TCM Estonia OÜ hagi M. Ž. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1000 eurot Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 16, 10617) lepinguline esindaja AnneLiis Veski (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: M. Ž. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht registris: Pärnu maakond, Pärnu linn, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista M. Ž.lt (Ž., isikukood: xxxxxxxxxxx) TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417) kasuks MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel 26.05.2011 sõlmitud laenulepingust nr 399517 tulenev võlgnevus summas kokku 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot ja 26 (kakskümmend kuus) senti (millest 500,00 eurot põhivõlgnevus, 254,26 eurot põhivõlalt perioodi eest 26.11.2011 – 06.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
Menetluskuludest jätta M. Ž. kanda hagi rahuldatud osale vastava hinnaga hagi esitamisel nõutavale lõivule vastav osa hageja tasutud riigilõivust, 75,42% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning kostja enda kulud täies ulatuses. Hageja kanda jääb lepingulise esindaja kulud osas, mida ei jäetud kostja kanda.
Määrata TCM Estonia OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 375,00 eurot (millest 175,00 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 200,00 eurot esindaja kulud).
Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista M. Ž.lt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulude katteks välja kokku 310,76 eurot (175,00€ maksekäsu kiirmenetluses
Tsiviilasi nr: 2-17-130953 ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja 135,76€ hageja esindaja põhjendatud kuludest 75,42% suuruse osa katteks).
Väljamõistetud menetluskuludelt on M. Ž. kohustatud tasuma TCM Estonia OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada kostjale M. Ž.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.12.2017 TCM Estonia OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. Ž.lt 1000,00 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2018 makseettepaneku, mida ei 2 (5)
Tsiviilasi nr: 2-17-130953 õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 19.02.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21.02.2018 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu, samuti täpsustama kostja elukohta. TCM Estonia OÜ esitas 06.03.2018 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
3.Hagiavalduses märgitud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude kohaselt sõlmisid MCB Finance Estonia OÜ ja kostja M. Ž. 26.05.2011 laenulepingu nr 399517, mille alusel kanti kostjale üle laenusumma 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma ja intressi tasuma maksegraafikus kokku lepitud tähtpäevadel laenuandja arvelduskontole. Kostja graafikujärgseid makseid tasuma ei asunud ning MCB Finance Estonia OÜ ütles 08.10.2014 teatega laenulepingu nr 399517 alates 25.10.2014 ülesse ja loovutas nõude hagejale koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 500,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud (seisuga 06.03.2018) viivise. Hageja on arvestanud viivist kolmekordses seadusjärgses määras s.o põhisummalt 0,066% päevas alates viimasest maksegraafiku osamaksega hilinemise päevast so 26.11.2011 summas 756,36 eurot, kuid otsustas vähendada viivise nõuet 500 eurole.
5.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 445 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 € ja õigusabi kulud 270 €) ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.
6.06.03.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 08.03.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 24.03.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 09.04.2018 kell 23:59. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha ka kirjeldava ja põhjendava osata.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust
3 (5)
Tsiviilasi nr: 2-17-130953 tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud MCB Finance Estonia OÜ-ga 26.05.2011 sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust ning nõue on loovutatud hagejale. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisatud tõendid: laenutaotlus nr 399517, maksekorraldus laenu väljastamise kohta, nõude loovutamise teatis. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning viivist.
10.Hageja nõuab kuni hagi esitamiseni, so kuni 06.03.2018, sissenõutavaks muutunud viivist kolmekordses seadusjärgses määras s.o põhisummalt 0,066 % päevas alates viimasest maksegraafiku osamaksega hilinemise päevast so 26.11.2011 summas 756,36 eurot, kuid otsustas vähendada viivise nõuet 500 eurole. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Antud asjaolule on Riigikohus viidanud
14.jaanuaril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuse p-s 12 ja 15. jaanuaril 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13 tehtud kohtumääruse p-s 16. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega väidet selle kohta, et hagejal oleks olnud kostjaga kokkulepe (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause) maksete hilinemise korral viivise arvestamiseks seadusjärgse viivise kolmekordses määras. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja viivise nõue seadusejärgses määras.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad on järgmised: alates 01.07.2011 kuni 31.12.2011 intressimäär 1,25%, alates 01.01.2012 kuni 31.12.2012 intressimäär 1,00%, alates 01.01.2013 kuni 30.06.2013 intressimäär 0,75%, alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 intressimäär 0,50%, alates 01.01.2014 kuni 30.06.2014 intressimäär 0,25%, alates 01.07.2014 kuni 31.12.2014 intressimäär 0,15%, alates 01.01.2015 kuni 30.06.2016 intressimäär 0,05% ning alates 01.06.2016 kuni käesoleva hetkeni on intressimäär 0,00%. Hagis esitatud perioodi eest 26.11.2011-06.03.2018 sissenõutavaks muutunud viivis on seega summas 254,26 eurot ([36 päeva x 500€ x 0,022603%] + [366 päeva x 500€ x 0,021858%] + [104 päeva x 500€ x 0,021233%] + [77 päeva x 500€ x 0,023973%]+ [184 päeva x 500€ x 0,023288%]+ [181 päeva x 500€ x 0,022603%]+ [184 päeva x 500€ x 0,022329%]+ [365 päeva x 500€ x 0,022055%]+ [182 päeva x 500€ x 0,021995%]+ [184 päeva x 500€ x 0,021858%]+ [430 päeva x 500€ x 0,021918%]). Menetluskulude kindlaksmääramine
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 4 (5)
Tsiviilasi nr: 2-17-130953 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 75,42% ulatuses. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine seisnes viivise väljamõistmises hageja taotletud kolmekordse seadusjärgse määra asemel seaduses sätestatud määras, peab kohus õigeks jätta kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi esitamisel. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kohus jaotab poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes nendest 75,42% kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
13.TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
14.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Põhivõla 500,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 254,26 euro järgi oleks hagi rahuldatud osale vastav hagihind 754,26 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot hagihinna 1000 eurot järgi. Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõiv 175 eurot.
15.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist. Kohus esmalt märgib, et TsMS ei näe ette menetluskuludena esindustasu (ega õigusabikulusid), TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et esindaja kulud summas 270 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalikud. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik esindaja töö maht käesolevas asjas materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest 2 tundi, näidatud töötunni tasu mõistlik, seega 180 eurot. Hagiavalduse kohaselt õigusabikulud käibemaksu ei sisalda. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks esindaja kulude katteks välja 75,42% ehk 135,76 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.