Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul on temapoolne lepingu ülesütlemine kehtiv.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Antud tsiviilasjas on vaidlus selle üle, kas kostja ütles hagejaga laenulepingu korrektselt üles. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle et hagejal on õiguslik huvi pooltevahelise õigussuhte olemasolu tuvastamiseks, ka kohus leiab et hagejal vastav kohane ja põhjendatud huvi on. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:  Hageja ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu sõlmisid 29.09.2016.a laenulepingu nr XXX-1.  Laenuandja ütles hagejaga lepingu üles ja nõudis lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmist.  22.03.2017.a loovutas laenuandja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (12541563) oma nõude hageja vastu kostjale so Rävala Õigusbüroole. Hageja palub tuvastada laenulepingu ülesütlemise tühisuse seoses asjaoluga, et laenuandja ei ole määranud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks täiendavat mõistlikku tähtaega vastavalt VÕS § 416 lg 1 ning on esitanud täitemenetluses hagejalt sissenõudmiseks nõude koosseisus, mis ei tulene pooltevahelisest laenulepingust ega ole selgitanud ega välja toonud nõude kujunemise arvutuskäiku, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kas nõude koosseisus olevad summad on õiged ja kooskõlas pooltevahelise laenulepinguga. Alternatiivselt palub hageja tuvastada laenulepingu ülesütlemise kehtetuse seoses laenuandjapoolse kohustuse (pakkuda hagejale lepingu p-s 9.1.2 nimetatud kompromissläbirääkimiste võimalust) rikkumisega, mis on vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega. Kohus leiab, et pooltevahelise lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel ei oma tähtsust kohtutäiturile täitmiseks esitatud nõude koosseis ja nõude kujunemise arvutuskäik. Vastavad asjaolud omavad tähtsust täitemenetluses aga mitte lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Küll aga on omab lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel tähtsust VÕS § 416 lg 1 sätestatu kontrollimine, kuivõrd tegemist oli tarbijakrediidilepinguga (mille üle puudub vaidlus).

2-18-69 Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud sätestab VÕS § 416. VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kohus märgib, et hageja poolt viidatud lepingu p 9.1.2. sätestab sisuliselt sama mis VÕS § 416 lg 1 kuivõrd viidatud punkti kohaselt oli laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenusaajalt kogu varaliste kohustuste tasumist 14 kalendripäeva jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva lepingujärgse laenumaksega ning laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2 (kahe) nädala pikkuse täiendava tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist. Eelnimetatud tähtaja andmisega pakub laenuandja laenusaajale samaaegselt võimaluse läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kostja on oma vastuses välja toonud ja hageja ei ole vastu vaielnud väitele, et hageja on laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud üksnes kaks makset, mõlemad samal päeval - 03.12.2016 - summades 100 eurot ja 140 eurot, millega ta täitis 2,5-kuulise hilinemisega esimest maksegraafikus sätestatud lepingujärgset maksekohustust põhivõla osas. Sellega vähenes tema põhivõlg 240 euro võrra. Rohkem makseid hageja teinud ei ole. Ka hageja ise ei ole väitnud, et ta oleks rohkem makseid teinud. Seega oli hageja laenulepingu ülesütlemise ajaks (23.02.17) täielikult või osaliselt viivituses viie maksega, esimesega viivituses 204 eurot ja nelja järgmisega igakordselt 576 eurot, kokku 2 508 eurot. Maksetega viivitamise tõttu saatis laenuandja hagejale meeldetuletusi ja hoiatusi enne lepingu ülesütlemist (kostja vastuse lisa 7). Seejuures selgesõnaline ülesütlemishoiatus, milles sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kui ka pakkumine läbirääkimisteks saadeti hagejale 14.12.2016 ja 10.01.2017 (kostja vastuse lisad 8-10 ja 11-14). Hageja vastas 14.12.16 e-kirjale 02.01.2017 palvega lepingut mitte üles öelda ja lubadusega võlgnevus käesolnud nädala jooksul tasuda (kostja vastuse lisa 9). 02.01.17 hoiatusele hageja ei vastanud. Ka pärast kahekordset ülesütlemishoiatust saatis laenuandja hagejale 02.02.17 veelkord meeldetuletuse ja alles pärast sellele mittereageerimist hageja poolt ütles laenulepingu hagejaga 23.02.2017 üles (Lisad 1619). Kokkuvõtvalt on seega asjas esitatud tõenditega leidnud tuvastamist, et hageja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, hagejale oli antud edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ning nõutakse kogu võla tasumist, seejuures ülesütlemisavaldus oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja hagejale ka pakuti hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

2-18-69 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on nii seaduses sätestatud piiranguid tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks kui ka laenulepingus kokku lepitud tingimusi järginud ja laenuleping nr XXX-1 on seega korrektselt ja kehtivalt üles öeldud, mistõttu jätab kohus hagi laenulepingu ülesütlemise tühisuse või alternatiivselt kehtetuse tuvastamiseks rahuldamata. Kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Antud tsiviilasjas tagas kohus hagi oma 03.01.2018 kohtumäärusega, peatades hagi tagamise korras täitemenetluse kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2017/3175 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd kohus jätab käesoleva kohtuotsusega hagi rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 kohaselt ka 03.01.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetluse kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2017/3175. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi

2-18-69 jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.