Petramark OÜ hagi Studio Draft OÜ vastu Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamise vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Petramark OÜ määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: Petramark OÜ (registrikood 10951624, asukoht Estonia puiestee 7, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja: Studio Draft OÜ (registrikood 11899825, asukoht Merivälja tee 5-211e, 11911 Tallinn), lepinguline esindaja Mae Küttik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.12.2017 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse
põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Petramark OÜ (hageja) esitas 03.08.2017 Harju Maakohtule hagi Studio Draft OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamise vaidlustamiseks Johnny H.W OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses.
2.Harju Maakohtu 11.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-50251 on kuulutatud välja võlgniku pankrot ning nimetatud pankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi. 25.08.2016 nõude loovutamise lepinguga omandas hageja AS-lt Tallinna Vesi nõude võlgniku pankrotimenetluses summas 862,94 eurot (tl 11-12). Harju Maakohtu 28.04.2015 määrusega kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt on Fashion Island OÜ nõude suuruseks võlgniku pankrotimenetluses 45 675,92 eurot ja AS Tallinna Vesi nõude suuruseks 862,94 eurot (tl 9-10). 15.06.2017 esitas hageja pankrotihaldurile nõude pankrotiseadus (PankrS) § 106 lg 2 alusel, milles taotles kokku kutsuda nõuete kaitsmise koosolek, kuivõrd hageja hinnangul põhineb Fashion Island OÜ nõue (loovutatud kostjale) võltsitud andmetel (tl 36 – 39). Kuivõrd pankrotihaldur ei ole kokku kutsunud uut nõuete kaitsmise koosolekut, esitab hageja maakohtule hagi kostja nõude tunnustamise vaidlustamiseks (PankrS § 106 lg 3).
3.10.10.2017 seisukohas palus kostja jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole käesoleval hetkel võlgniku võlausaldajaks. Võlgniku teine võlausaldaja Wientjes Consultancy OÜ (juhatuse liige ja ainuosanik IW) on tasunud tsiviilasjas nr 2-17-12173 hagejale tema nõude aluseks oleva summa 862,94 eurot kogu ulatuses, selgitusega „nõude väljamaksmine Johnny H.W OÜ pankrotiasjas“, mille tõenduseks on kostja esitanud maksekorralduse (tl 75). Samuti on teavitatud nõude väljamaksmisest võlgniku pankrotihaldurit, kes ei ole kohtule vastuväiteid esitanud (tl 76). Kostja viitas ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04.
4.28.11.2017 seisukohas leidis hageja, et kolmanda isiku poolt hageja nõude rahuldamine on vastuolus pankrotiseaduse ja heade kommetega ning seega tühine. Tehing on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 87, PankrS § 44). Hageja hinnangul on PankrS § 44 eesmärgiks keelata pärast pankroti väljakuulutamist teistsugused nõuete esitamise ja täitmise viisid, s.t tuua kaasa nende tühisus, ning tagada selliselt kõikide võlausaldajate kaitse. Riigikohus on TsÜS § 87 kohaldamise osas märkinud, et kui pandipidaja võõrandab vallaspandi eseme pankrotihalduri nõusolekuta, on ta sellega rikkunud PankrS § 138 lg-s 1 sisalduvat keeldu ning käsutustehing on TsÜS § 87 alusel tühine (RKTKo nr 3-2-1-47-11, p 14). Tehing on vastuolus ka heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1), kuna IW on teinud makse selleks, et välistada hageja kui pankrotivõlausaldaja staatus, sh tema võimalus vaidlustada kostja alusetut nõuet. IW tegevuse eesmärgiks on saada võltsitud andmetele tugineva tunnustatud nõude alusel alusetult varalist kasu võlgniku pankrotimenetluses ja kahjustada teisi võlausaldajaid ning pankrotivõlgnikku. Hageja ei tunnista kolmanda isiku poolt tehtud makset ja on makse 03.10.2017 tagastanud. Seega puuduvad kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise tagajärjed. Pankrotivõlausaldaja nõue on võlausaldaja käes mh vahendiks ja aluseks, mille kaudu on pankrotiseaduses sätestatud võlausaldaja õigusi kasutades võimalik võlausaldajal teostada kontrolli pankrotimenetluse, sh teiste pankrotivõlausaldajate nõuete õiguspärasuse üle (PankrS § 77 jj, § 100 jj). Juhul, kui aktsepteerida ühe võlausaldajaga seotud kolmanda isiku õigust „kinni maksta“ teised võlausaldajad, on ühel võlausaldajal
