Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ hagi Svea Finance AS-i vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2018.a määrus kaja rahuldamata jätmiseks ja 21.02.2018.a täiendav määrus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svea Finance AS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (registrikood 11399991), tehinguline esindaja vandeadvokaat Geidi Sile Kostja (määruskaebuse esitaja): Svea Finance AS (registrikood 11200943), tehinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2018.a määrus ja 21.02.2018.a täiendav määrus täies ulatuses. Teha tühistatud määruste asemel uus määrus, millega rahuldada Svea Finance AS kaja Harju Maakohtu 23.01.2018.a tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
Tühistada käesolevas asjas Harju Maakohtu 02.02.2018.a määrusega rakendatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2018/697.
4.Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 417 lg 4 lause 2). Määruse resolutsiooni punkti 3 osas saab esitada määruskaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 390 lg 1).
1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-180 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.04.01.2018.a esitas hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes. 23.01.2018.a rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt välja põhivõlgnevuse 5538 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 443,04 eurot ja alates 24.01.2018.a viivise põhivõlgnevuselt (5538 eurot) 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 5538 eurot. 29.01.2018.a esitas kostja tagaseljaotsusele kaja, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/697 enne kaja lahendamist, kaja rahuldada ja menetlus taastada. 02.01.2018.a tasus kostja tagatise summas 5538 eurot. 02.02.2018.a määrusega rahuldas kohus kostja tagaseljaotsuse täitmise peatamise avalduse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2018/697, kuni kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Kaja kohaselt esitas kostja tagaseljaotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 1 alusel kaja tingituna asjaolust, et hagimaterjale (sh hagi menetlusse võtmise määrust, millega kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama ja määrati selleks tähtaeg) ei toimetatud kostja juhatuse liikmetele isiklikult allkirja vastu ega ka elektrooniliselt kätte. Hagimaterjalid saadeti kostja elektronposti aadressile XXX. Kostja töötaja (raamatupidaja) YY kinnitas küll aadressilt XXX kohtule menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei edastanud neid dokumente seejärel kostja juhatuse liikmetele. Hagimaterjalid edastas raamatupidaja kostja juhatuse liikmele alles 23.01.2018. a pärast tagaseljaotsuse tegemist. 23.01.2018. a edastas raamatupidaja kostja juhatuse liikmele tagaseljaotsuse. Raamatupidaja (kostja töötaja) ei ole kostja seaduslik esindaja ja talle hagimaterjalide e-posti teel saatmisega ja tema poolt e-posti teel edastatud dokumentide vastuvõtmise kinnitusega ei saa hagimaterjale lugeda kostjale isiklikult või elektrooniliselt kättetoimetatuks. Tagaseljaotsust ei võinud teha ka põhjusel, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud (TsMS § 415 lg 1 p 3).
2.Hageja leidis, et TsMS § 415 lg 1 p 1 eeldused ei ole täidetud, sest hagi toimetati kostjale kätte elektrooniliselt. Elektronposti aadress XXX on kostja üldaadress. Kostja viitas sellele aadressile oma kodulehel kui juriidilisele kontaktile, sama aadress on märgitud kostja kontaktaadressiks sotsiaalmeedias, äriregistris ja erinevates inforegistrites. Edastatud materjalid jõudsid adressaadini, kust dokumentide kättesaamist kinnitas isik, keda kostja kasutab igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Kostja väide, et raamatupidaja ei edastanud dokumente juhatuse liikmele, on kontrollimatu ega oma tähtsust. Elektrooniline kättetoimetamine ei pea ilmtingimata toimuma infosüsteemis. Dokumendi saab elektrooniliselt kätte toimetada ka TsMS § 3111 lg-tes 4 ja 5 kirjeldatud juhtudel. Saab eeldada, et volitamata isikutel puudub XXX postkastile juurdepääs. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaldamiseks alust pole. Kohtul ei olnud alust keelduda tagaseljaotsuse tegemisest.
