AS Kiviõli Soojus hagi G. K.i (K.) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagi hind
5 256, 87 eurot
K.tuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2017.a., edasi kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (RK 10245027, asuK.t Aasa 19, 43122 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Õigusbüroo Verdict OÜ; Mingi 5-71, 13424 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: G. K. (IK xxx, eluK.t xxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Kuzmina (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
AS Kiviõli Soojus hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista G. K.ilt AS-i Kiviõli Soojus kasuks võlgnevus (põhivõlg) 2 464 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend neli) eurot 50 senti.
3.Välja mõista G. K.ilt AS-i Kiviõli Soojus kasuks viivis seadusjärgses määras (arvestatuna põhinõudelt 2 464, 50 eurot) alates 14.11.2017.a - 10.04.2018
(seitsekümmend üheksa) eurot 71 senti ja alates 11.04.2018.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
K.tuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu RingkonnaK.tule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme K.tu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.AS Kiviõli Soojus esitas 03.12.2015.a. Pärnu MaaK.tule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. K.ilt võla sissenõudmiseks. K.us tegi 09.12.2015.a. võlgnikule makseettepaneku, millele G. K. esitas vastuväited. 14.01.2016.a. lõpetas Pärnu MaaK.us maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude G. K.i vastu üle Viru MaaK.tule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21.10.2016.a. otsusega jättis Viru MaaK.us AS Kiviõli Soojus hagi rahuldamata ja menetluskulud AS Kiviõli Soojus kanda. MaaK.us leidis, et hageja nõue on tõendamata. AS Kiviõli Soojus esitas apellatsioonkaebuse maaK.tu otsusele. 22.05.2017.a. otsusega tühistas Tartu RingkonnaK.us Viru MaaK.tu 21. oktoobri 2016.a otsuse ja saatis asja maaK.tule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist alates. RingkonnaK.us leidis, et maaK.us on jätnud läbi viimata nõueteK.ase eelmenetluse ning seeläbi täitmata ka K.tupoolse selgitamisK.ustuse.
HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse (II kd tl 131-136) K.aselt on kostja korteriomandi asuK.aga xxx (registriosa nr 2073508) omanik. Hageja on osutanud kostjale kütteteenust vastavalt poolte vahel 05.10.2007 sõlmitud ostumüügilepingule nr S 1023. Lepingu p 6 vastavalt esitas võrguettevõtja (hageja) tarbijale (kostja) arved eelneva kalendrikuu K.ta ja tarbija pidi tasuma võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja jättis täitmata soojusenergia ostu-müügilepingust tulenevad K.ustused. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 30.06.2003-31.12.2015 arveid kokku summas 8583,77 eurot, 31.01.2016-31.10.2017.a. kokku 1043, 86 eurot. Kostja on sellel perioodil tasunud kokku 4656,07 eurot. Kostja oli pärast hagi esitamist tasunud 1 210 eurot (laekumised ajavahemikus 10.02.2016 – 08.11.2017.a.), millest 838, 05 eurot on arvestatud 31.03.2016-31.10.2017 arvete katteks ning 372, 05 eurot varem esitatud nõuete katteks. Arvestades kostja poolt tasutud makseid (vt II kd tl 132-133), on kostjal tasumata K.ustusi hageja ees 3 761, 48 eurot (põhivõlg).
4.Lepingu p 5 sätestab soojusenergia hinna ja selle arvestuse. Korteriomanike varustamine soojusenergiaga on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja soojusettevõtja (Kiviõli Soojus AS) on üldhuviteenuse osutaja. Soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Hageja on lähtunud Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusest nr 18 ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008 määrusest nr 8.
5.Varasemalt ei märkinud kostja arve tasumisel makse selgitusse, millist konkreetset nõuet (millisest arvest tulenevat) millise maksega soovib tasuda ning hageja arvestas kõik laekumised varem esitatud nõuete katteks. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel on võimalik juhul, kui võlgnik ei ole määranud, millise K.ustuse katteks raha arvestatakse, lugeda täidetuks esimesena sissenõutavaks muutnud K.ustus. Kuivõrd teostatud maksed olid erinevates summades ja ei vastanud konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele, arvestas hageja need maksed varasema võla kustutamiseks tehtud maksetena ning toonud välja, et 31.01.2011 -31.12.2015 on kostja poolt tasumata arveid kokku summas 3 927, 70 eurot. Alates 12.04.2016.a. on kostja makse selgitusse märkinud arve numbri, kuid teostatud maksed on erinevates summades ja ei vasta konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele, välja arvatud 31.03.2016 arve summas 69, 26 eurot; 30.11.2016.a. arve summas 74, 17 eurot ja 31.03.2017.a. arve summas 68, 06 eurot. Hageja arvestab viidatud arveid nii konkreetse arve kui ka varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksena. Hageja loeb kostja poolt tasutuks täies ulatuses arved ajavahemikus 31.03.2016.a – 31.10.2017.a.