võimalik saavutada täielik kontroll pankrotimenetluse üle, välistada vaidlused oma nõude põhjendatuse üle ja saavutada pankrotivara arvelt oma alusetu nõude rahuldamine. Eeltoodu ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga (PankrS § 2). Pankrotimenetluse sisuks ja eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluse põhimõtete järgi, et tagada maksejõuetuse olukorras võlausaldajate võrdne kohtlemine. Pankrotiseadusest tulenevalt kuuluvad pankrotivõlausaldajate nõuded täitmisele pankrotivõlgniku poolt isiklikult tema pankrotivara arvelt. Hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamine eesmärgiga välistada hageja õigus vaidlustada kostja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud ilmselt alusetut nõuet, on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-16 p-s 14 leidnud, et isiku vastuoluline käitumine, mis takistab nõude maksma panemist, võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja viited PankrS § 103 lg-le 8 ja sellega seonduvale Riigikohtu lahendile nr 3-2-1116-04 on alusetud. Hageja nõue on tunnustatud. PankrS § 103 lg 8 reguleerib tunnustamata jäänud nõudeid ja ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele. Hageja ei ole kaotanud oma nõuet pankrotimenetluses. Hageja nõue ei ole IW-le üle läinud, kuna täitmata on võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4 (sh VÕS §-s 173) alused. Pankrotiseaduses ei ole reguleeritud, mis saab jaotisest, kui kolmas isik võla tasub, aga õigust jaotisele ei saa. Järelikult peab haldur ikka tegema väljamakse jaotusettepaneku alusel hagejale. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 14.12.2017 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja õigusi ei ole rikutud ja hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 2). Hageja vastuargumentatsioon kolmanda isiku poolt tema nõude täitmisele on väär ja vastuolus nii seaduse kui pankrotimenetluse eesmärgiga ja mh on hageja ise see pool, kelle tegevus antud menetluses on vastuolus heade kommetega, kuivõrd hageja üritab kasutada oma õigusi pankrotimenetluses mitte eesmärgipäraselt (oma nõude rahuldamine võimalikult suures määras), vaid teiste isikute õigusi ja pankrotimenetluse läbiviimist võimalikult palju segades ja takistades (mida hageja ka ise selgesõnaliselt oma 28.11.2017 seisukohas tunnistab, vt p 26). Seega hageja ei soovigi enda nõude realiseerimist vaid teiste nõuete realiseerimise takistamist. Kohtu hinnangul ei saa hageja pahatahtlik soov olla aktsepteeritav alus hagi menetlemisele.
7.Riigikohus on sarnast olukorda juba käsitlenud ja kujundanud vastavas osas õiguspraktikat (RKTKo nr 3-2-1-116-04). Riigikohus on nimetatud lahendis leidnud, et kolmanda isiku poolt pankrotimenetluse võlausaldaja nõude rahuldamine on õiguspärane ja toob kaasa selle võlausaldaja kui pankrotivõlgniku võlausaldaja õiguste kaotuse pankrotimenetluses.
8.Kolmanda isiku makse ei ole tühine vastavalt TsÜS §-le 87. PankrS § 44 ei saa tõlgendada, kui absoluutset keeldu, kuivõrd see läheks vastuollu pankrotimenetluse ühe põhieesmärgiga, milleks on võlausaldaja nõude võimalikult suures määras rahuldamine. Seejuures ei ole PankrS §-ga 44 vastuolu olemasolu kinnitanud ka kõrgema astme kohtud, vaid leidnud, et kolmanda isiku poolt pankrotivõlgniku võlgnevuste tasumine on lubatud (RKTKo nr 3-2-1-116-04). Täielikult arusaamatu ja põhjendamatu oleks keelata isikute nõuete rahuldamine võimalikult suures määras. Lisaks ei ole seaduseandja ilmselgelt soovinud sellist tõlgendust.
