KÜ Outokumpu 23 hagi L. R. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1238, 22 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Outokumpu 23 (RK 80170696, asukoht Outokumpu 23-20, 30327 Kohtla-Järve)
Hageja lepinguline esindaja:
vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, epost [email protected] )
Kostja:
L. R. (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Outokumpu 23 hagi.
2.Välja mõista kostjalt, L. R. ́elt KÜ Outokumpu 23 kasuks võlgnevus 1012, 15 eurot s.h. põhiosa 884, 81 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 127, 34 eurot seisuga 30.11.2017.
3.Välja mõista L. R. ́elt KÜ Outokumpu 23 kasuks viivis alates 01.12.2017 kuni otsuse tegemiseni s.o. 05.04.2018 summas 37, 70 eurot ning alates 06.04.2018 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Välja mõista L. R. ́elt KÜ Outokumpu 23 kasuks menetluskulud 419 eurot, sh. tasutud riigilõiv 200 eurot, lepingulise esindaja tasu 216 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.
5.Välja mõista L. R. ́elt KÜ Outokumpu 23 kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (419 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Outokumpu 23-7 KohtlaJärve. Korterelamus on moodustatud korteriühistu, kes väljastab korteriomanikele majandamiskulude arveid ning arveldab teenuste pakkujatega. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades kostja korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid, on hageja igakuiselt esitanud kostjale arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole arveid korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.11.2017 on kostja põhivõlg hageja ees 884, 81 eurot ning seisuga 30.11.2017 on viivisevõlgnevus 127, 34 eurot. Korteriomanik on kohustatud lisaks majanduskuludele tasuma ka veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojusenergia eest.
2.Hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek (MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikiri p. 6.2.7). See tasu on korteriühistu majandamiskulud (KÜS § 151 ja põhikiri p. 3.2.7), so. korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01.12.2012 on hooldustasu tariif suvekuudel 0,80 eurot/m2 ja talvekuudel 0,50 eurot/m2. Hageja tugineb korteriomandi seadus (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 7 lg 4 151 lg 1 ja Põhikirja p-le 3.2.1, 3.2.7-3.2.12 ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1012,15 eurot (põhivõlgnevus 884, 81 eurot ja viivis 127,34 eurot), viivise alates 01.12.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07 % põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,07 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vastuse kohaselt peatas ta majahooldustasu maksmise. Korteris on sihilikult rikutud esiku ja suuretoa sein. Korteris on põrandaliistud üles kergitatud ning sealt tuleb korterisse külma õhku ja kemikaalide lõhna. Korteri all töötav ventilaator tekitab väga tugevat häirivat müra. Korteriühistu juhatuse otsused on kõik õigustühised, kuna ei ole kooskõlas põhikirja p –ga 32. Juhatuse liikmel ei ole ainuisikuliselt otsustamisõigust. Seega on hagi õigustühine. Kasutatud teenuste eest võlgu ei ole.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1238, 22 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on et kostja on korterelamu Outokumpu 23 Kohtla-Järvel korteri number x omanik alates 29.05.2006 (tl. 18) ja korterelamus Outokumpu 23 on asutatud korteriühistu. Kohus ei nõustu kostja väitega, et korteriühistu juhatuse liikmel ei ole õigust korteriomaniku vastu hagi esitada. Juhatuse liige on KÜ seaduslik esindaja, kellel on korteriühistu nimel õigus esitada korteriomaniku vastu hagi kohtusse nõude maksmapanekuks. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Kostja väidab ühelt poolt, et ta on tasumise peatanud, teisalt jällegi, et tal ei ole võlgnevust hageja ees. Kohus märgib, et korteriomanik ei saa keelduda majandamiskulude eest tasumisest põhjusel, et tema korteris esinevad erinevad puudused. Korteriomandi reaalosa korrahoiu kohustus lasub korteriomanikul (kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 ja alates 01.01.2018 kehtiv KrtS § 31 lg 1 p 1), mitte korteriühistul. Kostja ei vabane majandamiskulude kandmise kohustusest ka põhjusel, et ta on nö. kulude maksmise peatanud. Seadus sellist võimalust ette ei näe.
5.Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte) ning lisaks hooldustasu ja remondifondi makseid ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning ei sõltu sellest, kas korteriomanik peab seda vajalikuks või mitte. Kostja väite osas, et müra kostja korterisse tuleb alusemisest korterist, märgib kohus, et kostja, kui kannatanud korteriomanik võib VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist ning eeltoodu ei seostu majandamiskulude tasumise kohustusega.
6.Juhul kui korteriühistu on rikkunud oma kohustusi, võib korteriomanikul olla kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu. Maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Kostja väite osas, et kõik korteriühistu otsused on tühised, märgib kohus, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.
7.Hageja esitatud arvetest (tl. 21-43) nähtub, millise perioodi eest on kostjal võlgnevus, millest see koosneb ja kui suur see on kuude kaupa. Kostja väitel on ta keskkütte eest tasunud ning tasunud ka suvel väiksemais arveid, mis nähtub ka hageja esitatud arvelduste tabelist (tl. 19) ning hageja on kostja tehtud maksetega arvestanud. Arveldustest järeldub, et kostja on tasunud arveid osaliselt, st. mitte täies ulatuses. Seega on kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole majandamiskulusid tasunud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 884, 81 eurot.
8.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Hageja on viivise arvestuse kohtule esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja viivisenõude vastuväite osas märgib kohus, et see, kas võlgnikult viivist nõuda või mitte, on võlausaldaja (antud juhul korteriühistu) otsustada. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, sh. sisse nõutavaks muutunud viivis 127, 34 eurot. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2018 oli 0,00 %. Seega on viivisemääraks 8% aastas s.o. 0, 022 % päevas. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 0,07% päevas põhiosalt (884, 81 eurot) perioodi 01.12.2017 kuni 31.12.2017 summas 19,20 eurot (884,81*0,075*31) ja alates 01.01.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuni kohtuotsuse tegemiseni so. 05.04.2018 summas 18, 50 eurot (884,81*0,022%*95) ning alates 06.04.2018 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot, esindaja kulu 216 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, kokku 419 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Kohus leiab, et õigusabi kulud hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 216 eurot on vajalikud ja põhjendatud.
Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja ei ole vastavat kinnitust esitanud. Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 216 eurot käibemaksuta. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 419 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.