Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 2.märtsil 2020 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-7937
Kohtuasi
E. M. hagi Advokaadibüroo Xxxx OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 16 111,67 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: E. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx), lepinguline esindaja adv. Iivi Otto Kostja: Advokaadibüroo Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post xxxx), seaduslik esindaja M. L.
Kohtuistungi toimumise aeg
22. jaanuar 2020
Resolutsioon
1.E. M. hagi Advokaadibüroo Xxxx OÜ vastu töölepingu sõlmimise fakti ja erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et E. M. ja Advokaadibüroo Xxxx OÜ vahel 22.septembril 2017 sõlmitud leping on tööleping TLS § 1 lg 1 tähenduses.
3.Tuvastada, et E. M. on Advokaadibüroo Xxxx OÜ-le 06.detsembril 2017 esitatud erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel 22.septembril 2017 sõlmitud töölepingu alates 06.detsembrist 2017 TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud.
4.Tuvastada Advokaadibüroo Xxxx OÜ poolt E. M.le 06.detsembril 2017 esitatud ülesütlemisavalduse tühisus.
5.Kohustada Advokaadibürood Xxxx OÜ ja E. M. vahelise töölepingu lõppemise alusena märkima töötamise registrisse TLS § 91 lg 2 punktid 1-3.
6.Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 1939.28 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07. detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni.
7.Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja saamata jäänud töötasu 2830,13 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 1437,30 eurot
(brutosumma) alates 09.detsembrist 2017 ja põhivõlalt 1392,83 eurot (brutosumma) alates 3.septembrist 2019 kuni põhivõla täitmiseni.
8.Mõista välja Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 225,36 eurot (brutosumma) ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.detsembrist 2017 kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus Töövaidluskomisjonis ja hageja nõuded
1.E. M. (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 05.01.2018 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse Advokaadibüroo Xxxx OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja või advokaadibüroo) vastu alljärgnevate nõuetega:
1.Tuvastada, et E. M. ja Advokaadibüroo Xxxx OÜ vahel 22. septembril 2017 sõlmitud leping on tööleping töölepingu seaduse § 1 lg 1 tähenduses,
2.Tuvastada, et E. M. on Advokaadibüroo Xxxx OÜ-le 06. detsembril 2017 esitatud erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel 22. septembril 2017 sõlmitud töölepingu alates 06.detsembrist 2017 töölepingu seaduse § 91 lg 2 punktide 1-3 alusel kehtivalt üles öelnud,
3.Tuvastada Advokaadibüroo Xxxx OÜ poolt E. M.le 06. detsembril 2017 esitatud ülesütlemisavalduse tühisus,
4.Märkida töötamise registrisse Advokaadibüroo Xxxx OÜ ja E. M. vahelise töölepingu lõppemise alusena töölepingu seaduse § 91 lg 2 punktid 1-3,
5.Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017. aasta novembrikuu eest summas 1550,34 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06. detsembrist 2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni,
6.Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017. aasta detsembrikuu eest summas 1816,25 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09. detsembrist 2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni,
7.Mõista Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis summas 9411,58 eurot ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07. detsembrist 2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni,
8.Mõista välja Advokaadibüroo Xxxx OÜ-lt E. M. kasuks kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitis summas 357,91 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07. detsembrist 2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
9.Kohustada Advokaadibüroo Xxxx OÜ-d viivitamatult üle andma E. M.’le viimase isiklike (advokaadibüroosse jäänud) järgmiste asjade valdus: must mapp (seest ruuduline); õppe- ja õigusalased materjalid (isiklike rippfailide (kollane ja sinine) vahel), sh Advokatuuri koolituste materjalid; portfell (must); isiklikud dokumendid (isiklike) helesiniste kilekaante vahel.
2.2.aprilli 2018 avalduses ja 25.aprilli 2018 TVK istungil loobus hageja isiklike asjade nõudest ja TVK 10.mail 2018 antud nõude kohta otsust ei teinud.
3.TVK rahuldas 10.mai 2018 töötaja avalduse tööandja vastu täies ulatuses. Tööandja TVK otsusega ei nõustunud ning esitas 22.mail 2018 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks maakohtus hagimenetluse korras hagina. Kohus võttis 20.juunil 2018 töötaja 5.jaanuaril 2018 TVK-le esitatud avalduse menetlusse hagiavaldusena ning võttis asja juurde TVK-le esitatud tõendid.
4.16.oktoobril 2019 suurendas hageja nõuet paludes mõista kostjalt tema kasuks täiendavalt välja saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto) ühes kohustusega tasuda nimetatud summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 3.septembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
5.Pooled sõlmisid 22.septembril 2017 advokaadi kutsetegevuse lepingu (edaspidi leping), mille alusel asus hageja alates 23.oktoobrist 2017 advokaadibüroos tööle vandeadvokaadina. Vastavalt lepingule koosnes hagejale igakuiselt makstav tasu kahest osast – fikseeritud brutotasust 2400 eurot ja 30%-lisest lisatasust hageja poolt büroosse toodud klientidelt eelmisel kuul laekunud arvetelt, tasu maksti eelmise kalendrikuu eest järgneva kalendrikuu 5.-ndal kuupäeval. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks oli arvestuskuul vähemalt 60 töötunni ulatuses vähemalt tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) advokaadibüroo klientidele osutatud õigusteenuse arveldamine. Täiendav kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel alates 61.-st ja järgmiste arveldatud töötundide eest oli 50 eurot ühe töötunni eest brutosummas. Perioodil 23.oktoober – 31.oktoober 2017 laekus hageja kontole kostjalt 6.novembril 2017 637,14 eurot selgitusega “oktoobri kutsetegevuse tasu”. Kostja juhatuse liikme sõnul maksti hagejale välja oktoobri kutsetegevuse tasu oktoobrikuus töötatud päevade eest lähtudes brutotasust 2400 eurot ning töötatud perioodist. Perioodi 1.november - 30.november eest laekus hageja kontole 5.detsembril 2017 1300 eurot selgitusega “novembri kutsetegevuse tasu (osaline)”. Töötasu arvestust kummagi kuu kohta ei esitatud. Novembrikuu eest jättis kostja hagejale lepingus kokkulepitud tasu olulises osas maksmata. Kostja vastas hageja 6.detsembri 2017 hommikul esitatud päringule novembrikuu tasu osalise laekumise kohta, et oluliselt rohkem kui 1300 eurot kokku hagejale novembrikuu eest ei makstagi, natuke lubati lähipäevil juurde maksta, hiljem toodi tasu maksmisest keeldumisel ettekäändeks väidetavad puudused hageja töös.
