1.Otepää vald (vallavalitsuse kaudu) (hageja, tellija) esitas 26. mail 2016 Tartu Maakohtule Novabild OÜ (kostja, töövõtja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 31 020 eurot 22 senti (sh ettemakse 23 168 eurot 4 senti, intress 5 eurot 20 senti ajavahemiku eest
29.juunist kuni 10. detsembrini 2015 ja kahjuhüvitis 7846 eurot 98 senti) ning viivise alates
1.jaanuarist 2016 kuni hagi esitamiseni 1005 eurot 68 senti ja sealt edasi põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras. Maakohus tagas 2. juuni 2016. a määrusega hagi ja arestis hageja kasuks kostja kontod 34 480 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 26. juunil 2015 riigihanke tulemusena kostjaga ehituse töövõtulepingu (edaspidi leping), mille alusel kohustus kostja vahetama Otepää Vallavalitsuse hoone aknad. Riigihanke lisaks oleva tehnilise kirjelduse (edaspidi hankedokument) kohaselt pidi 120 paigaldatava akna laius olema 1300 mm. Tööd tuli teha 30. oktoobriks 2015. Tööde maksumus oli 46 336 eurot 7 senti (koos käibemaksuga). Hageja tasus 29. juunil 2015 kostjale ettemaksena 23 168 eurot 4 senti. Tööde tegemise käigus, pärast 17 akna paigaldamist selgus, et paigaldatud
2-16-8246 aknad ei vastanud hankedokumendile, kuna nende laius oli 1220 mm. Oluliselt erinev oli ka visuaalne tulemus, kuna aknaraamide kaugus seintest oli suurem. Hageja peatas seetõttu 18. augustil 2015 tööd. Hageja andis 31. augustil 2015 kostjale tähtaja mõõtudele vastavate akende paigaldamiseks. 28. septembril 2015 palus hageja kinnitust, kas kostja paigaldab lepingu nõuetele vastavad aknad ja annab tööd üle hageja määratud ajal. Kostja leidis, et paigaldatud aknad vastavad lepingutingimusele. Hageja andis 14. oktoobril 2015 kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja ning esitas taganemisavalduse, teatades, et kui kostja hiljemalt 13. novembriks 2015 oma lepingulisi kohustusi ei täida, loeb hageja end alates 14. novembrist 2015 lepingust taganenuks. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja teatas 2. detsembril 2015, et loeb end alates 14. novembrist 2015 lepingust taganenuks, ning nõudis kostjalt hiljemalt 11. detsembriks 2015 ettemakse tagastamist ja intressi tasumist. Hageja teavitas kostjat 21. detsembri 2015. a kirjas, et on tellinud kostja paigaldatud 17 akna asendamise nõuetekohaste akendega ning selle maksumus on 7846 eurot 98 senti. Hageja andis kostjale ettemakse 23 168 euro 4 sendi, intressi 5 euro 20 sendi ja kahjuhüvitise 7846 euro 98 sendi (kokku 31 020 euro 22 sendi) tasumiseks tähtaja 31. detsember 2015. Kostja oma kohustusi ei täitnud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud, mistõttu hagejal ei olnud alust lepingust taganeda. Nii hankedokumendi p 3 kui ka lepingu p 4.3.2 järgi oli kostjal kohustus enne akende tellimist aknaavad üle mõõta. 17. juuli 2015 kontrollmõõtmisel selgus, et osa hankedokumendis nimetatud mõõtudega akendest ei oleks aknakastidesse mahtunud. Hageja teadis sellest, sest kontrollmõõtmisel osales hageja esindaja. Kostja tellis aknad mõõtmise tulemuste järgi. Kuna hageja ei olnud kostja ettepanekutega nõus ja soovis lepingu ühepoolselt lõpetada, esitas kostja hagejale 8. detsembril 2015 taganemisavalduse ja kahju 33 722 euro 42 sendi hüvitamise nõude ning tasaarvestas poolte vastastikused nõuded.