6.Hageja esitab täpsustatud hagis viivise arvestuse (vt II kd tl 134-135). Viivise nõude õigus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p 6 (0,2% tähtajaks tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest). Sissenõutavaks muutunud viivised on kokku 1 193, 34 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka jooksva viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse aegumise K.aldamiseks. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 K.aselt aegumine katkeb ja algab uuesti K.ustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Arvelduste seisust nähtub, et kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena. Nõude aegumistähtaeg 3 aastat on korduvalt katkenud ja alanud uuesti.
8.Täpsustatud hagis ( II kd tl 130-136) palub hageja kostjalt välja mõista - põhinõue 3 761, 48 eurot (tasumata arved ajavahemiku eest 30.06.2011 – 29.02.2016.a. ) - sissenõutavaks muutunud viivise 1 193, 34 eurot (ajavahemiku eest 26.07.201126.01.2016); - viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue on tõendamata. Kostja märgib, et hagejal tulnuks tõendada kui suured olid tervikuna kortermaja Soo tn 15 küttekulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning kuidas küttekulud korteriomanike vahel jaotatakse.
Kostja leiab, et esitatud dokumentidest ei ole võimalik aru saada kuidas põhivõlg on kujunenud ning kontrollida selle vastavaust tegelikkusele. Selgusetu on ka viivise arvestus (millisest määrast lähtuvalt esitab hageja nõude hagis; hagiavalduses viidatakse 0,2%, kuid maksekäsu kiirmenetluses on viivisemääraks märgitud 0,5%). Kostja vaidleb vastu algsaldole seisuga 31.12.2009 3 315, 45 eurot. Kostjale jääb selgusetuks kuidas nimetatud summa on kujunenud Hageja esitatud arvelduste seisust on raske aru saada, milliste tasumata arvete kustutamiseks kostja poolt laekuvaid summasid on arvestatud. Esitatud võlgnevuse üldarvestus ei tõenda kostja K.ustuste tekkimist ja kujunemist. Tõendist ei ole tuvastatavad andmed hageja küttekulude K.ta kortermajas Soo tn 15 ja nende jagunemise K.ta teiste kortermaja Soo tn 15 kaasomanike vahel. Seetõttu ei ole tuvastatav, kui palju pidi kostja küttekulude eest maksma. Kuna hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud korteriomanikuna tulenevat K.ustust tasuda küttekulude eest, pidanuks hageja tõendama kulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada küttekulud liikmete vahel. Hageja arved majandamiskulude arvestamise K.ta ei tõenda võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust. Kostja leiab, et hagi põhinõuete osas (arved kuni 2011 detsember) ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et põhinõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Viivise nõue on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Kostja on saanud hageja pikaajalisest käitumisest aru, et tegelikult viivisenõuet ta kostja suhtes ei soovi rakendada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagi täiendustele saadetud vastuses vaidleb kostja hageja nõudele kogu ulatuses vastu. Kostja jääb enda juurde, leides, et hageja nõue on tõendamata. Hageja esitatud arvelduste seisust perioodil 2011-jaanuar 2016 on tasumise veeru all märgitud summa ja arvelduste seisu all veerg arve, on selgelt näha millise arve tasumiseks on konkreetne makse arvestatud. Hageja on hagi täpsustuses ja kompromissettepanekus loobunud nõudest, mis on sissenõutavaks muutunud alates jaanuarist 2016 kuna hageja on kostja tasutud arved (nimetatud perioodil) lugenud tasutuks tasumisele eelneva kuu küttekulude eest. Kostja leiab, et hageja tuginemine nii maaK.tu kui apellatsioonimenetluses VÕS § 88 lg 6 ei ole põhjendatud. Arveldustest nähtub selgelt, missugust võlgnevust hageja poolt tasutud summadest kustutati.
KOMPROMISSETTEPANEK
11.31.01.2018.a. esitas hageja kostjale kompromissettepaneku (II kd tl 172-174), mille K.aselt avaldas valmisolekut vähendada põhinõuet 2 464, 58 eurole, millele lisanduvad sissenõutavaks muutunud viivised 1 193, 34 eurot. 19.03.2018.a teavitas kostja, et ei nõustu hageja pakutud kompromissiga (II kd tl 186).
K.TU PÕHJENDUSED
12.K.us, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisuK.ad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooltevaheline õigussuhe põhineb sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingul (I kd tl 23-24). Hagiavalduse K.aselt on kostja G. K. aastate vältel jätnud süstemaatiliselt täitmata lepingust tulenevad K.ustused (vt lepingu p 6), hageja esitatud arveid on tasutud ebaregulaarselt ja suvalistes summades, mis ei kattu arvetel esitatuga, millest tulenevalt on kujunenud võlgnevus. Kostja on vastuses hagile ja täiendavas seisuK.as asunud seisuK.ale, et hageja nõue on tõendamata, esitatud dokumentide alusel ei ole jälgitav, kuidas on võlgnevus kujunenud. Kostja esitab aegumise vastuväite, leides, et nõue, mis on esitatud hagi põhinõuete osas (arved kuni 2011 detsember) ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et põhinõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Viivise nõue on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et põhinõue ei kuulu rahuldamisele.
14.K.us lähtub asja lahendamisel hageja poolt maaK.tule 14.11.2017.a. esitatud täpsustatud hagiavaldusest (II kd tl 132-136). Täpsustatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista - põhinõue 3 761, 48 eurot (tasumata arved ajavahemiku eest 30.06.2011 – 29.02.2016.a. ) - sissenõutavaks muutunud viivise 1 193, 34 eurot (ajavahemiku eest 26.07.201126.01.2016); - viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja tasu maksmise K.ustus tuleneb lepingu p 6 Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 K.aselt tuleb K.ustus täita nõueteK.asel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on K.ustuse rikkumine K.ustuse täitmata jätmine või mitteK.ane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. K.ustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite K.aldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada K.ustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda K.ustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise K.ustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). TsiviilK.tumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli K.ustus tasuda tarbitud soojusenergia eest, samuti K.ustuse suuruse. Ainuuksi arve esitamisega ei saa tõendada K.ustuse suurust.
15.Hagejal võrguettevõtjana on kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi K.ustus tagada võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Poolte vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr S 1023 p 2 järgi on lepingu esemeks kindlaksmääratud koguses soojusenergia, mida on kasutatud tarbija tarbimisK.a kütmiseks ja vee soojendamiseks. Lepingu p 3.1.3 järgi kuulub tarbimisK.tade vahel jaotamisele 100 % elamus kasutatud soojusenergiast ja soojakandja kadudest.
K.us leiab, et tarbitud soojakoguse määramine muul viisil kui tuginedes soojusarvestile ei ole võimalik. Seega oli hagejal K.ustus kindlaks määrata palju korterelamu ühes kuus soojust tarbis ja seda ka tõendada. Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määruse nr 18 punkt 7.1 järgi on elamus tarbitud soojusenergia jaotamise ja tasustamise aluseks määrus, soojusmõõtesüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind. Määruse p 7.3.1 järgi jaotatakse elamu soojuskulud elamutes asuvate tarbimisK.tade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga või proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. Määruse p 7.4.1 järgi elamu soojuskulud soojavee varustamiseks jaotatakse elamus asuvate tarbijate vahel olenevalt tarbimisK.tadel soojaveearvestite näitude alusel Poolte vahelise Poolte vahelise lepingu p 5.1 ja 5.3 järgi tasub tarbija soojusenergia eest vastavalt tarbitud soojusenergia kogusele ja kehtivale piirhinnale arvestusega 1 MWh, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud Korterelamu Soo 15 soojusenergia jaotuse ja arvestuse aastate eest 2011 kuni 2016 detsember (II kd tl 94-96). Eelnimetatud arvestusest nähtub elamus igas kuus tarbitud MWh kogus, soojuse hind ja realisatsioon ning korteri nr 30 (kostja korteri) tarbimine. Kostjale tasumiseks esitatud arved ja kostja tasumised on kajastatud arvelduste seisus (I kd tl 37-50, II kd tl 133-134) Hageja on esitanud konto väljavõtted, milles kajastatud G. K.i teostatud maksed ajavahemikus 2005-jaanuar 2016 (II kd tl 98-104)