6.6.detsembril 2017 ütles hageja lepingu erakorraliselt üles kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu VÕS §-i 631, § 196 lg-te 1 ja 2, § 116 lg2 p-de 1-4 ja TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel kokkulepitud tasu maksmata jätmise ja ebaväärikalt kohtlemise tõttu. Vaatamata poolte töösuhte lõppemisele edastas kostja hageja avalduse saamise järgselt samal päeval
omapoolse erakorralise ülesütlemisavalduse. Pooled vastastikku esitatud ülesütlemisavaldusi ei tunnistanud ning kostja teatas, et sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist töölepinguga. 8.detsembril 2017 esitas hageja kostjale nõude saamata jäänud novembri- ja detsembrikuu tasu, lepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise kolme kuu keskmise tasu ja töötamise registrisse korrektse kande tegemiseks. Kostja on keeldunud rahaliste kohustuste täitmisest käesoleva ajani.
7.Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on sõltumata kostja väljatöötatud lepingu (tüüplepingu) pealkirjast - “kutsetegevuse leping“ tegemist töölepinguga, kuna leping vastab olemuselt töölepingu tunnustele. Advokaadibüroos töötades allus hageja tööandja juhtimisele ja kontrollile, kasutas töö tegemiseks tööandja töövahendeid, kohustus järgima tööandja töökorraldust reguleerivad juhendeid, tööandja kohustus maksma talle perioodilist (igakuist) tasu, leping oli sõlmitud tähtajatuna, töötajal oli õigus puhata 28 kalendripäeva aastas ja saada sellel ajal kutsetegevuse põhitasu, pooled olid kokku leppinud brutotöötasus, töötasust arvestati maha hageja kui töötaja maksukohustus ehk töötasust peeti kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed ning tasuti sotsiaalmaksu, mis on kõik töölepingule omased tunnused. Kostja on ka ise käsitlenud lepingut alates selle sõlmimisest töölepinguna, kuna märkis töötamise registrisse alates 23. oktoobrist 2017 hageja töötamise liigina “tööleping”, samuti väljendus selliselt advokaadibüroo kodulehel.
8.Hagejal on lepingu temapoolse ülesütlemise alusel lõppemise tuvastamiseks õiguslik huvi seoses sellest tulenevate rahalise hüvitise saamisega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses vastavalt TLS § 100 lg-le 4 ning töötamise registris lepingu lõpetamise kuupäeva ja aluse kande muutmisega. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on advokaadibüroo poolne ülesütlemisavaldus tühine.
9.Hageja arvutuste kohaselt oli tal õigus saada ja kostjal kohustus maksta novembrikuu eest tasu 3371,75 eurot (bruto), mis koosneb fikseeritud tasust 2400 eurot (bruto) ja lisatasust 971,75 eurot (bruto), seega on 1300 euro (neto) ning pärast ülesütlemist täiendavalt laekunud 169,82 euro (neto) maha arvamise järgselt kostjal novembrikuu eest tasumata 1550,34 eurot (bruto). Saamata detsembrikuu tasunõue on 1816,25 eurot (bruto). Kasutamata jäänud puhkusetasu hüvitamise nõue on 357,91 eurot (bruto). Kuivõrd hageja ütles lepingu üles tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, siis nõuab hageja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 9411,58 eurot.
10.Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist novembrikuu tasult 1550,34 eurot alates 6.detsembrist 2017, detsembrikuu tasult alates 9.detsembrist 2017 ning erakorralise ülesütlemise hüvitiselt, kasutamata puhkuse hüvitiselt alates 7.detsembrist 2017 ehk lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast.
11.9.märtsi 2018 avalduse täiendustes märkis hageja, et leping on tema poolt esitatud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval ja alusel lõppenud, kuna kostja seda ei vaidlustanud, Eesti Töötukassa on aktsepteerinud temapoolset erakorralist ülesütlemist ning vaidlus puudub, et hageja isiklikud asjad on kostja valduses, 2.aprilli 2018 avalduses loobus hageja isiklike asjade nõudest, kuna on need suuremas osas kätte saanud ja kättesaamata asju ei nõua.
12.16.oktoobril 2019 põhjendas hageja nõude suurendamist töötasu 1782,15 euro (bruto) ja viivise väljamõistmiseks käesoleva tsiviilasja menetluse kestel aset leidnud asjaoludega, mille järgi toimus ühelt hageja poolt kostjale toodud kliendilt, S AS-lt, täiendav laekumine 11 076 eurot, mis annab hagejale õiguse lepingu p 7.4 mõistes lisatasule ja lepingu p 7.2 mõistes täiendavale kutsetegevuse tasule, sest tasumine on toimunud valdavalt hageja poolt S AS-le tehtud töö eest (v.a. 50 minutit G. S. ajakulu) ning kõik arvetel kirjeldatud toimingud on tehtud ajal, mil hageja töötas Advokaadibüroos. Antud toiminguid ei ole hageja seni kostja vastu esitatud nõude formuleerimisel arvesse võtnud, kuna kostja ja S AS vaidlesid arvete õiguspärasuse ja nende tasumise kohustuse üle tsiviilasjas nr 2-18-180 ning arved olid S AS poolt varasemalt tasumata. Kostja vastuväited
13.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuväidete kohaselt ei reguleeri poolte vahelist õigussuhet töölepingu seadus, vaid advokatuuriseadus, mis kehtestab advokaadi tegevuse õiguslikud alused. Advokaadibüroo pidaja ja advokaadi suhted määratakse lepinguga ning advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu. Advokaat ei tee advokaadibüroole tööd ega allu talle, vaid osutab büroo klientidele büroo nimel õigusteenust.
14.Pooled sõlmisid 22.septembril 2017 käsunduslepingu, välistasid kokkuleppel töölepingu seaduse kohaldamise ning mõistsid kokkulepet ühtmoodi, millest hageja sai aru õigusalaste eriteadmiste tõttu. Lepingu projekt saadeti hagejale 15.septembril 2017 elektronposti teel, seejärel arutasid pooled lepingupunkte telefoni teel ning kohtumistel enne lepingu allkirjastamist. Läbirääkimiste käigus ei väljendanud hageja kahtlust lepingu p-de 1.5, 1.6 ja 1.9 kehtivuse osas ega avaldanud soovi neid muuta. Asjaolu, et lepingus on punkte, mis sarnanevad töösuhtele, poolte kokkulepet ei väära. Lepingu tühisusele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja saatis 6.detsembril 2017 kostjale elektronkirja, milles avaldas soovi leping VÕS § 631, § 196 lg-te 1 ja 2 ning § 116 lg 2 p 1-4 alusel üles öelda. Antud sätted reguleerivad käsunduslepingu lõpetamist. Alles hiljem saatis ta uue kirja, kus lisas ülesütlemise õigusliku alusena töölepingu seaduse sätted.
15.Hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, ta valis ise tööaja ja -koha. Töökorralduse kokkulepe piirdus sellega, et väljaspool tavapärast tööaega töötamine ega ületunnitöö eraldi tasustamisele ei kuulunud. Ainus kokkulepe oli õigusteenuse kuumahu alampiir 60 tundi kalendrikuus. Hageja otsustas ise, kellele ja mis õigusteenust osutada, tema valida olid nii kliendid kui ka konkreetsed kliendiülesanded. Advokaadi otsustusõigust piiras vaid seadusest tulenev huvide konflikti vältimise kohustus. Nõuet, et advokaat peab kindlal ajal saabuma büroosse, viibima seal kindlaksmääratud aja ja võib lahkuda vaid kindlaks lõunaperioodiks, ei olnud. Advokaadibüroos sisekorraeeskirju kasutusel ei ole, kehtinud juhendid ei reguleerinud poolte vahelist (alluvus)suhet. Kuna advokaadi vigade eest vastutab ka advokaadibüroo, on lepingus ettenähtud kontroll asjakohane ja möödapääsmatu.
16.Hagejat ei koheldud ebaväärikalt ega rünnatud, tasu maksmisega ei viivitatud. Puudused hageja õigusteadmistes olid tõsised ja sisulised, need avaldusid koostöö alguses ja nendele juhiti hageja tähelepanu nii suuliselt kui kirjalikult ning varem kui eelmise aasta detsembris.
17.Hageja tõlgendab tasunõudeid avalduses valesti. Lepingus sisaldunud tasukokkuleppel oli
kolm osa - põhitasu 2400 eurot, mille väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine, kui advokaat osutab klientidele rohkem kui 60 tundi teenust kalendrikuus, on tal õigus täiendavale tasule 50 eurot iga tunni eest ning advokaadil on õigus lisatasule, kui ta toob büroosse kliendi, kellele osutavad teenust teised büroo advokaadid. Töö tooja lisatasu kuulub väljamaksmisele siis, kui üks advokaat toob büroosse kliendi, kellele teine advokaat osutab teenust. Teave tasu kohta oli kättesaadav ajaarvestusprogrammis Law Time. Kuna hageja ei täitnud novembris 60 tunni alampiiri, siis ei olnud advokaadibürool kohustust maksta kogu põhitasu välja, lisatasu väljamaksmise olukorda ei esinenud. 6.detsembril 2017 võttis hageja omaalgatusliku tervisepäeva ja õigusteenust ei osutanud, 1-5. detsember 2017 oli kolm tööpäeva, mille eest enam kui 1800 euro nõue ei ole põhjendatud. Hageja väitel muutusid kõik nõuded sissenõutavaks 6.detsembril 2017, laekumine kliendilt büroole toimus 9.detsembril 2017. Pärast lepingu lõppemist toimunud laekumised ei mõjuta hageja tasu suurust. Kostja ei vaidle vastu, et hagejale oli lepingujärgselt tagatud tasustatud puhkuse kasutamise võimalus, kokkulepet, et kasutamata puhkus hüvitatakse rahas, advokaadiga ei olnud. Lepingu lõpetamisele kohaldatakse p 9.1 kohaselt võlaõigusseaduse ja advokatuuriseaduse sätteid, millest ei tulene kasutamata puhkusepäevade rahas hüvitamise kohustust. Hageja 9441.58 euro suuruse hüvitise nõue olukorras, kus ta tegutses advokaadibüroos kuus nädalat, rikkus kutsetegevuse lepingut ega üritanud 6.detsembril 2017 tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, vaid võimendas seda, on ebaproportsionaalselt suur. Kostja taotleb hüvitise vähendamist nullini. Hageja keskmise tasu arvutus tugineb valeandmetel.