3.Harju Maakohus tegi 13.02.2018.a määruse, millega jättis kostja kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus tühistas rakendatud täitemenetluse peatamise täiteasjas
2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-180 nr 022/2018/697 ning määras, et määruse jõustumisel arvatakse kaja esitamisel tasutud kautsjon 400 eurot riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg-te 4 ja 5 järgi. Kohus saatis 08.01.2018. a menetlusdokumendid kostja üldisele elektronposti aadressile XXX. Hageja on asjakohaselt viidanud, et nimetatud elektronposti aadressile viitab kostja ise oma kodulehel kui juriidilisele kontaktile, sama aadress on märgitud kostja kontaktaadressiks sotsiaalmeedias, äriregistris ja erinevates inforegistrites. Kohtu hinnangul on elektronposti aadressi XXX näol tegemist aadressiga, mida kostja kasutab igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval juhul on elektronposti aadressilt XXX kostja töötaja (raamatupidaja) YY 08.01.2018. a kinnitanud menetlusdokumentide (hagiavalduse koos lisadega ning 08.01.2018. a kohtumääruse) kättesaamist. Kinnitusest nähtub dokumentide kättesaamise kuupäev (kinnituse saatmise aeg), milleks on 08.01.2018. a. Kohus on lähtunud nimetatud kuupäevast. Puuduvad andmed, et tegelikult saadi dokumendid varem kätte. Vaidlusalune kinnitus ei ole allkirjastatud. Nimetatud lõige annab täiendavalt võimaluse arvestada digitaalallkirjastamata kinnitusega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja esindaja ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs. Elektronkirjast nähtub, et tegemist on kostja majandustegevuses kasutatava elektronposti aadressiga. Puudub vaidlus, et kinnituse saatis kostja töötaja (TsMS § 323 lg 2). Hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mis loetakse kostja poolt omaksvõetuks, on õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud kliendileping 34-2017/ML-TLN, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale tellitud õigusteenust, kostja ütles pooltevahelise lepingu 07.12.2017. a üles. Lepingu p 5.4 järgi on kliendil (kostjal) kohustus maksta tasu advokaadibüroo poolt esitatud arvete alusel kõigi kuni lepingu lõppemiseni osutatud teenuste ning kantud kulude eest. Hageja on kostjale õigusteenust osutanud, s.o käsundi täitnud ja kostjale detailsete kirjeldustega arved esitanud, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Arvete tasumise tähtaeg oli 14.12.2017.a. Seega on kokkulepitud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja kliendilepingu nr 34-2017/ML-TLN p 5.6 alusel on hagejal õigus nõuda viivist 0,2 % tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest.
4.21.02.2018.a täiendava määrusega täiendas Harju Maakohus 13.02.2018.a määrust, jättes kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda, viidates TsMS § 169 lg-le 2.