16.Kostja on lisaks esitanud aegumise vastuväite ja leidnud, et kuni 2011 detsember esitatud arvetest tulenev nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja omakorda on leidnud, et aegumine on korduvalt katkenud ja alanud uuesti TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna kostja on võlgnevust ebaregulaarselt ja osaliselt tasunud. K.us ei nõustu kostja viitega TsÜS § 146 lg 1. Viidatud sättest tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Pooled on lepingu p-s 6 kokku leppinud, et tarbija tasub võrguettevõtjale esitatud arvete alusel igakuiselt, so. lepiti kokku korduvate K.ustuste täitmises ning järelikult tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154. Vastavalt TsÜS § 154 lg 1 on korduvate K.ustuste aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku K.ustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil K.ustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvelduste seisust ilmneb üheselt, et kostja on ebaregulaarselt makseid teinud, mistõttu on TsÜS § 158 K.aselt aegumine katkenud ja alanud korduvalt uuesti. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 K.aselt aegumine katkeb ja algab uuesti K.ustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumise. Arvelduste seisust nähtub, et 30.06.2003 seisuga oli võlg 20292, 10 krooni / 1296, 98 eurot (I kd, tl. 37) ja 30.06.2003 esitati kostjale arve nr 2236 samas summas perioodi 01.06.200330.06.2003 eest selgitusega „KKH elanikkonna võlg“ tasumise tähtaeg 10.07.2003 (I kd, tl. 178). Eeltoodust järeldab K.us, et tegemist on võlgnevusega, mis on tekkinud enne 2003 aasta juunikuud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne 2003 aastat võlgnevust osaliselt tasunud; millest järeldub, et aegumine ei ole katkenud. Seetõttu leiab K.us, et nõue 1 296, 98 eurot (võlg 30.06.2003 seisuga) on aegunud.
Nõue, mis on esitatud aga tasumata maksete eest alates juulist 2003.a. ei ole aegunud ning kostja selleK.ased vastuväited põhjendamatud.
17.Poolte vahel on vaidlus K.ustuste täitmise järjekorra osas. Hageja väitel on ta arvestanud kostja tehtud makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks (arved alates 30.06.2003-31.12.2010), kuivõrd kostja ei märkinud maksetel konkreetselt, millise nõude katteks tasub ning tasutud maksed ei olnud enamasti arvel märgitud suuruses. VÕS § 88 sätestab K.ustuste täitmise erinevate K.ustuste katteks. VÕS § 88 K.aldamise eelduseks on võlgnikul mitme K.ustuse olemasolu võlausaldaja ees. Kuna kommunaalmaksete (sh soojusenergia eest teenuseosutajale tasutavate maksete) näol on tegemist korduvate K.ustustega ja kostjal oli täitmata K.ustusi hageja ees, on sätte rakendamine asjaK.ane. Üldjuhul on tulenevalt VÕS § 88 lg 1 sätestatust võlgnikul õigus määrata, millise K.ustuse täitmiseks ta raha maksab / maksis. Hageja võtab omaks, et alates 12.04.2016 on G. K. makse selgitusse märkinud arve numbri, kuid teostatud maksed on erinevates summades ja ei vasta konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele (välja arvatud 31.03.2016 arve summas 69, 26 eurot;30.11.2016.a. arve summas 74, 17 eurot ja 31.03.2017.a. arve summas 68, 06 eurot). Hageja arvestab viidatud arveid nii konkreetse arve kui ka varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksena. Hageja loeb kostja poolt tasutuks täies ulatuses arved ajavahemikus 31.03.2016.a – 31.10.2017.a. (II kd tl 132) Eeltoodud hageja väiteid kinnitab ka kostja esitatud arvelduste seis ajavahemiku eest jaanuar – september 2016 (II kd tl 210). Kostja ei ole tõendanud, et aastatel 2004-jaanuar 2016 teostatud ebaregulaarsete maksete tegemisel märkis ta maksekorraldusele millise konkreetse arve tasumisena makse teostatakse (st määras, millise K.ustuse katteks raha tasub). Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise K.ustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud K.ustus. Sama paragrahvi 7. lõike järgi kui lg 6 alusel ei ole võimalik K.ustuste täitmise järjekorda määrata, loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide K.ustuste katteks. K.us on seisuK.al, et hageja arvestus, millega luges kaetuks varem sissenõutavaks muutunud K.ustuse(d), oli põhjendatud.