18.Kostja ei nõustu nõude suurendamisega, kuna lepingu kohaselt kaotab advokaat õiguse tasule, kui klient arved vaidlustab. S AS vaidlustas arved ega olnud nõus neid tasuma. Kuna arved väljastati pärast hagejaga sõlmitud kutsetegevuse lepingu lõppemist, ei lähe need ühegi kuu arvestusse. Kutsetegevuse leping lõppes 2017.aastal ning hageja ei korraldanud kliendile arvete esitamist enne büroost lahkumist. Isegi kui pidada võimalikuks, et advokaadil tekib pärast kutsetegevuse lepingu lõpetamist tasunõue, siis esitati vaidlusalused arved 7.detsembril 2017, arveldatud tunnid saaksid teoreetiliselt minna vaid 2017.a detsembrikuu arvestusse sõltumata sellest, mis kuul toimingud tehti. Hageja on nõude suurendamise avalduses asunud eristama toiminguid nende tegemise aja alusel, mis ei ole senise nõudega ega kutsetegevuse lepinguga kooskõlas. Tähtsust omas toimingu arveldamise kuu, mitte toimingu tegemise kuu. Kohtuotsuse põhjendused
19.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 22.septembril 2017 lepingu, mille kohaselt asus hageja samal päeval kostja juures tegutsema vandeadvokaadina, et lepingus oli kokku lepitud põhitasus ja lisatasudes, et hagejale maksti 2017.a oktoobrikuu tasu 637,14 eurot (netosumma), novembrikuu tasu 1469,82 eurot (netosumma), et detsembrikuu tasu ei ole hagejale makstud ning, et leping lõppes 06.12.2017.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud leping on tööleping või käsundusleping, lepingu lõppemise aluse, töö- ja lisatasude suuruse, väljamaksmata tasude, puhkusehüvitise, lepingu lõpetamise hüvitise ja viiviste üle.
21.TLS § 1 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule
(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 1 lg 4 järgi töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
22.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Peamised käsundisaaja kohustused on reguleeritud VÕS §-s 620, milles on sätestatud käsundiandjale lojaalsuse ja hoolsuse kohustus käsundi täitmisel, tegutsemine parima kasuga, käsundiandja varale kahju tekkimise ärahoidmine, VÕS §-s 621 käsundiandja juhiste järgimise kohustus ja käsundi täitmine oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, kusjuures käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, VÕS §-s 622 sätestatud eeldus, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.
23.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2005 otsusest nr 3-2-1-3-05 tuleneb, et otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr, et just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest ning, et õigussuhte vastavust tuleb vaadelda kogumis. Samuti on Riigikohus märkinud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Riigikohus on sarnaseid seisukohti avaldanud korduvalt ka lahendites 3-2-1-9-05, 3-2-1-26-10, 3-2-1-41-11.
24.Eelnevast tulenevalt ei saa lepingu olemuse üle otsustada pealkirja või lepingus deklareeritu järgi, vaid tuleb lähtuda sellest, kes korraldab ja juhib tööprotsessi, kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi, kas töö tegija allub tööandja sisekorrale, kas ta kasutab tööandja töövahendeid, kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko jms.
25.Poolte vahel sõlmitud lepingu (I kd lk 21-23) punktidest 1.4, 1.5, 2.1, 2.2, 3.4, 4.1, 5.2, 5.3.1 nähtuvad alljärgnevad töölepingule iseloomulikud tunnused nagu lepingu sõlmimine tähtajatult; advokaadi juhindumine advokaadibüroo töökorraldust reguleerivatest juhenditest ja väljakujunenud praktikast, nendega tutvumine, suhtlemisoskus ja täitmine advokaadibüroos kehtestatud nõuete tasemel; õigusteenuse osutamine üldjuhul tööajal; kokkulepped selle kohta, et töötamist väljaspool tavapärast tööaega, nädalavahetustel või riigipühadel ei loeta ületunnitööks ning selline töö ei kuulu eraldiseisvalt austamisele ega kompenseerimisele vaba ajaga; et hagejale on tagatud advokaadibüroo poolt tegutsemiseks kõigi vajalike ressursside s.o töökoht, töövahendid, õigusaktide andmebaasid, infotehnoloogia vahendid, õigusalane kirjandus, teenindav/tehniline personal ja büroo poolt sellega seonduvate kulutuste kandmine, et advokaadi tegutsemiskoht on advokaadibüroo pidaja asukoht. Lepingu punktidest 6.2, 6.4.1, 6.5.3, 6.5.4, 7.2 - 7.5 nähtub, et hageja oli muuhulgas kohustatud arvestama kliendile õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja
sisuliste juhistega, mis ei ole vastuolus advokaadi sõltumatuse ja kutse-eetika nõuetega; et hagejal oli ette nähtud 28 kalendripäevane puhkus ja õigus saada selle eest tasu; et hageja pidi täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad advokaadibüroo töökorraldusest, kinni pidama töökorraldust reguleerivatest juhenditest; et hagejale oli kindlaks määratud igakuise põhi- ja lisatasu arvestuse alused ja kord.
