Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-102463/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.04.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 929

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal11193232(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-102463

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-102463

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali hagi XXX vastu võlgnevuse (tagasinõude), viivise nõudes

Tsiviilasja hind

903,45 eurot Hageja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaal (registrikood 11193232; asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Lea Pau (e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks võlgnevus summas 823,20 eurot ja 28.04.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 14,40 eurot.

3.Välja mõista kostjalt XXX hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 29.04.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 14,40 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 29.04.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 823,20 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX hageja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 175 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja põhjustas 13.11.2015 sõidukiga XXX registrimärgiga XXX Tallinnas, Võidujooksu 1d juures liiklusõnnetuse, sõites otsa seisvale sõidukile Opel registrimärgiga XXX, sündmuskohal koostas kostja skeemi sõidukite asenditest kokkupõrke hetkel ning kinnitas enda süüd. Liiklusregistri andmetel puudus kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kostja juhitud sõiduki suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja juures, mille alusel ning tuginedes liikluskindlustuse seaduse §-le 12 tekkis hagejal kohustus hüvitada kostja tekitatud liikluskahju. Hageja on hüvitanud sõiduki Opel registrimärgiga XXX taastusremondikulu summas 823,20 eurot vastavalt Baltlogical OÜ kalkulatsioonile ja arvele nr 184. Kuna kostja puudus liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel kehtiv juhtimisõigus, tekkis hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hageja esitas kostjale 20.05.2016 tagasinõude summas 823,20 eurot. Kostja ei ole hageja tagasinõudele ega 19.07.2016 korduvalt saadetud tagasinõudele reageerinud. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi kostja põhjustatud liikluskahju hüvitamiseks välja makstud kindlustushüvitis summas 823,20 eurot. Hageja palub kõrvalnõudena mõista kostjalt välja viivise 8% aastas (ehk

2-17-102463 0,0219 % päevas) põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o perioodil 08.02.2017-28.04.2017 summas 14,40 eurot ning alates 29.04.2017 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 823,20 eurot; viivise perioodil 08.02.2017-28.04.2017 summas 14,40 eurot ning viivise alates 29.04.2017 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskulud välja mõista, kuid ei ole esitanud, milliseid menetluskulusid soovib, et kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtutoimiku pinnalt. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohus peab nimetatud kulu põhjendtuks ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.