lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-126207/31

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-126207/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1540
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Kiviõli Soojus10245027

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-126207

Tsiviilasi

AS Kiviõli Soojus hagi Garene Koh vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

6965 eurot 25 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Kiviõli Soojus apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): AS Kiviõli Soojus (registrikood 10245027), lepinguline esindaja Marie Tsine Vastustaja (kostja): Garene Koh (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Irina Kuzmina

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist alates.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS Kiviõli Soojus (hageja) esitas 3. detsembril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Garene Koh (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 5014 eurot 14 senti ja viivise. Kuna kostja esitas vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks.
2.Hageja esitas 2. veebruaril 2016 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 3927 eurot 70 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 3037 eurot 55 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja Kiviõlis Soo 15-30 asuva korteri omanik. Hageja ja kostja vahel on 5. oktoobril 2007 sõlmitud soojusenergia müügileping nr S 1023. 30. juunist 2003 kuni
31.detsembrini 2015 on hageja esitanud kostjale arveid kogusummas 8583 eurot 88 senti, millest kostja on tasunud 4656 eurot 7 senti. Kuna teostatud maksed on erinevates summades ja need ei vasta konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele, on hageja arvestanud neid makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks. Sellest tulenevalt on kostja jätnud tasumata arved alates 31. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 summas 3927 eurot 70 senti. Lepingu p 6 järgi on viivisemääraks 0,2% päevas ja hageja viivise nõue on 3037 eurot 55 senti.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, kui suured oli elamu küttekulud ühes perioodis. Hageja esitatud tõendid ei võimalda võlgnevuse kujunemisest aru saada. Esitamata on ka viivise arvestus. Maksekäsu kiirmenetluses märkis hageja põhivõlgnevuseks 5014 eurot 14 senti. Põhinõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus jättis 21. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 120 eurot. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud tõendid (arved ja hageja enda koostatud arvelduse seis) ei võimalda aru saada võlgnevuse kujunemisest. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 ja lepingu p-de 2 ja 3.1.3 alusel leidis maakohus, et tarbitud soojakoguse määramine muul viisil kui tuginedes soojusarvestile ei ole võimalik. Hagejal on kohustus kindlaks määrata, palju korterelamu ühes kuus soojust tarbis, ja seda ka tõendada. Maakohus viitas Kiviõli Linnavolikogu 17. juuni 2004 määruse nr 18 p-dele 7.1, 7.3.1 ja 7.4.1. Arvetel on küll märgitud soojusenergia ühik, tariif,