26.Eelnevate lepingu sätetega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud TLS § 5 lg-tes 1 ja 2, TLS § 9 lg 1, TLS § 15 lg 2 p 3, TLS § 28 lg 1 ja lg 2 p 7, TLS § 29 lg 3, TLS § 33 lg 1, TLS § 43, TLS § 44, TLS § 54, TLS § 55 sätestatud tööle asumise ajas, lepingu tähtajas, töökohustustes, töökorralduses, töö eest perioodiliselt makstavas tasus, selle arvutamise viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutumise ajas (palgapäevas), kinnipeetavates maksudes ja maksetes, tööajas, töö tegemise kohas, puhkuse kestuses 28 päeva, tööandja kehtestatud reeglites. Igakuist töötasu, tööaega ja ületunnitööd reguleeriti väga täpselt, s.o lepingust nähtuvalt pidi hageja põhitasu saamiseks töötama arvestuskuul vähemalt 60 tunni ulatuses vähemalt hinnaga 130 eurot, lisatasu saamise arvestamise kord oli samuti täpselt reglementeeritud ning ületunnitööks loeti töötamist väljaspool tavapärast tööaega, nädalavahetustel või riigipühadel, mida eraldiseisvalt ei tasustatud.
27.Seega vastab poolte vahel sõlmitud leping olemuslikult TLS § 1 lg-d 1 ja 2 töölepingule, mitte VÕS § 619 alusel sõlmitud käsunduslepingule. Seejuures on oluline, et käsunduslepingu alusel hageja poolt õigusteenuse osutamine kostja kui käsundiandja klientidele vastavalt advokatuuriseadusele 22.septembril 2017 sõlmitud kutsetegevuse lepingu punkti 3.2 järgi, ei oleks eeldanud regulaarset töötamist käsundiandja tööruumides ja asukohas, tema antud töövahendite ja/või abipersonaliga, teenuse osutamist käsundiandja juures väljakujunenud töö- ja puhkeajal, allumist käsundiandja mistahes töö- või muudele reeglitele või korraldustele, teenuse eest tasu maksmise sidumist ja arvestust kohustusliku töötundide arvuga ja kindlaksmääratud palgapäeva või ka teenuse osutamist ilma kolmanda isiku abi kasutamata.
28.Kohus on seisukohal, et sõltumata lepingu nimetamisest kutsetegevuse lepinguks, lepingus kasutatud terminoloogiast, kostja viidetest lepingu sätetele 1.1, 1.5, 1.6, 4.1, 7.2, 7.4, 9.1, millest tulenevalt oleks lepingul justkui advokatuuriseadusega ja võlaõigusseadusega reguleeritava käsunduslepingu tunnused ning kinnitusest, et pooled välistavad töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohaldamise, ei ole kostja ümber lükanud TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eeldust, et poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping, sest üksnes töölepingule omaseid tunnuseid ja kohustuslikke elemente on lepingus oluliselt enam.
29.Kostja väide, et hageja poolt lepingu osalisele tühisusele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega ei ole asjakohane, sest TLS § 2 kohaselt on töötaja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Järelikult ei saa need olla ka vastuolus hea usu põhimõttega.
30.Kohus on seisukohal, et kostja viidatud advokatuuriseaduse sätted ei ole asjakohased poolte vahelise töövaidluse lahendamisel, kuivõrd AdvS § 43 lg 1 reguleerib advokaadi ja advokaadibüroo kliendi, mitte advokaadi kui töötaja ja advokaadibüroo kui tööandja vahelisi suhteid. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.2 nähtub, et hageja pidi osutama õigusteenust advokaadibüroo klientidele vastavalt advokatuuriseadusele jt õigusaktidele, mitte kostjale kui tööandjale endale.
31.Tunnistajate A. F., G. S. ja J. G.i ütlused kostja juures kehtestatud töösisekorra eeskirja olemasolu kohta on vastuolulised, kuna tunnistaja A. F., kes töötas enne hagejat kostja juures, ütlustega on tõendatud, et tema allkirjastas töösisekorra eeskirja ning pidi väga täpselt järgima töö- ja puhkeaega, lõunapausi kestust, töö tegemist büroos ja allumist kostja juhatuse liikmele, kuid tunnistajad G. S. ja J. G. eitasid töösisekorra kui dokumendi olemasolu advokaadibüroos. Tunnistajate G. S. ja J. G. ütlustega kogumis saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja juures töötav hageja täitis tööülesandeid advokaadibüroos, kasutas kostja töövahendeid, õigusalast jm dokumentatsiooni, tööaja arvestusprogrammi LawTime ja sekretäri abi arvete koostamisel, pidi büroost eemal viibimisest sekretäri informeerima, kooskõlastama puhkuse ajagraafiku, ei saanud teha kaugtööd.
32.Tunnistajate G. S. ja J. G. eeltoodud ütlused hageja tööprotsessi kohta, vastavad töölepingu alusel töötamisele TLS § 1 lg 1 mõttes. Vähetähtis on seejuures vaidlus selle üle, kas hageja allkirjastas kostja juures töötamise ajal kirjaliku dokumendina sisekorra eeskirjad või mitte, sest lepingus on sisekorra reeglitele allumise kohustus sätestatud, mistõttu võivad need olla kehtestatud ka suuliste korralduste, juhiste või tavana.
33.Kohus on seisukohal, et lisaks eelpool käsitletud 22.septembril 2017 sõlmitud lepingule ja tunnistajate ütlustele on poolte vahel töölepingule omase töösuhte olemasolu tõendatud veel poolte e-kirjavahetusega 6.detsembrist 2017, millest nähtub, et hageja tööaeg ja lõunapausid olid reguleeritud, et advokaadibüroo ruumidest lahkumine pidi eelnevalt kooskõlastatama, et kostja konkreetselt antud tööülesandeid tuli täita advokaadibüroo ruumides tööandja määratud tähtajaks, et kliendile tehtava töö osas andis kostja väga täpseid juhiseid, et hageja kasutas tervisepäeva (I kd lk 25-26, 135, 140 pöördel).