9.Kolmanda isiku makse ei ole tühine vastavalt TsÜS §-le 86. Esiteks ei ole kolmanda isiku poolt hagejale tema nõude rahuldamine puhtalt oma olemuselt heade kommete
vastane. Teiseks on hageja väited kostja nõude võltsituse kohta antud hetkel paljasõnalised ja ei oma seega antud küsimuse hindamisel tõenduslikku väärtust. Kolmandaks on väär ja ebakohane hageja väide võlausaldajate ja pankrotivõlgniku õiguste kahjustamisest kostja poolt, kuivõrd hageja saab rääkida ja võidelda ainult enda õiguste eest, teised isikud ei ole kuidagi andnud hagejale volitust rääkida või võidelda nende eest ning asjaolu, mille üle vaidlust ei ole, on see, et kolmas isiku hüvitas hagejale tema nõude 100% ja seega ei ole kolmanda isiku tegevus kuidagi kahjustanud hageja kui pankrotivõlgniku võlausaldaja põhjendatud õigusi.
10.Siinkohal tõusetub jällegi hageja enda pahatahtlikkuse küsimus, mida kohus eelpool juba mainis. Nimelt on hageja millegipärast seisukohal, et temal on lisaks/vaatamata nõude rahuldamise õigusele ka õigus takistada ja segada teiste asjaomaste isikute õiguste realiseerimist lihtsalt seepärast, et hageja tahab või tunneb sellise tegevuse õige olevat, olenemata sellest, kas teiste isikute tegevus teda ennast puudutab või mitte. Pankrotimenetluses teise võlausaldajate nõude vaidlustamine kannab endas vaidlustust esitava võlausaldaja õiguste kaitse eesmärki, kuivõrd alusetu nõudega isiku nõude tunnustamine eelduslikult vähendab vaidlustust esitava võlausaldaja nõude rahuldamise suurust. Antud juhul aga on hageja oma nõude pankrotivõlgniku vastu saanud 100% ulatuses rahuldatud, mistõttu hageja ei ürita ilmselgelt kaitsta antud hagis enda õigusi vaid takistada võimalikult palju teiste isikute õigusi.
11.Lisaks eeltoodule tuleb arvestada fakti, et ükski teine võlausaldaja, pankrotivõlgnik ega ka pankrotihaldur ei ole vaidlustanud kostja nõuet, mistõttu on hageja seisukoht endast kui mingisugusest kõigi teiste õiguste eest seisjast küüniline, kuivõrd keegi teine asjaomane isik ilmselgelt ei tunne, et kostja nende õigusi kuidagi riivaks.
12.Seega kokkuvõtlikult ei riku kostja tegevus hageja õigusi, kuivõrd hageja (põhjendatud) õigused pankrotimenetluses on saanud 100% rahuldatud; teised asjaomased isikud ei tunne, et kostja rikuks nende õigusi, kuivõrd keegi teine peale hageja ei ole kostja nõuet kahtluse alla seadnud; hageja ainus eesmärk antud hagi esitamisel saab olla teiste isikute õiguste rikkumine/takistamine - mistõttu ei ole kostja tegevus heade kommete vastane, küll aga on heade kommete vastane hageja enda tegevus.
13.Hageja poolt makse tagastamine ei muuda olematuks kolmanda isiku sooritust. See mida hageja saadud rahaliste vahenditega edasi tegi, on juba hageja enda asi. Seadus sätestab ainult ühe võimaluse sooritusest keeldumiseks, nimelt VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Antud juhul aga ei ole võlgnik vastu vaielnud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele.
14.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Määruskaebus
15.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Hageja palub määrata menetluskulude jaotuse kindlaks pärast asja sisulist lahendamist ning hagi läbivaatamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda.
