Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S. vastu 01.10.2020 Säästukaart Pluss lepingust nr CNT00000124560 tuleneva võlgnevuse 798,70 euro, intressi 52,37 euro, võla sissenõudmiskulud 25 euro, viivise 26,49 euro ja täiendava viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja P. B. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: V. S. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)
Hagihind
991,62 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista V. S.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 01.10.2020 Säästukaart Pluss lepingust nr CNT00000124560 tulenev võlgnevus 798,70 eurot, intress 52,37 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 26,49 eurot.
3.Välja mõista V. S.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt, s.o 798,70 eurolt alates 31.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
5.Välja mõista V. S.’ilt menetluskulu summas 245 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
6.Välja mõista V. S.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 1 (4)
7.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas Harju Maakohtule hagi V. S. vastu 01.10.2020 Säästukaart Pluss lepingust nr CNT00000124560 tuleneva võlgnevuse 798,70 euro, intressi 52,37 euro, võla sissenõudmiskulud 25 euro, viivise 26,49 euro ja täiendava viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on Coop Finants AS ja V. S. sõlminud 1.10.2020 Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT00000124560, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 28.07%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis 30.09.2024.a esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.2024.a, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 30.10.2024.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 31.10.2024 loovutas Coop Pank AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 650 eurot, igakuiste kohustuste summa 93 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 8 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 549 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Lepingu nr. CNT00000124560 ülesütlemise seisuga so 30.10.2024.a oli kostjal tagastamata krediit summas 798,70 eurot. Kokku on kostja kasutanud krediidilimiidi summas 2258,10 eurot ja tagastanud esialgsele võlausaldajale 1459,40 eurot. Kostjal on tasumata 798,70 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.10.2024 oli kostjal tasumata intressid summas 2 (4)
52,37 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 798,70 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 31.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.12.2024 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 19,9% kooskõlas laenulepingu põhitingimuste ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 26,49 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt so 798,70 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 31.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdes määras s.o 19,9% aastas. Hageja sissenõudekulude summa 25 eurot on kujunenud järgmiselt: 4.11.2024.a tasulise kirja nr 1 saatmine 15 eurot; 12.11.2024.a tasulise kirja nr 2 saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
2.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte KÄPO-s 06.01.2025. Kosja ei ole hagile vastanud.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab, et kostja sõlmis Coop Finants AS-ga 08.03.2022 1.10.2020 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu CNT00000124560, leping on kostja poolt samal kuupäeval digiallkirjastatud (dtl 46). Lepingu kohaselt oli krediidilimiit 200 eurot. Intressimäär 19,9% aastas (krediidi kulukuse määr 28,07%). Viivisemäär oli kokku lepitud kui lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Iga kuu 10. kuupäevaks pidi kostja lepingu järgi tegema tagasimakseid summas 8 eurot.
6.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 650 eurot, igakuiste kohustuste summa 93 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 8 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 549.00 eurot (650.00101.00). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
7.Kohus tuvastab krediidiandja poolt koostatud tehingute väljavõtte alusel (dtl 57-64), et krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti summas 798,70 eurot ajavahemikus 13.03.2022-21.03.2022.
8.Lepingu tingimuste punkti 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma intressi alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga so 30.10.2024 oli kostjal tasumata intressid summas 52,37 eurot. 3 (4)
9.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 798,70 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 31.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.12.2024 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 19,9% kooskõlas laenulepingu põhitingimuste ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.
10.Vastavalt TsMS §-le 367 nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt so 798,70 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 31.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdes määras s.o 19,9% aastas.
11.Sissenõudmisega seotud kulude nõue hagejal kokku on summas 25 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.1.Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, õigusabikulu summas 527 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
14.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 245 eurot. Kohus on hagejale 06.01.2025 kohtumääruses selgitanud, et viimasel on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
14.2.Hageja lepingulise esindaja tasu summas 527 eurot kostja poolt hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule ei ole kuni käesoleva ajani esitatud menetluskulude nimekirja. Vastav kohustus tuli hagejale 06.01.2025 kohtumääruse punktist 9 (dtl 84).
15.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.