34.Samuti toetab töölepingule omase suhte olemasolu tööandja tehtud töötamise registri kanne, mille kohaselt on kostja märkinud hageja töötamise liigiks „tööleping“, töötamise alguseks 22.12.2007 ning töötamise lõpuks ehk töölepingu lõpetamiseks 06.12.2017 ning palgatulu deklareerimine Maksu- ja Tolliametile (EMTA) ja hagejale tehtava väljamakse liigitamine palgatuluks, kuigi nii töötamise registrisse kui ka EMTA-le on võimalik märkida ka teisi lepingu liike nt võlaõiguslik leping (I kd lk 30 – 32, 141). Järelikult on kostja kinnitanud Eesti Vabariigile EMTA kaudu poolte vahel töölepingulise suhte olemasolu.
35.Võttes arvesse eeltoodud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et hageja hagiavalduses toodud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, on põhjendatud ja tõendatud ning esitatud nõue 22.septembril 2017 sõlmitud lepingu tuvastamiseks töölepinguna TLS § 1 lg 1 tähenduses, kuulub rahuldamisele.
36.Hageja e-kirjaga 06.12.2017 kell 17:30 on tõendatud, et hageja esitas kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning täiendas ülesütlemisavaldust samal päeval kell 19:35 (I kd lk 27-28). Asjaolu, et avaldaja põhjendas lepingu ülesütlemist esmalt võlaõigusseaduse sätetele tuginedes, ei oma tähtsust, kuna TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta see ülesütlemise kehtivust.
37.TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi
või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
38.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 13 avaldanud seisukohta, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).
39.Kuivõrd kostja ei ole hageja poolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on lepingu ülesütlemine hageja avalduse alusel kehtiv. Kostja ei ole avalduse kättesaamist vaidlustanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooltevaheline tööleping lõppes 06.12.2017 hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduses toodud TLS § 91 lg 2 p 1-3 alusel ja avalduses toodud põhjustel, mille tuvastamine ei ole täiendavalt vajalik.
40.Kostja saatis omalt poolt vastuseks hageja 06.12.2017 saadetud ülesütlemisavaldusele kell 18:07 avalduse lepingu ülesütlemiseks. Kuna leping lõppes hageja esitatud avalduse kättesaamisega kostja poolt, siis esitas kostja oma avalduse hilinenult ning see ei too enam pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei oma tähtsust ja kohus jätab tähelepanuta kostja ülesütlemisavalduses toodud põhjendused ja lepingu ülesütlemise aluse. Seega jätab kohus tähelepanuta poolte esitatud tõendid töölepingu lõpetamise asjaolude tõendamiseks.
41.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 sätestab, et tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris registreerima MKS § 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isikutöötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Lepingu lõppemise alusena on kostja töötamise registrisse märkinud “muud põhjused” (I kd lk 32). Hageja nõue töötamise registrisse korrektse kande tegemiseks kuulub rahuldamisele, kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõppes 06.12.2017 hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduses toodud TLS § 91 lg 2 p 1-3 alusel ning hageja on põhjendanud oma tuvastushuvi tegelikkusele vastava kande tegemiseks, mis seisneb töötuskindlustushüvitise väljamaksmises.
42.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
43.Poolte vahel sõlmitud lepingu punktid 7.2 – 7.5 on sõnastatud järgmiselt: „7.2 Kutsetegevuse põhitasu makstakse Advokaadile alates 23. oktoobrist 2017 brutosummas 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot. Kutsetegevuse põhitasu maksmise eelduseks eelnimetatud summas on Advokaadi poolt arvestuskuul vähemalt 60 (kuuekümne) töötunni ulatuses vähemalt tunnihinnaga 130 eurot (summa käibemaksuta) Advokaadibüroo klientidele osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt). Igakuiselt alla 60 (kuuekümne) arveldatava töötunni ulatuses Advokaadibüroo klientidele õigusteenuse osutamist loetakse Advokaadipoolseks oluliseks Lepingu rikkumiseks tingimusel, et Advokaadibüroo pidaja on Advokaadile andnud tööd, mis võimaldavad 60 tunni ulatuses arveldamise, kuid Advokaat pole õigusteenust osutanud. Advokaadi täiendav kutsetegevuse tasu samade kriteeriumite alusel alates 61. ja järgmiste arveldatud töötundide eest on 50 eurot ühe töötunni eest brutosummas. 7.3. Kutsetegevuse tasu makstakse eelmise kalendrikuu eest järgneva kalendrikuu 5. kuupäeval Advokaadi arveldusarvele. Kui
kalendrikuu 5. kuupäev langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, teostatakse tasuülekanne Advokaadile hiljemalt puhkepäevale või riiklikule pühale järgneval esimesel tööpäeval. 7.4. Lisaks Kutsetegevuse tasule on Pooled leppinud kokku, et Advokaadi poolt Advokaadibüroosse uue kliendi toomisel makstakse Advokaadile tasu brutomääras ehk kõiki makse ja makseid, välja arvatud sotsiaalmaks sisaldavas määras 30% (kolmkümmend protsenti) kliendi poolt Advokaadibüroo teiste advokaatide poolt kliendile osutatud õigusteenuse eest laekunud summalt (summa käibemaksuta). Samuti kohaldatakse 30%-lise tasu osa mahaarvamist Advokaadibüroo klientidelt laekunud tasude eest, mille aluseks on Advokaadi poolt osutatud õigusteenus.