5.26.02.2018.a esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 13.02.2018.a ja 21.02.2018.a määrused ja taastada asjas menetlus ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas määruse tegemisel ebaõigesti TsMS § 3111 lg-t 4 ja 5 kui asus seisukohale, et hagimaterjalid toimetati kostjale 08.01.2018. a elektrooniliselt kätte. Kostja jäi kajas esitatud seisukohtade juurde. Infosüsteemi kaudu kohus kostjale menetlusdokumente kätte ei toimetanud. Kohus ei üritanud kostjale infosüsteemi kaudu dokumente kätte toimetada. On üldteada asjaolu, et äriühingu üldist e-posti aadressi ei halda reeglina mitte juhatuse liige, vaid keegi äriühingu töötajatest. Hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. Antud juhul ei ole hageja hagis väitnud ega tõendanud, et kostja on hagis märgitud töö kätte saanud. Kohus ei ole määruses lahendanud kostja poolt kohtu deposiiti makstud 5538 euro tagastamise küsimust, kuigi oleks seda pidanud lõpplahendi tegemisel tegema.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-180
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrused tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ning TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi saab lugeda TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes nõuetekohaselt kättetoimetatuks, kui hagi kättesaamist kinnitas töötaja e-kirjaga. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude (RKTKm 3-2-1-19-09, p 15 neljas lõige). Samuti on Riigikohus leidnud, et kuigi TsMS § 319 (materiaalõiguslikule analoogile TsÜS § 118 lg 2) võimaldab lugeda menetlusdokumendi üldjuhul kättetoimetatuks tavaliselt saaja nimel dokumente vastuvõtvale isikule dokumendi üleandmisega ning TsMS § 323 võimaldab täiendavalt menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu, ei saa nimetatud kättetoimetamise viise lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu TsMS § 415 lg 1 p 1 ja ka p 2 tähenduses, kuna TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja (RKTKm 3-2-1-152-06, p 13; RKTKm 3-2-2-2-13, p 14 teine lõige, RKTKm 3-2-1-103-12, p 11, RKTKm 3-2-1-19-09, p 15 kolmas ja neljas lõige). Eelnimetatud tsiviilasjade asjaolude kohaselt võttis dokumendid vastu juriidilise isiku töötaja (sekretär, assistent, raamatupidaja) isiklikult allkirja vastu, kuid olenemata sellest tuleb ringkonnakohtu hinnangul samasugusele seisukohale asuda ka elektroonilise kättetoimetamise puhul. TsMS § 415 lg 1 p 1 puhul erineva tõlgenduse andmine elektroonilise ja isikliku kättetoimetamise juhtudel ei ole põhjendatud. Seega ei saa käesoleval juhul lugeda raamatupidaja e-kirjaga antud kinnitust dokumentide kättesaamise kohta nõuetekohaseks kättetoimetamiseks TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes, kuivõrd ta ei ole ei juriidilise isiku seaduslik esindaja ega lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, kas tegemist oli e-postiga, mida kostja kasutas igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Kohtule ei ole esitatud volikirja (TsMS § 221 lg 2), mille alusel saaks lugeda, et raamatupidaja oli TsMS § 218 lg 2 mõttes esindaja ja seega TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes õigustatud võtma kostja esindajana kostja nimel vastu menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt esineb TsMS § 415 lg 1 p-st 1 tulenevalt alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.
10.Kuivõrd ringkonnakohus leiab eeltoodud põhjendustel, et kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks võtta seisukohta määruskaebemenetluses esitatud ülejäänud väidete kohta.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-180
11.TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna esineb TsMS § 415 lg 1 p 1 olukord (absoluutne alus). Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Kohtul tuleb kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused (RKTKm 3-2-1-103-12, p 11). Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (TsMS § 418 lg 1).
12.Kuivõrd asjas menetlus jätkub, tuleb tühistada ka 21.02.2018.a täiendavas määruses kindlaks määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
13.Vaidlustatud määrusega arvas maakohus kautsjoni riigituludesse. Selles osas tuleb määrus samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. TsMS § 149 lg‐s 5 sätestatud eeldusi ei esine ja seega puudub alus arvata kautsjon riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule, kusjuures taotluses tuleb märkida kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).
14.Maakohus tagas kaja 02.02.2018.a määrusega, milles määras peatada tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse kuni kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Maakohus määras vaidlustatud lahendis, et peatamine tuleb tühistada maakohtu määruse jõustumisel. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning seega maakohtu määrus ei jõustu, tühistab ringkonnakohus rakendatud täitemenetluse peatamise täiteasjas nr 022/2018/697 kaja rahuldamise tõttu.
15.Tagatise tagastamise taotluse lahendab TsMS § 195 lg 1 alusel maakohus kui tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel.
16.TsMS § 417 lg 4 lause 2 kohaselt võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Seega ei saa määruskaebuse rahuldamise osas Riigikohtule määruskaebust esitada. TsMS § 390 lg 1 esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.