16.Maakohus on rikkunud hagi läbi vaatamata jätmise korda. Kohus ei ole asja läbi vaatamata jättes arvestanud kõikide asjas tähendust omavate asjaoludega, mistõttu on kohus rikkunud diskretsiooni põhimõtteid. Maakohus ei ole täitnud TsMS § 425 lg 1 nõudeid (s.o ei ole määruses märkinud, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu). Arvestades, et tegemist on keerulise tsiviilasjaga, kus on pooleli teisi tsiviilasju, tuli kohtul korraldada istung hagi läbi vaatamata jätmise lahendamiseks vajalike kõikide asjaolude väljaselgitamiseks ja poolte selgituste saamiseks (TsMS § 425 lg 2).
17.Puuduvad hagi läbi vaatamata jätmise alused. Pankrotimenetluse õiguspärasus, sh pankrotimenetlusega seotud isikute õiguste tagamine ja selleks pankrotimenetlusest alusetute nõuete välistamine vaidlustamise kaudu on eesmärk, millele riik peab andma õiguskaitset. Kostja nõue võlgniku panrotimenetluses põhineb võltsitud andmetel. Kostja nõue rikub hageja õigusi, kuivõrd hageja ei aktsepteeri kolmanda isiku poolt tehtud makset ning lisaks sõltuvad tsiviilasjas nr 2-16-8552 hageja vastu esitatud nõuded kostja nõude olemasolust. Samuti on hageja võlgniku pankrotimenetluses massivõlausaldajaks tsiviilasjas nr 2-16-8552 tekkinud menetluskulude osas.
18.Aktsepteeritav ei ole maakohtu seisukoht, kus alusetuid nõudeid vaidlustava ja õiglase pankrotimenetluse eest seisva isiku tegevus hinnatakse kohtu poolt heade kommetega vastuolus olevaks. Olukorras, kus haldur ei vaidle vastu ilmselgelt alusetule nõudele, tuleks eitada võlausaldaja õiguste lõppemist kolmanda isiku poolt nõude täitmise tagajärjel ja anda võlausaldajale võimalus alusetu nõude vaidlustamiseks. Kohus on jätnud arvestamata, et kostjaga seotud kolmas isik on tasunud hageja nõude eesmärgiga välistada kostjale tülikas vaidlus kostja nõude tunnustamise üle ja saavutada selliselt kerge vaevaga enda alusetu nõude väljamaksmine pankrotivarast. Seisukoht, et nõuet vaidlustava võlausaldaja nõude täitmine välistab vaidluse vaidlustatud nõude üle, ei taga pankrotimenetluse õiguspärasust ja võimaldab alusetu nõudega võlausaldajal teiste võlausaldajaid nö „välja ostes“ dikteerida kogu pankrotimenetlust endale sobivas suunas. Seega muutub sisutuks ka pankrotiseaduses ettenähtud võlausaldaja õigus vaidlustada alusetuid nõudeid. Alusetu on kohtu seisukoht, et ühtegi teist võlausaldajat kostja alusetu nõue ei häiri ega riku kellegi teise õigusi. Väiksemate võlausaldajate jaoks ei ole nõude vaidlustamine majanduslikult otstarbekas.
19.Hageja vaidleb vastu hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamisele kolmanda isiku poolt, ei tunnista tehtud makset ning on alusetu makse tagastanud. Kolmanda isiku õigus täita võlgniku asemel võlausaldaja nõudeid ei ole pankrotimenetluse raames absoluutne. Nõuete rahuldamine peab toimuma pankrotiseaduses sätestatud korras. Maakohus on selles osas alusetult lähtunud võlaõigusseaduse regulatsioonist. Hageja nõue ei ole IW-le üle läinud, kuivõrd antud juhul puuduvad VÕS § 78 lg-st 4 tulenevad nõude ülemineku alused, sh VÕS §-s 173 sätestatud seaduse alusel nõude ülemineku alused ja võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest tulenevad alused.
