(Tagaseljaotsus koos kirjeldava ja põhjendava osaga) Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Ann Meriluht 09. aprill 2018.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-103257
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Xxxxvastu 03.08.2016.a käenduslepingust nr. Xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 5 000 euro, intressi 300 euro, viivise 3 050 euro ja täiendava viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Pärnu mnt 130-36, 11317 Tallinn; e- post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata) 10 000 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista XxxxKrediidikaitse Grupp OÜ kasuks 03.08.2016.a käenduslepingust nr. Xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 300 eurot, millest põhivõlgnevus 5 000 eurot ja intress 300 eurot.
3.Välja mõista XxxxKrediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5 000 eurolt alates 04.10.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 1 650 euro.
5.Välja mõista Xxxxmenetluskulu kokku 550 eurot, s.o tasutud riigilõiv, Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
6.Välja mõista XxxxKrediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (4)
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Xxxxvastu 03.08.2016.a käenduslepingust nr. Xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 5 000 euro, intressi 300 euro, viivise 3 050 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja kostja 03.08.2016.a käenduslepingu nr. Xxxx, mille kohaselt Xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige võttis endale kohustuse tagada laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui lepingust tulenevate laenusaaja poolsete kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitmata. Käendaja vastutuse piirsummaks oli 10 000 eurot. Hageja omandas nõude Credit Invest OÜ-lt 15.12.2016.a. Hagiavalduse kuupäeva seisuga on kostja hagejale võlgu võla põhisumma 5 000 eurot, intressi 300 eurot, viivise perioodi 04.09.2016.a kuni 04.08.2017.a eest 3 050 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2 % päevas tagastamata põhinõudelt alates 08.07.2017.a kuni põhinõude tasumiseni, aga mitte enam kui 1 650 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 550 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
2.Harju Maakohtu 14.03.2018.a kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas kohus esitatud hagiavalduse osaliselt. 14.03.2018.a esitas hageja kohtule teatise, millise kohaselt soovib hageja esitada apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 14.03.2018.a kohtuotsuse peale ning palub seetõttu kohtul otsust täiendada nii kirjeldava kui ka põhjendava osaga (t/l 101-102).
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 kohaselt käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
4.Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.11.2017.a (t/l 99). Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 2 (4)
päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
7.Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 143 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367.
9.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 03.08.2016.a sõlmitud käendusleping on tarbijakäendus VÕS § 143 lg 1 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 751).
10.VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-25-16 punkt 13).
11.Riigikohus on oma lahendi nr. 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab 3 (4)
sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
12.Kuivõrd Credit Invest OÜ ja kostja vahel 03.08.2016.a sõlmitud käendusleping on tarbijakäendus VÕS § 143 lg 1 mõttes, on eelpool viidatud lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2 % päevas ebamõistlikult suur, s.o ületab aastast seadusjärgset viivisemäära 3 korda ning on kohtu hinnangul kostjat liigselt kahjustav. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5 000 eurolt alates 04.10.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 1 650 euro.
13.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 03.08.2016.a käenduslepingust nr. Xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 300 eurot, millest põhivõlgnevus 5 000 eurot ja intress 300 eurot ning viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 5 000 eurolt alates 04.10.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 1 650 euro. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 10 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
15.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 550 eurot (t/l 2, 49, 70).
17.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1, 2 kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 550 eurot.
18.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon, lg 2 järgi kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
20.TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.