44.Tunnistaja G. S. ütlustega on tõendatud, et lepingu tingimusi, sealhulgas tasu tingimusi arutati hagejaga läbi korduvalt, et M. L. joonistas tasude struktuuri tahvlile ja tõsetunud küsimused said läbi räägitud, et üks tasu põhines tehtud tundide alammääral, et alammäärast üle tehtud tundide eest oli ette nähtud eraldi tasu ja lisatasu 30% oli ette nähtud selle eest, kui advokaat toob büroosse kliendi, kuid ei osuta kliendile teenust, et tasu arvestus toimus Law Time programmi alusel, milles oli ülevaade kõikidest klientidest, asjadest, toimingutest ja ajakulust, et hageja tõi kaasa kümneid kohtuvaidlusi ja kliendi Xxxx, kelle asjadega ta tegeles, et töö tooja tasu hagejale ei rakendunud, kuna ta tegi ise seda tööd, et töö tooja puhul oli oluline, et raha laekuks (II kd lk 113-114).
45.Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled pidasid lepingu tingimuste üle läbirääkimisi ja hagejal oli võimalik lepingu projektiga eelnevalt tutvuda mõistliku aja jooksul (I kd lk 181-190, II kd lk 9).
46.Eelnevate tõenditega on tõendatud kostja vastuväited, et lepingus sisaldunud tasu kokkuleppel oli kolm osa - põhitasu 2400 eurot, mille väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine ja osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt), täiendav tasu 50 eurot iga tunni eest kui advokaat osutab klientidele rohkem kui 60 tundi teenust kalendrikuus ning lisatasu, kui advokaat toob büroosse kliendi, kellele osutavad teenust teised büroo advokaadid ning, et hagejaga arutati tasustamise tingimused korduvalt läbi ja tal oli aega lepingu tingimustega tutvuda. Kohus on seisukohal, et kostja selgitused tasu maksmise kohta on vastavuses lepingus sätestatud tasu kokkulepetega. Kuivõrd lepingu tingimuste läbi arutamine on tõendatud, siis ei ole tegemist tüüptingimustega lepinguga.
47.Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et oktoobrikuu eest sai hageja tasu 637,14 eurot (netosumma) ning oktoobrikuu eest hageja tasunõuet kostja vastu ei esitanud. Novembrikuu eest on hageja kontole üle kantud kokku 1469,82 eurot (netosumma) (I kd lk 24).
48.Töötamise registri väljavõttega on tõendatud, et hageja kohta EMTA-le deklareeritud palgatulult on arvestatud üldine maksuvaba tulu, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja tulumaks (I kd lk 141). Hageja oktoobrikuu palgatulu brutosummas oli 763,64 eurot ja novembrikuu palgatulu brutosummas oli 1821,42 eurot.
49.Väljavõttega Law Time programmist on tõendatud, et hageja tegi 2017.a novembrikuus tööd kokku 44 tundi ja 10 minutit ning valdavalt oli kliendiks tema toodud Xxxx, kellele hageja tegi tööd ja esitati arveid kokku 42 tundi ja 10 minuti eest (I kd lk 33). Maksekorraldusega on
tõendatud, et 02.11.2017 laekus S AS-ilt 2483,00 eurot ja 14.11.2017 1404,00 eurot arvete eest, mis kajastuvad hageja tehtud tööde arvestuses (I kd lk 34 ja pöördel).
50.16.oktoobril 2019 suurendas hageja novembrikuu tasude nõuet paludes mõista kostjalt tema kasuks täiendavalt välja saamata jäänud töötasu 1782,15 eurot (bruto), mis koosnes lepingu punkti 7.4 alusel arvestatud lisatasust 1377,99 eurot ja täiendavast kutsetegevuse tasust 404,16 eurot. Hageja põhjendas seda asjaoluga, et õigusteenust osutati S AS-ile novembrikuus.
51.Kohus on seisukohal, et nii esialgses avalduses kui ka 16.10.2019 novembrikuu nõude suurendamise avalduses toodud tasude nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna need ei põhine lepingu punktides 7.2 - 7.4 sätestatul. Kohus tõi eelnevalt esile, et lepingu p-s 7.2 sätestatud põhitasu 2400 eurot väljamaksmise eeldus oli kalendrikuus advokaadibüroo klientidele 60 tunni õigusteenuse osutamine ja osutatud õigusteenuse arveldamine (arve esitamine kliendile ja selle mittevaidlustamine kliendi poolt). Väljavõttega Law Time programmist on tõendatud, et hageja töötundide arv jäi novembrikuus alla 60 tunni ning ta osutas ise tema toodud kliendile S AS õigusteenust.
52.Kohtuotsusega, arvetega ja maksekorraldusega on tõendatud, et S AS-ilt mõisteti kostja kasuks välja esitatud arvete alusel võlgnevus 5538 eurot ja viivis 5538 eurot, mille S AS ka tasus kostjale 02.09.2019. Arvetest nähtuvalt olid need esitatud hageja töötamise ajal S ASile osutatud õigusabi teenuste eest, kuid pärast hagejaga töölepingu lõppemist 7.detsembril, järelikult saaksid need olla lepingu p-dest 7.2 ja 7.4 tulenevalt väljamaksmiseks detsembrikuu, mitte novembrikuu eest (II kd lk 64-76). Kohus võttes arvesse, et S AS keeldus kostja esitatud arveid tasumast alusetult, mis on tõendatud kohtuotsusega, on seisukohal, et hagejale tuleb tehtud töö eest tasu välja mõista lepinguga kooskõlas detsembrikuu tasuna.