3.Tartu Maakohus jättis 27. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus otsustas tühistada 2. juuni 2016. a hagi tagamise määruse kohtuotsuse jõustumisel. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt määrab lepingu mahu hankedokumendis kirjeldatu. Hankedokumendi p 3 järgi oli töövõtjal kohustus enne akende, aknalaudade ja veeplekkide tellimist ja valmistamist avade suurused ning aknalaudade ja veeplekkide laiused ning pikkused kohapeal üle mõõta ning teha vajadusel korrektiive. Kostja on selle kohustuse täitnud ning selle tulemusena ei saanud hankedokumendis näidatud mõõtudega aknaid tellida. Lepingus ega hankedokumendis ei ole märgitud, et ülemõõtmise tulemus tuleb kirjalikult fikseerida, nõutav ei olnud ka suuline kooskõlastamine. Samas on nii esialgsed mõõtmised kui ka hilisemad kooskõlastused hagejaga toimunud. Ülemõõtmise juures oli hageja esindaja Mairo Kangro, kes on seda ise kinnitanud. Samuti on kinnitanud seda tunnistajad Elle Eelsaar (kostja müügisekretär) ja Pille Valle-Vassilenko (alltöövõtja esindaja). Seega oli hageja ülemõõtmisest teadlik. Hageja ei olnud teinud tahteavaldust, et täiendavate mõõtmistulemustega ei tule arvestada. Lepingu ps 14.2 märgiti, et lahkhelide korral peab töövõtja tõendama tehtud tööde vastavust lepingu mõttele, kokkulepetele, normidele, eeskirjadele ja määrustele. Kostja on tõendanud, et tegi tööd kooskõlas hankedokumendi pga 3. Aknaavasid oleks saanud ilmselt mõõta täpsemini, kui oleks lubatud akna põski eemaldada, kuid tunnistaja ütluste järgi paluti neid mitte lõhkuda. Olukorras, kus tulemus ei vasta tellija ootustele, kuid on ehitustehniliselt aktsepteeritav, ei ole alust keelduda seda vastu võtmast. Tulemusega võib mitte rahul olla, sest visuaalne pilt akendest ei vasta tellija kujutlusele, kuid see ei ole praak, mis ei täida kasutusotstarvet. Tuvastatud asjaoludel ei ole hageja 2(6)
2-16-8246 tõendanud, et kostja jättis lepinguga temale pandud kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuetekohaselt (VÕS § 100).
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 24 726 eurot 26 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 3587 eurot 68 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 24. oktoobrist 2017 kuni 24 726 euro 26 sendi suuruse võlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus valesti, et kostja pole lepingut rikkunud ning seetõttu ei ole alust hageja lepingust taganemisest tulenevaid nõudeid rahuldada. Kostja paigaldatud 17 akent ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Seda tõendab asjaolu, et aknad ei vastanud hankedokumendis märgitud laiusele ja oluliselt erines ka visuaalne tulemus, kuna aknaraamide kaugus seinast oli suurem. Kostja seisukoht, et lepingu järgi ei olnud tal kohustust tellida aknad täpses vastavuses hankedokumendiga ega kooskõlastada akende mõõtusid hagejaga, on vastuolus lepingu pga 15.4. Selle lepingupunkti järgi võidakse lepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisadena ning need jõustuvad allakirjutamise momendil, kui muudatustes ei ole ette nähtud teistsugust jõustumise korda. Asjaolu, et lepingu p 4.3.2 (sarnane säte sisaldus ka hankedokumendis) nägi ette kostja kohustuse enne akende tellimist aknaavad üle mõõta ning vajadusel korrektiive teha, ei tähenda seda, et kostja võis ühepoolselt ja aluseta akende mõõtusid vähendada. Kostja ei ole esitanud hagejale ega asja materjalide juurde mõõtmistulemusi, mille alusel ta lepingus kokkulepitust kitsamad aknad tellis. Lisaks nähtub hageja esindaja ütlustest, et talle mõõtmistulemuste kohta akti ei esitatud. Kostja väide, et hageja esindaja nõustus kitsamate akende paigaldamisega, on paljasõnaline. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus kokku lepitud laiusega (1300 mm) aknad ei oleks aknaavadesse mahtunud. Nii on kostja seaduslik esindaja maakohtu istungil seletanud, et ka laiemad aknad oleksid aknaavadesse mahtunud. Sama on kinnitanud alltöövõtja esindaja. Kostja müügisekretäri ütluste kohaselt peab akna ja seina vahele jääma 15–20 mm vaheruumi. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt oli kostja paigaldatud akende ja seina vahe 90–100 mm. Seda, et aknad oleksid mahtunud aknaavadesse, kinnitab ka asjaolu, et hageja asendustehinguna tellitud 1300 mm laiused aknad mahtusid aknaavadesse. Maakohtu otsuse põhjendused selle kohta, miks kostja ei saanud lepingut kokkulepitud tingimustel täita, on põhjendamatud. Maakohus tegi hageja esindaja ütlustest ebaõige järelduse, kui leidis, et tunnistaja palus akende põskesid mitte lõhkuda ning see asjaolu võis mõõtmistulemusi mõjutada. Hageja esindaja ütlustest nähtub, et ta palus akende välimisi põskesid mitte lõhkuda, kuid asja materjalidest nähtuvalt mõõtis kostja aknaavasid hoone seest. Kuna kostja keeldus õigustamatult lepingutingimustele vastavaid aknaid paigaldamast, on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 647 lg 1 tähenduses ning poolte leping on alates 14. oktoobrist 2015 hageja taganemise tõttu lõppenud. Hageja on kandnud 29. juunil 2015 lepingu alusel kostjale üle 23 168 eurot 4 senti ja kostja peab selle hagejale VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama. Lisaks peab kostja maksma hagejale intressi 5 eurot 20 senti ajavahemiku eest 29. juunist kuni 10. detsembrini 2015. Hageja on 17 kostja paigaldatud akent kostjale tagastanud. Hageja sõlmis VÕS § 135 lg 1 3(6)
2-16-8246 järgse asendustehingu Aknafix OÜ-ga ning tasus viimasele 17 akna eest 4258 eurot 98 senti. Lisaks tasus hageja OÜle Vesilood akende demontaaži ja paigaldamise, aknapõskede krohvimise ja viimistlemise ning aknalaudade ja veeplekkide paigaldamise eest 3588 eurot. Kokku tasus hageja selle eest 7846 eurot 98 senti. Kuna nimetatud tellitud tööd on samad, mida pidi tegema kostja (vt lepingu pd 4.3.1–4.3.6), tuleb kostjal hagejale hüvitada hinna vahe, mille võrra Aknafix OÜ-lt ja OÜlt Vesilood tellitud tööd osutusid kallimaks. 9. juuni 2015 ühikuhindade esildise järgi on 17 akna maksumus koos paigaldamise ja viimistlustöödega 6293 eurot 96 senti (koos käibemaksuga). Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 135 lg 1 alusel välja mõista lepingujärgse ja asendustehingu hinna vahe 1553 eurot 2 senti. Kokku võlgneb kostja hagejale 24 726 eurot 26 senti (23 168 eurot 4 senti + 5 eurot 20 senti + 1553 eurot 2 senti), lisaks viivis. Ajavahemiku eest 1. jaanuarist 2016 kuni 23. oktoobrini 2017 on viivis võlgnetavalt 24 726 eurolt 26 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3587 eurot 68 senti (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 24. oktoobrist 2017 kuni täitmiseni on kostja kohustatud samalt võlgnevuselt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi on rahuldatud ca 80% ulatuses (31 020 euro 22 sendi nõudest on rahuldatud 24 726 euro 26 sendi nõue), menetluskulud jäävad poolte kanda samas proportsioonis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 647 lgt 1, jagas valesti tõendamiskoormise ja rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Nii on meelevaldne ringkonnakohtu seisukoht, et kostja on ühepoolselt ja alusetult lepingut muutnud. Põhjendamatu on ringkonnakohtu järeldus, et kostja pidi akna ülemõõtmisest tulenevad korrektiivid hagejaga kooskõlastama. Kostjal sellist kohustust ei olnud. Ülemõõtmise juures oli hageja esindaja, kes mõõtmistulemuste fikseerimiseks soovi ei avaldanud. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et ka hageja tellitud asendusaknad ei vastanud hankedokumendile, mille täitmist hageja kostjalt ootas. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole tõendanud, et aknad ei oleks mahtunud aknaavadesse. Kostja väide, et kui aknad oleks tellitud hankedokumendi järgi, ei oleks need ära mahtunud nii, nagu paigaldusjuhend ette näeb ja puuduks tootja garantii, on jäänud tähelepanuta. Lepingu rikkumise pidi tõendama hageja, kes ei ole esitanud selle kohta ainsatki tõendit.
7.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda.
9.Ringkonnakohus tuvastas, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena ehituse töövõtulepingu Otepää Vallavalitsuse hoone akende vahetuseks. Akende kirjeldus ja spetsifikatsioon ning nõuded tööde tegemiseks olid lepingu p 1.1 kohaselt määratud riigihanke lisaks olevas tehnilises kirjelduses ning selle järgi pidi 120 vahetada tulnud akna laius olema 1300 mm. Hageja peatas tööd, kui kostja oli paigaldanud 17 akent, mille laius oli 1220 mm, seega 80 mm kitsam kokkulepitust. Nende 4(6)
2-16-8246 asjaolude üle pooled ka ei vaielnud. Ringkonnakohus leidis, et kostja paigaldatud aknad ei vastanud lepingu tingimustele (VÕS § 641 lg 1), kostja on lepingut rikkunud ja keeldunud õigustamatult tööd parandamast (VÕS § 647 lg 1) ning see andis hagejale aluse lepingust taganeda (VÕS § 116) ja kasutada taganemisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 189 lg 1 ja § 135 lg 1). Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega, järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust ega pea kooskõlas TsMS § 689 lgga 5 vajalikuks otsust täiendavalt põhjendada.
