto Vahimetsa tasu suurust. Risto Vahimets ei ole viidatud kohtumäärust ka vaidlustanud. Tegemist on jõustunud kohtumäärusega. Hageja on leidnud, et kuivõrd kohus kinnitas viidatud määrusega saneerimiskava, millise lisas nr 9 Exceli tabelis Rahavood 2010-2015 sisaldub mh rida saneerimise tasu kohta (tabel on koostatud Times New Roman kirjastiilis ning fondi suuruseks on valitud 8, millist on keeruline kui mitte öelda võimatu lugeda valitud kirjaviisi tõttu), siis on saneerimisnõustaja tasu 48 000 EEK kuus ehk 3 067 EUR kuus viie aasta jooksul põhjendatud.

Hagiavalduses on täiendavalt märgitud, et mingeid vaidlusi saneerimisnõustaja tasu suuruse üle ei olnud. Kostja peab vajalikuks viidata, et vaidluste puudumist selgitab asjaolu, et võlausaldajad ei olnud sellisest ebamõistlikult suurest tasust ega üldse mistahes tasust lihtsalt teadlikud ning sellele (tasule) ei ole tehtud ainsatki viidet üheski tsiviilasjas nr 2-10-15325 tehtud kohtulahendis. Saneerimisnõustaja tasu summas 48 000 EEK kuus ehk 3 067 EUR kuus viie aasta jooksul on enneolematu nii tänases kohtupraktikas, rääkimata aastast 2010, mil Hageja väitel vastavas tasus kokku lepiti. Arvestades 2010.a. keskmist töötasu, milline oli 11 874 EEK ehk 759 EUR kuus, oleks Hageja poolt nimetatud summa neljakordne keskmine töötasu. Samas võib eeldada, et saneerimisnõustaja Risto Vahimets tegeles sel perioodil siiski ka advokaaditööga ning sai ka oma tööandjalt AS Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene igakuist töötasu. Sellises ebamõistlikult suures tasus kokkuleppimine kahjustas oluliselt võlausaldajaid, kelle nõuded jäid ka seetõttu saneerimismenetluses täies ulatuses rahuldamata (v.a paar võlausaldajat, kelle nõudeid osaliselt rahuldati). Kostja rõhutab, et kuivõrd saneerimisnõustaja tasu on jäänud kohtu poolt määramata, puudub Hagejal igasugune õigus nõuda viidatud nõude tunnustamist AS Kodu Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Juhul kui nõustaja jätab tegevuse ja kulutuste aruande kohtule määratud tähtpäevaks esitamata, on kohtul õigus saneerimisnõustajale tasu või kulutuste hüvitist mitte määrata. Saneerimisnõustajal on õigus saada tasu saneerimiskava kinnitamisel või saneerimisnõustaja vabastamisel (nt saneerimismenetluse lõppemisel). Käesoleval juhul on tsiviilasjas nr 2-10-15325 saneerimiskava kohtu poolt kinnitatud 10.01.2012.a. määrusega ning 10.02.2017 kohtumäärusega lõpetati AS Kodu Grupp (pankrotis) saneerimismenetlus ja saneerimisnõustaja Risto Vabamets vabastati tema kohustustest AS Kodu Grupp (pankrotis) saneerimismenetluses – kummagi määrusega ei ole kindlaks määratud saneerimisnõustaja tasu suurust. Lisaks tuleb rõhutada, et saneerimisnõustaja tasu pärast saneerimiskava kinnitamist seoses järelevalve teostamisega saneerimiskava täitmise üle, saab olla kõigest 1/5 saneerimisnõustajale määratava tasu suurusest. Käesoleval juhul ei ole saneerimisnõustaja tasu suurus kohtu poolt kindlaks määratud, mistõttu puuduvad alused vastava nõude tunnustamiseks AS Kodu Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja peab täiendavalt vajalikuks viidata, et hagiavaldusele on lisatud kaks Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS arvet – 30.03.2012 arve nr 1231064 2011.a. aprill, mai ja juuni kuu eest saneerimisnõustaja tasu ning 21.12.2015 arve nr 1531281 2011.a. juuli-detsember 2011.a. ja 2012.a. saneerimisnõustaja tasu. Samas on kohus kinnitanud 13.09.2010.a. kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava alles 10.01.2012.a., vahepealsel ajal toimusid erinevad kohtuvaidlused, millised tingisid saneerimiskava vastuvõtmise viibimise. Seega jääb arusaamatuks, milles seisnes arvetel märgitud perioodil saneerimisnõustaja tegevus ning milliseid ülesandeid ta täitis, kuivõrd saneerimiskava oli juba koostatud ja samas ei saanud teostada ka järelevalvet saneerimiskava täitmise üle, kuivõrd saneerimiskava ei olnud veel kohtu poolt kinnitatud. Täiendavalt tuleb viidata, et kuivõrd saneerimiskava kinnitati 10.01.2012.a., siis alates viidatud kuupäevast oleks saneerimisnõustajal õigus saada tasu saneerimiskava täitmise üle teostamise eest, milline on vastavalt Justiitsministri 09.01.2009 määruse §-le 9 1/5 saneerimisnõustajale määratava tasu suurusest. Samas on 21.12.2015 arvel nr 1531281 märgitud saneerimisnõustaja tasu 2012.a. eest jätkuvalt 3067 eurot kuus (+ km). Lähtudes eeltoodust, on põhjendatud alus kahelda eelviidatud arvete esitamise õiguspärasuses, arvestades mh, et saneerimisnõustaja ei ole ka esitanud oma tegevuse ega kulutuste aruannet ning kohus ei ole vastavat tasu ka määranud. Hagiavaldusele on ka lisatud Hageja 06.12.2017 nõudeavaldus AS Kodu Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses, täiendavad dokumendid, milles Hageja on märkinud, et „alguses 4 kuud TGS esitas arveid ja need ka tasuti – selles osas pole ka nõuet esitanud“. Viidatud lause ei võimalda aga

aru saada, millist perioodi on Hageja silmas pidanud ning millises konkreetses summas on ta võlgnikult juba tasu saanud. Hageja ei ole oma väidet ka tõendanud. Juhul, kui lähtuda üksnes Hageja väitest, et võlgnik on saneerimisnõustajale tasunud 4 kuu eest, s.o 14 671 eurot (koos käibemaksuga), siis arvestades Eesti kehtivas kohtupraktikas väljamõistetud saneerimisnõustajate tasude suuruseid, on see käsitletav mõistliku saneerimisnõustaja tasuna kogu saneerimismenetluse eest. Näiteks tsiviilasjas nr 2-15-5064 määras kohus saneerimisnõustaja tasu suuruseks 5184,72 eurot (sh käibemaks); tsiviilasjas nr 2-16-1195 määras kohus saneerimisnõustaja tasu suuruseks 3942 eurot (sisaldab käibemaksu); tsiviilasjas nr 2-16-2853 määras kohus saneerimisnõustaja tasu suuruseks 10 000 eurot (sisaldab käibemaksu) ning saneerimisjärelevalve tasu ja kulude katteks koos käibemaksuga 2400 eurot (sh käibemaks) aastas, kokku kolme aasta eest 6000 eurot (lisandub käibemaks). Viidatud nõudeavalduses on Hageja täiendavalt märkinud, et „ülejäänud osas ehk 35 kuu eest on arved esitamata, kuid tasumise kohustus on tekkinud. Kuna võlgnik jättis eelnevad arved maksmata, siis uusi arveid ei väljastatud, et mitte tekitada rahavoolisi probleeme advokaadibüroole (kuna advokaadibüroo peab ise tasuma ära käibemaksu, kui klient jätab arve maksmata).“ Samas on Hageja jätnud märkimata, millist ajaperioodi on ta silmas pidanud, märkides, et „35 kuu eest on arved esitamata“, kuivõrd saneerimismenetlus kestis kuni 10.02.2017.a., mil kohus otsustas AS Kodu Grupp saneerimismenetluse lõpetada tsiviilasjas nr 210-15325. Eeltoodust nähtub, et võlgnik on jätnud tasumata nii 30.03.2012.a. arve nr 1231064, mis esitati tagasiulatuvalt aprill, mai ja juuni 2011.a. eest, kui ka 21.12.2015.a. arve nr 1531281, mis esitati 2011 juuli-detsember ja 2012.a. eest, misjärel saneerimisnõustaja loobus täiendavate arvete esitamisest, kuna võlgnik arveid enam ei tasunud. Viidatud tegevus annab ühest kinnitust selle kohta, et võlgnik Kodu Grupp AS (pankrotis) oli makseraskustes hiljemalt 2012. aastal. Vastavalt SanS § 16 lg 3 p 2 on saneerimisnõustajal kohustus analüüsida saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatada sellest kohe kohtule ja ettevõtjale. Käesoleval juhul on saneerimisnõustaja jätnud kohtu ja ettevõtjad võlgniku makseraskustest teavitamata. Seejuures on saneerimisnõustaja ise jätnud saneerimisnõustaja tasu arved võlgnikule esitamata põhjendusel, et advokaadibüroo ei peaks nendelt käibemaksu tasuma, kuna võlgnik arveid ei tasu, võimaldades saneerimismenetlusel jätkuda täiendavad 5 aastat ning arvutades endale kogu selle aja eest ebamõistlikult suurt saneerimisnõustaja tasu. SanS § 40 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Kõik võlgniku suhtes algatatud ja vahepeal peatunud menetlused jätkuvad, viivist saab võlausaldaja nõuda tagasiulatuvalt menetluse algusest peale. Saneerimisseaduse eelnõu (334 SE; Riigikogu XI koosseis) seletuskirja kohaselt on sellised tagajärjed valitud põhjusel, et saneerimismenetlus, mis ei ole eesmärgipäraselt (kava kinnitamisega) lõppenud, ei tohiks ettevõtjale kaasa tuua mingit kasu ega tekitada samal ajal kahju võlausaldajale. Vältida tuleks seda, et ettevõtja esitab menetluse algatamise avalduse n-ö igaks juhuks, sest menetlusega kaasneb võlausaldajate õiguste piiramine ja seda ei tohi teha üksnes ettevõtja uitmõtetele või lootustele tuginedes. Asjaolu, et 30.03.2012.a. arve nr 1231064 on esitatud tagasiulatuvalt aprill, mai ja juuni 2011.a. perioodi eest, annab põhjendatud aluse eeldada, et võlgniku makseraskused ilmnesid juba 2011.a. Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamisel peab saneerimisnõustaja teatama ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule (SanS § 50 lg 3). Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse selle abinõuga vähendada võlausaldajate riski. Muidu võib juhtuda, et saneerimiskava täitmise käigus kulutatakse ära seegi vähene vara, mis ettevõtjal veel on, ja järgneva pankrotimenetluse käigus ei ole

võlausaldajatel lootustki nõude osaliseks rahuldamiseks. Viidatud oht ongi käesoleval juhul suure tõenäosusega realiseerunud. SanS § 50 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tühistab saneerimiskava saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve teostamise eest. Kuivõrd võlgnik on jätnud järelevalve teostamise eest tasu maksmata, oleks saneerimisnõustaja pidanud esitama kohtule saneerimiskava tühistamise avalduse, mida saneerimisnõustaja Risto Vahimets aga ei teinud. SanS § 51 lg 2 sätestab, et saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on § 50 lõike 2 eesmärk kontrolli teostamisega distsiplineerida ettevõtjat ja sundida teda püsivalt analüüsima oma majandusseisundit ja tulevikuväljavaateid. Pidev majandusanalüüs võimaldab õigel ajal märgata lähenevaid majandusraskusi ning rakendada vajalikke meetmeid, näiteks esitada pankrotiavalduse. Kokkuvõtteks on nii paremini kaitstud võlausaldajate huvid ja tagatud kavas seatud eesmärkide saavutamine. Käesoleval juhul lõppes saneerimismenetlus saneerimiskava täitmise tähtaja möödumise tõttu ning seega saab võlausaldaja saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses (SanS § 53 lg 2), s.o 10 % väiksemas ulatuses. Saneerimisnõustaja eelkirjeldatud tegevus/tegevusetus on endaga kaasa toonud kahju tekkimise võlausaldajatele. SanS § 17 näeb ette saneerimisnõustaja vastutuse. Täiendavalt peab Kostja vajalikuks märkida, et Hageja, kes on käesoleva hagiavalduse esitanud AS Kodu Grupp (pankrotis) võlausaldajana, on samaaegselt pankrotivõlgniku AS Kodu Grupp (pankrotis) esindajaks tsiviilasjas 2-17-4041, s.o Peep Tammemäe avaldus AS Kodu Grupp pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluses nii võlgniku kui ka võlausaldaja samaaegne esindamine on äärmiselt tavatu ning võib kahjustada teiste võlausaldajate huve. Kohtu põhjendused

11.05.2016. a nõude loovutamise lepingu ärakirja ning perioodil 04.12.2008. a kuni 4.11.2009. a ja 30.03.2012 kuni 21.12.2015. a väljastatud arved, AS Kodu Grupp saneerimiskava (tl 8-11, 12, 1646).

saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja tasu määramisel (SanS § 18 lg-d 2 ja 3), tuleb arvestada mitte ainult seda, kas saneerimisnõustaja vastava hulga tööd tegi aga ka seda, kas see töö oli vajalik ja põhjendatud. SanS § 50 lg 6 sätestab, et järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks saneerimiskava kinnitamisel. Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 9 sätestab, et saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostavale saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtub kohus käesoleva määruse §dest 2, 3 ja 4 (lg 1) ning saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast (lg 2). Kohtu hinnangul leiab hageja ekslikult, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelise kokkuleppe olemasolul (tl 83-84), pole vajadust hakata tasu eraldi määrama (tl 78-79). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-11 asunud seisukohale, et kuigi kohus lähtub Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus peab esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Riigikohtu lahendist nähtub kohtu hinnangul üheselt, et saneerimisnõustaja tasu suuruse otsustab kohus kohtumäärusega ning üksnes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vaheline kokkulepe ei ole nõudeõiguse tekkimise aluseks.

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.