20.Võlausaldaja nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust on vastuolus seaduse ja heade kommetega ning seega tühine. Lisaks ei ole maakohus võtnud seisukohta hageja väite osas, et kostja ja kolmanda isiku tegevus nõude täitmisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodud väidete osas jäi kaebaja suures osas juba maakohtus välja toodud seisukohtade juurde. Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-47-11 (p 14).
21.Nõude täitmine kolmanda isiku poolt toob kaasa ka vastuolud jaotusettepaneku täitmisel.
22.Kohtu viited PankrS § 103 lg-le 8 ja sellega seonduvale Riigikohtu lahendile nr 3-2-1116-04 on alusetud. PankrS § 103 lg 8 reguleerib tunnustamata jäänud nõudeid ja ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele. Praeguse asja kontekst on teine ja lahendis nr 32-1-116-04 toodud Riigikohtu seisukoht ei kuulu antud asjaoludel kohaldamisele või vajab käeoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades korrigeerimist.
23.TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulude jaotus ei ole antud juhul õiglane, kuivõrd kostja juhatuse liige on tasunud hageja nõude peale hagi esitamist. Juhul, kui kohus peab hagi läbi vaatamata jätmist põhjendatuks, tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lõiget 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Menetluse edasine käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
26.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusatatult hagi läbi vaatamata. Kuivõrd hagejale on kolmanda isiku poolt tasutud tema nõue võlgniku pankrotimenetluses, siis ei ole hageja enam võlgniku võlausaldajaks ning tal puudub seadusest tulenev õigus PankrS § 106 lg 2 kohase hagi esitamiseks. Kuivõrd hageja nõue on rahuldatud, siis puudub tal ka õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Kaebaja õigustatud huvi pankrotimenetluses saab piirduda võlausaldaja huvina saada oma nõue võimalikult suures määras rahuldatud, milline eesmärk on täidetud. Pankrotimenetluse seaduslikkuse tagavad pankrotihaldur ja kohus, mh on pankrotihaldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust (PankrS § 101 lg 1) ning haldur saab vaielda vastu põhjendamatu nõude tunnustamisele (PankrS § 103 lg 2). Käesoleval juhul on pankrotihaldur leidnud, et puuduvad andmed võlausaldaja nõude võltsituse kohta, nõue on korrektselt vormistatud ja põhineb pangaülekannetel (tl 34 pöördel). Seega on haldur nõude põhjendatuses veendunud ning kolleegiumil puudub alus halduri seisukohas kahelda. Lisaks on haldurile teatatud hageja nõude rahuldamisest kolmanda isiku poolt ning haldur ei ole sellele vastu vaieldnud (VÕS § 78 lg 2, tl 76).
27.Võlausaldajate huvide rahuldamine on pankrotimenetluse peamine eesmärk PankrS § 2 järgi, kuid see ei tähenda, et nõudeid tuleks rahuldada üksnes pankrotivõlgniku vara arvelt. Kolleegiumi hinnangul ei ole nõude täitmine muul viisil, kui võlgniku vara arvel vastuolus pankrotiseaduse eesmärkidega. Kuivõrd pankrotimenetluse eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses, siis ei saa võlausaldaja jaoks olla vahet, kas vastava kohustuse täidab võlgnik või tema eest kolmas isik. Ühe võlausaldaja nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust ei saa kahjustada teiste võlausaldajate huve saada pankrotivarast oma nõue võimalikult suures määras rahuldatud, kuna nõude täitmisel kolmanda isiku poolt pankrotivara ei vähene. Seetõttu on asjakohatu hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-47-11, kuna nimetatud lahendis on toimunud võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine läbi pankrotivara võõrandamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Käesoleval juhul ei ole aga kolmanda isiku poolt hageja nõude rahuldamisel pankrotivara vähenenud.
