Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS-i hagi Erki Roosi vastu nõude tunnustamiseks Mihailo Tkatšuki pankrotimenetluses. 31.03.2016 toimunud kohtuistungil kohus peatas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-15-16697 (Erki Roosi hagi Swedbank Eesti AS-i vastu Mihhailo Tkatšuki pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks) lahendi jõustumiseni. Hageja esitas 16.03.2018 Tartu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-15-16697 menetlus jõustunud kohtulahendiga lõppenud, mistõttu on menetluse peatamise alus ära langenud. Kohtud leidsid tsiviilasjas nr 2-15-16697, et kostja esitatud nõue oli pankrotimenetluses näilik, mistõttu puudus kostja vastuväitel õiguslik mõju, sest tegemist ei olnud

pankrotivõlausaldajaga. Kuna hagi esitamise aluseks olev asjaolu (kostja vastuväite õiguslik mõju) on ära langenud, siis hageja loobub esitatud hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 363 lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise alus olnud asjaolu on ära langenud. Kuna menetlus tsiviilasjas nr 2-15-16697 on jõustunud kohtulahendiga lõppenud, on menetluse peatamise alus ära langenud ning kohus uuendab asjas menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus TsMS § 429 lg 3 kohaselt enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. 21.03.2018 kirjaga andis kohus kostjale tähtaja hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja esindaja on kohtu kirja kättesaamist kinnitanud, kuid ei ole avalduse kohta seisukohta esitanud. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud avalduse hagist loobumiseks ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb menetlus asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetluse avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagi esitamisel tasunud 12.11.2015 riigilõivu summas 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kohus tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja leiab, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Kostja esitas pahauskselt pankrotimenetluses näiliku nõude, mis tingis käesolevas asjas hagi esitamise. Hageja hinnangul saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud: hageja nõude menetlemiseks puudub alus põhjusel, et kostja vastuväitel pankrotimenetluses puudusid algusest peale õiguslikud tagajärjed ja hageja nõue ei vaja kohtus tunnustamist. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot, millest pool kuulub talle tagastamisele ning pool tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.