18.Hageja esitatud arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata soojusenergia eest kokku 3 761, 48 eurot (arved ajavahemiku eest alates juuni 2011- veebruar 2016, II kd tl 133-134). Kostja ei ole tõendanud, et tal K.ustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse K.ustus soojusenergia eest tasuda. 30.10.2017.a toimunud K.tuistungil ei vaielnud G. K. nõude olemasolule vastu, kuid märkis, et ei nõustunud varasemate hagejapoolsete kompromissettepanekutega põhjusel, et summa liiga suur ning puuduvad piisavad vahendid tasumiseks (II kd tl 128) Eeltoodust tulenevalt rahuldab K.us hageja põhinõude osaliselt 3 761, 48 - 1296, 98 (aegunud nõue, ajavahemiku eest enne juunist 2003) = 2 464, 58 eurot (vt mh hageja kompromissettepanekut põhinõude osas, II kd tl 173)
19.Hageja on arvestanud viivist alates 26.07.2011- jaanuar 2016 kokku 1 193, 34 eurot. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada K.ustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib rahalise K.ustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6 K.aselt on võrguettevõtjal õigus rakendada arve mittetähtaegselt tasumisel viivis 0,2% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning tarbijal on K.ustus see tasuda (I kd tl 24). Lepingujärgse viivisemäära osas märgib K.us, et kui tegemist on tarbijaga tüüptingimustel sõlmitud lepinguga (käesoleval juhul on), siis selline viivisemäär tuleks eelduslikult VÕS §de 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi tunnistada tühiseks, kuna ületab seaduslikku viivisemäära 12,5 korda (0, 2-0, 075*100). Kostja on seisuK.al, et viivisenõue on põhjendamatu muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole varasemalt kostjalt viivist nõudnud ning sellega loonud mulje, et ei kavatsegi nõuda. Esmakordselt on hageja esitanud kostjale viivisenõude käesoleva tsiviilasja menetluses. K.us nõustub kostja seisuK.aga. Hageja esitatud arvelduste seisust ega ühestki arvest ei nähtu, et kostjale oleks arvestatud arve tasumata jätmisel, osalisel tasumisel või tasumisega viivitamisel viivist (vt I kd tl 37-50, 2535, 87-145, II kd tl 1-38, 137-158. Osadel arvetel on märgitud küll viivise määr, kuid tasumisele kuuluva osas on viidatud varasemale võlale, kuid ei nähtu arvestatud viivist (vt I kd tl 87-145; II kd tl 1-38, 137-158) K.us on seisuK.al, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel on olnud vastuoluline: - esmalt pole hageja ca 15 aasta vältel arvestanud kostjale lepingujärgses ega ka muus määras viivist, luues sellega kostjale mulje, et viivist ei nõuagi, 15 aasta möödudes esitab kostjale viivisenõude teades, et tarbijal on makseraskusi juba põhinõude tasumiseks Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja K.ustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 ja 2 K.aselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei K.aldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte K.aldamine on õiguse K.aldamine, mida kõigi astmete K.tud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 K.aselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt RiigiK.tu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Lepinguliste suhete kestuse vältel üle 15 aasta arvete ja saldoteadete esitamine ilma viiviseta on K.tu hinnangul erandlik asjaolu, mis õigustab viivisenõude rahuldamata jätmist selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt RiigiK.tu 30.04.2013.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-143-13, 06.12.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, 10.10.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-141-07) K.us jätab hageja viivisenõude 1 193, 34 eurot täies ulatuses rahuldamata.
20.Põhjendatud on aga viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule Vastavalt TsMS § 367 võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et K.us mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisenõude viidatud sätte alusel on hageja esmakordselt menetluses esitanud hagi täpsustuses 14.11.2017.a. (II kd, tl 131-136). Viivis alates 14.11.2017 kuni K.tuotsuse tegemise päevani 10.04.2018 on 79, 94 eurot (vt otsusele lisatud arvestus). Alates 11.04.2018.a. kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 2 464, 50 täitmiseni. Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud K.us K.tuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb K.us ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. K.us rahuldab hagi osaliselt ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik K.tunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.