kogus ning korteri köetav pindala, mis ei tõenda aga seda, kui palju korterelamu tarbis soojust ühes kuus ning kuidas see korteriomanike vahel jaotati. Maakohus leidis, et nõuete aegumistähtaeg tuleneb TsÜS §-st 154. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks enne 2003. a võlgnevust osaliselt tasunud, seega aegumine ei ole katkenud ning 1296 euro 98 sendi suurune nõue on aegunud. Kohtu kaudu võlgnevust nõudes konkreetse perioodi eest, tuleb nõudes kajastada vaid selle perioodi võlad, mitte eelmiste perioodide võlgnevust nõudesse „peita“. Sellisel kujul nõuete esitamine on eksitav. Hageja esitatud võlgnevuste seis ei võimalda tuvastada, millise konkreetse võlgnevuse katteks on ta arvestanud kostja tehtud makseid. Arvelduste seisus toodud numbritega arveid toimiku materjalides ei ole (nt arve nr 134275, 137056, 33137). Samuti puuduvad toimikus numbriga 9 algavad viie- ja kuuekohaliste numbritega arved.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes läbi viimata eelmenetluse piisava põhjalikkusega. Maakohus teavitas 6. septembri 2016 kohtuistungist vaid viis päeva enne selle toimumist, välistades täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamise. Maakohus oleks pidanud kohtuistungi edasi lükkama ja andma menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kuigi kohtuistungil tagastas kohus kostjale samal kuupäeval esitatud dokumendid, kuna need olid esitatud hilinemisega, on hagejal tekkinud kahtlus, et maakohus lähtus otsuse tegemisel sellest menetlusdokumendist. Seega on maakohus jätnud kostja menetlusdokumendi hagejale edastamata ning hageja seisukohta välja selgitamata. Samuti on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 342 lg-t 2, mille kohaselt peab kohtukutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosalised ei andnud nõusolekut lühemaks tähtajaks. Kostja 16. mai 2016 menetlusdokument tehti e-toimikus hagejale nähtavaks alles kohtuistungi toimumise päeval (6. septembril 2016). Hagejal ei olnud võimalik oma seisukohta esitada. Hageja on algusest peale palunud kohtul välja mõista 3927 euro 70 sendi suurune võlgnevus ajavahemiku 31. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2015 eest 3927 eurot 70 senti. Hageja taotlus ei ole olnud eelmise perioodi võlgnevuste nõudesse „peitmine“. Arvelduse seisus olev viimane veerg „dokument“ ei tähenda kliendile esitatud arve numbrit, vaid raamatupidamisprogrammi kande numbrit. Teine veerg „nr“ kajastab kliendile esitatud arve numbrit. Kohtuotsuses viidatud arvete esitamata jätmisele ei ole kostja oma vastustes tähelepanu pööranud. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks otsuse p-s 10 märgitud asjaolude väljaselgitamist.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist alates (TsMS § 657 lg 1 p 3).
8.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes läbi viimata eelmenetluse piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuses esitatud seisukohaga. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Eelmenetluses selgitab kohus muuhulgas välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3) ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab seadusest tulenevat selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses. Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks. Kohus võib seadusest tuleneva selgitamiskohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (TsMS § 331 lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (TsMS § 331 lg 2).
9.Antud juhul on maakohus jätnud läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse ning seeläbi on täitmata ka kohtupoolne selgitamiskohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud menetlusosalistele vastastikku esitatud menetlusdokumente ning asjas on toimunud kohtuistung 06.09.2016 (II kd tl 44). Ainuüksi poole menetlusdokumendi edastamisega teisele poolele ei ole kohtu poolt täidetud eelmenetluse ülesanded. Kohus, asudes vaidlustatud kohtuotsuses seisukohale, et hageja nõue on tõendamata, kuna ei ole esitanud tõendeid korterelamu Soo 15 soojusenergia arvestuse kohta kuude lõikes, millest hageja lähtus soojusenergia jaotamisel korteriomanike vahel ja kostja tasu suuruse arvestamisel, on jätnud välja selgitamata menetlusosaliste faktilised väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus, leides, et hageja ei ole oma nõuet põhjendanud, oleks pidanud selgitamiskohustuse täitmise raames tegema hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
10.Maakohus ei ole kõrvaldanud eelmenetluse läbiviimisel esinenud puudusi ka asjas toimunud kohtuistungil 06.09.2016. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole maakohus kohtuistungil piisavalt välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega uurinud vastuvõetud tõendeid ning käsitlemata on jäänud kostja poolt esitatud aegumise vastuväide. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et nõustub hageja väitega maakohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta, kuna kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jäi seadusest sätestatust väiksem aeg (TsMS § 343 lg 2). Toimiku materjalide põhjal on hageja kätte saanud kutse 06.09.2016 istungile 31.08.2016, s.o viis päeva enne kohtuistungi toimumist. Kuna menetlusosalised ei olnud andnud nõusolekut seaduses sätestatud vähemalt kümnepäevase tähtaja lühendamiseks, siis on rikutud kohtu poolt TsMS § 343 lg 2. Kuna maakohus on rikkunud seadusest tulenevat selgitamiskohustust, siis saab asuda seisukohale, et maakohtu poolt TsMS § 343 lg 2 rikkumine on tihedalt seotud selgitamiskohustuse rikkumisega.
11.Aegumise vastuväite lahendamisel on maakohus iseenesest õigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 154 lg 1. Samas aga on jätnud maakohus välja selgitamata, millises osas on hageja nõue aegunud (nõue oli esitatud võlgnevuse eest perioodil 31. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2015) ning, kas kostja poolt tehtud maksete osas on kohaldatav VÕS § 88 lg 1 (kostja määras, millise arve tasumiseks makse tegi) või VÕS § 88 lg 6 (hageja ja kostja ei olnud määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse). Ka aegumise vastuväite lahendamiseks on kohtul vaja välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud ning vajaduse korral teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid.
12.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja