Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OÜ AF Võlamenetlus esitas 21.12.2017 Viru Maakohtule hagi J. P vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järgmised lepingud: - 09.10.2014 sõlmitud liitumisleping nr 3446869; - 09.10.2014 sõlmitud liitumislepingu lisa 3446887, osamaksetega vara müügileping. Vastavalt kostja ja Elisa Eesti vahel sõlmitud lepingutele esitati kostjale igakuiselt arveid kasutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata ajavahemikul 05.11.2014- 04.02.2015 esitatud järgmiste hagiavaldusele lisatud arvete eest: - arve nr 2011029044 summas 17,02 eurot maksetähtajaga 22.11.2014; - arve nr 2011258560 summas 16,55 eurot maksetähtajaga 18.12.2014; - arve nr 2011493307 summas 17,55 eurot maksetähtajaga 18.01.2015; - arve nr 2011747500 summas 145,78 eurot maksetähtajaga 21.02.2015. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus summas 196,90 eurot. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.01.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Kostja võlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel nr 2011747500, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara müügilepingust, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendipoolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele 0,022% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast 22.02.2015 kuni hagiavalduse koostamise päevani, so 21.12.2017 kokku summas 44,71 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja välja mõista ka edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 22.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista VÕS 1132 lõige 2 alusel sissenõudmiskulu 30 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 16.12.2016 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja märgib, et teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.01.2018 määrusega on hagi menetlusse võetud. Maakohtu esimehe 05.02.2018 käskkirjaga nr 11-1/5 on asi jagatud teise kohtuniku menetlusse, kes on pidanud vajalikuks eelmise koosseisu poolt menetlusse võetud hagi osas anda hagejale võimalus hagi täpsustamiseks nii loovutuse, viivise kui menetluskuludega seonduvalt. Hageja on kohtu 21.02.2018 kohtunõude kätte saanud ning 06.03.2018 esitanud täpsustatud hagi. Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul hageja ei tõendanud nõude loovutamist, on hagi 12.03.2018 määrusega menetlusse võetud ning edastatud kostjale vastamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 22.03.2018 ning ei ole tähtaegselt hagile kirjalikku vastust esitanud. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.04.2018. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 833). Käesoleval juhul sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingud ja nende lisad kirjalikus vormis. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. VÕS § 168 lõike 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Sealhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja.

Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. Elisa Eesti AS on loovutamisest kostjale nõuetekohaselt teatanud. Hageja on esitanud hagi lisana väidetavalt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta, mis on aga allkirjastamata ja millel puudub selle koostaja nimi (tlk. 10), mistõttu see esitatud kujul ei vasta VÕS § 168 lõikes 2 ja VÕS § 172 sätestatud nõuetele ning seega nõude loovutamist ei tõenda. Arvestades eeltoodut jääb kohus seisukohale, et nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu peab tõendama hageja. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust, mistõttu jätab kohus esitatud hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus hageja esitatud nõudeid kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.