28.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et hageja nõude rahuldamine kolmanda isiku poolt ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1 ja § 87 alusel). Lisaks ei saa hea usu põhimõttega olla vastuolus olukord, kus hageja saab oma nõude täies ulatuses rahuldatud väljaspool pankrotimenetlust. Kaebaja huve ei saa rikkuda see, kuidas pankrotimenetlus edaspidi jätkub (kaebaja väidab, et kolmanda isiku poolt nõude täitmine võimaldab alusetu nõudega võlausaldajal teiste võlausaldajaid nö „välja ostes“ dikteerida kogu pankrotimenetlust endale sobivas suunas), kuivõrd hageja ei ole enam võlgniku võlausaldaja.
29.Maakohus on kolmanda isiku poolt nõude rahuldamise osas õigesti viidanud VÕS-i sätetele (VÕS § 78 lg-d 1 ja 2), kuna pankrotiseadus ei reguleeri kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja väited nõude ülemineku
kohta (VÕS § 78 lg 4, § 173), kuivõrd nõude üleminekuga seonduv puudutab IWe ja võlgniku õigusi, mitte hageja õigusi.
30.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-04 asjakohased ja kohaldatavad ka käesolevas asjas (olgugi, et tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04 esitati PankrS § 106 lg 1 kohane hagi, kuid käesolevas asjas on esitatud hagi PankrS § 106 lg 3 alusel) osas, mis puudutavad VÕS § 78 lg-te ja 1 ja 2 tõlgendamist ning järeldust, et nõude kaotamisel pankrotimenetluses, ei saa isikut lugeda enam võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud nõude tunnustamine rikub.
31.Võlgniku pankrotimenetluse raames ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et kostja nõue rikub hageja õigusi, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-16-8552 sõltuvad hageja vastu esitatud nõuded kostja nõude olemasolust ning samuti on hageja võlgniku pankrotimenetluses massivõlausaldajaks tsiviilasjas nr 2-16-8552 tekkinud menetluskulude osas. Kostja nõue rikuks hageja õigusi vaid siis, kui hagejal oleks nõue võlgniku pankrotimenetluses ning kostja alusetu nõude tõttu saaks ta oma nõude vähemas määras rahuldatud. Antud juhul sellist olukorda ei esine. Tsiviilasjas nr 2-168552 on Harju Maakohtu 08.01.2018 otsusega jäetud küll võlgniku hagi kaebaja vastu rahuldamata ning menetluskulud selles osas võlgniku kanda, kuid otsuse peale on edasi kaevatud ning see ei ole jõustunud. Isegi, kui tsiviilasjas nr 2-16-8552 tekiks võlgnikul kaebaja menetluskulude hüvitamise kohustus, siis vastava kohustuse täitmine pankrotivara arvelt (PankrS § 148 lg 1 p 1) ei muuda kaebajat võlausaldajaks PankrS § 8 lg 3 mõttes ning ei anna talle võlausaldaja õigusi (sh vaidlustada teiste võlausaldajate nõude põhjendatust).
32.Kolleegium ei näe probleeme jaotusettepaneku täitmise osas. Kuivõrd haldur on teadlik hageja nõude rahuldamisest, siis talle väljamakset ei tehta.
33.Maakohtule ei saa ette heita ka menetlusnormide rikkumist. TsMS § 425 lg 1 järgi märgib kohus hagi läbi vaatamata jätmise määruses, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kuna hagi jäeti läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ole enam võlgniku võlausaldaja ning tal ei ole seetõttu võimalik vastavat hagi esitada, siis ei saanud maakohus viidata hagiavalduse puudustele, mille kõrvaldamisel oleks hagi menetletav. TsMS § 425 lg 1 järgi peab kohus vajaduse korral hagi läbi vaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Eeltoodud säte annab kohtule valikuvõimaluse ning antud juhul ei pidanud kohus istungi korraldamist vajalikuks.
34.Maakohus on õigustatult jätnud menetluskulud hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul puuduvad alused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Riigikohus on TsMS § 162 lg 4 kohaldamise osas märkinud, et nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Kolleegium märgib, et hageja nõude rahuldanud isiku (IW) puhul ei ole tegemist kostja juhatuse liikmega ega osanikuga.
35.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.