53.Arvete nr 201712008, 201712009, 201712010, 201712011, 201712012, 201712013, 201712014, spetsifikatsioonide järgi osutas hageja S AS-ile kokku 34 tundi ja 50 minutit. Järelikult oli hagejal õigus saada tasu 2017.a detsembrikuus brutosummas kokku 1360,33 eurot (2400 / 60 x 34 h 50 min).
54.Hageja toodud kliendile - S AS-ile, tegi tööd advokaat G. S. arvetelt nr 201712011, 7.12.2017 nähtuvalt 30 minutit, summas 65,00 eurot ja nr 201712013, 7.12.2017 nähtuvalt 20 minutit, summas 43,33 eurot, seega on hagejal vastavalt lepingu p-s 7.4 sätestatule õigus töö tooja tasule 30% summast 108,33 eurot ehk 32,50 eurot.
55.Maksekorraldusega on tõendatud, et 08.12.2017 laekus S AS-ilt 5749,00 eurot, mis on 4791 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on väitnud, et maksekorralduses tasutud töö ei ole tehtud tema poolt ning kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista detsembrikuus hageja toodud kliendilt S AS-ilt advokaadibüroole laekunud summast vastavalt lepingu punkti 7.4 järgi tehtud arvestusele 30% (4791 x 30/100) ehk 1437,30 eurot (brutos) (I kd lk 37). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et detsembrikuus 2017.a kliendi laekumised ei mõjuta hageja tasu suurust, kuivõrd antud summa on laekunud tasu arvestuskuul.
56.Vaidlus puudub, et 2017.a detsembrikuu eest hagejale töötasu makstud ei ole. Hageja töötas
1-5 kuupäevani, 6.detsembril 2017 oli tervisepäev, seega kokku 3 tööpäeva. Vastavalt arvete spetsifikatsioonidele ja maksekorraldustega tõendatud laekumistele, tuleb detsembrikuu eest kostjalt hageja kasuks eelpooltoodud tasud, kokku 2830,13 eurot (1360,33 eurot, 32,50 eurot ja 1437,30 eurot) välja mõista.
57.Kohus on seisukohal, et kostja e-kirjavahetus E. P.iga ja teises tsiviilasjas nr 2-18-180 esitatud menetlusdokumendid ei välista hageja töötasu nõude rahuldamist, kuivõrd kolmandate isikute hageja kohta esitatud väiteid, mida hageja ei ole omaks võtnud, ei saa omistada hagejale (II kd lk 80-96).
58.TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja lepingu kehtivuse ajal puhkusel ei viibinud. Järelikult kuulub hagejale TLS §-de 70 ja 29 lg 8 alusel kostjalt väljamõistmisele põhipuhkuse hüvitis 3,4 kalendripäeva eest brutosummas eurot (763,64+1821,42/39x3,4). Seega on puhkusetasu nõue osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 225,36 eurot (brutosumma).
59.TLS § 100 lg 4 on sätestatud, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus on seisukohal, et arvestades töösuhte kestust (44 päeva), töölepingu lõppemise alust (TLS § 91 lg 2 p 1-3), tööandja poolt osaliselt välja maksmata jäetud töötasu detsembrikuus ning välja maksmata jäetud puhkuse kompensatsiooni, kostja vastuväiteid hüvitise suurusele ja taotlust selle vähendamiseks nullini, tuleb hageja taotletud hüvitise nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 2000 euro (bruto) ulatuses.
60.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
61.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-06 p-s 14 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Seega peaks kohus hageja nõude ja kostja vastunõude kohta võtma seisukoha otsuse resolutsioonis ja ise tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist.
62.Kostja esitas kohtule tasaarvestusavalduse paludes hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja eest tasutud 2017.a liikmemaks 60.72 eurot. Kolme advokaadi, s.h hageja eest liikmemaksu kokku 182.72 tasumine on tõendatud maksekorraldusega nr 1477, 14.12.2017 Eesti Advokatuuri 15.11.2017 arve alusel (II kd lk 191, 192). Kuna kostja ei ole määranud, millised nõuded tasaarvestada, siis kohus tasaarvestab vastavalt VÕS § 201 lg 1 p-le 1 kostja
nõude töölepingu lõpetamise hüvitise nõudega. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töölepingu lõpetamise hüvitis 1939.28 eurot.
63.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
64.Kuna kohus tuvastas, et hagejale on nii töötasu kui ka lõpparve osaliselt jäetud välja maksmata, siis vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võttes arvesse hageja avaldusi, lepingus kokkulepitud palgapäeva, milleks oli 5.kuupäev või kui see langes puhkepäevale, siis järgnevat tööpäeva, töölepingu lõppemise aega, TLS § 84 lg-t 1, mille alusel muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja kostja viivitust tasunõuete täitmisel on kohus seisukohal, et viivise nõuded kuuluvad osaliselt rahuldamisele ning need hakkasid kulgema järgmiselt - puhkusehüvitiselt ja lepingu lõpetamise hüvitiselt 7.detsembrist 2017, detsembrikuu tasult 1437,30 eurot alates 09.detsembrist 2017 ja detsembrikuu tasult 1392,83 eurot 3.septembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
65.Kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste poolt esile toodud väited või vastuväited ja nende tõendamiseks esitatud tõendid ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, mistõttu ei pea kohus oluliseks neid kohtuotsuses analüüsida. Menetluskulude jaotus
66.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse ka TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut, asjaolu et menetluskulude nimekirja esitas ainult hageja ning et kohus rahuldas hagi osaliselt sarnases ulatuses, mida kostja pakkus hagejale kompromissina, kes kompromissi sõlmimisest keeldus, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Eelneva tõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude suurus, sealhulgas hinnata menetluskulude vajalikkust, põhjendatust ja vastavust tehtud toimingutele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.03.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.