10.Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks ringkonnakohus hinnanud eeltoodud järelduste tegemisel tõendeid nõuetekohaselt ega oma järeldust põhjendanud. Kostja on oma kassatsioonkaebuse rajanud peamiselt väitele, nagu oleks tal lepingu järgi olnud õigus otsustada paigaldatavate akende laiuse üle erinevalt lepingus märgitud suurusest. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja viidatud lepingutingimustest (lepingu p 4.3.2 ja hankedokumendi p 3 alap 3) ei tulenenud talle ühepoolset õigust akende laiust vähendada. Kostja kohustusest aknad üle mõõta ning korrektiive teha ei saa järeldada kostja õigust omal äranägemisel ja hagejaga kooskõlastamata otsustada tööde tegemise üle uute mõõtude alusel. Eelduslikult saab ülemõõtmise kohustuse eesmärk olla vältida sobimatute akende tellimist, see ei andnud aga kostjale õigust otsustada selle üle, millise laiusega aknad hoonele paigaldada. Akende laius mõjutab mh hoone välisilmet, mille säilimise vastu võib tellijal olla põhjendatud huvi. Hageja ongi seda huvi menetluses põhjendanud ning selline huvi pidi töövõtjast kostjale olema lepingu sõlmimisel äratuntav (VÕS § 29). Lisaks on pooled toimiku materjalide kohaselt lepingu ps 3.2 deklareerinud oma tahet ja valmisolekut suunata parimad jõupingutused oma lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasele täitmisele, austades ja järgides teise poole seaduslikke ja lepingust tulenevaid õigusi ja huve. Samuti kohustus töövõtja lepingu p 5.1 järgi mh tegema töid vastavalt ehituse headele tavadele. Ühtlasi on pooled tööde kvaliteedi, tähtaegse valmimise või üldmaksumust ohustavate asjaolude ilmnemise puhuks kokku leppinud, et töövõtjal tuleb eeltoodust tellijale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada (lepingu p 5.9). Sellestki saab järeldada, et lepingu sõlmimisel pidasid pooled silmas koostööd ja kooskõlastamist mistahes muudatuste tegemise vajaduse korral.
11.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tõendamata kostja väide, et hageja esindaja nõustus kitsamate akende paigaldamisega. Ringkonnakohus on oma järeldust asjakohaselt ja piisava põhjalikkusega põhjendanud ning kolleegium ei tuvastanud seejuures menetlusnormi rikkumist.
12.Ringkonnakohus tuvastas samuti, et kostja ei ole tõendanud seda, et hanketingimustes märgitud laiusega aknaid ei oleks olnud võimalik hoone avadesse paigaldada. Ringkonnakohus on seda lisaks otsuses käsitletud tõenditele järeldanud ka kostja enda esindaja kohtuistungil antud kinnitusest, et see oli võimalik. Samuti on ringkonnakohus viidanud asendustehingule, mille täitmise käigus paigaldati hoonele 1300 mm laiused aknad. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, milliste tõendite hindamisel on ringkonnakohus seejuures kostja hinnangul menetlusnorme rikkunud, ega sedagi, miks ei oleks kohus võinud arvestada kostja esindaja kinnitusega. Et ringkonnakohus on käsitlenud ka tunnistajate ütlusi, mis puudutavad nõudeid akende paigaldamisele, ei ole mõistetav kassatsioonkaebuses tehtud etteheide, mis käib paigaldusjuhendi arvestamata jätmise kohta. Kassatsioonkaebuse väide akende paigaldusjuhendi ja tootja garantii kohta on ka sedavõrd üldsõnaline, et ei võimalda seda seostada asjas tuvastatud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaoludega.
13.Kolleegium ei nõustu lisaks kostja kassatsioonkaebuse väitega, nagu oleks ringkonnakohus jaganud asja lahendamisel valesti poolte tõendamiskoormise. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Eespool on kolleegium põhjendanud, et ei 5(6)
2-16-8246 nõustu kostja kassatsioonkaebuse põhiväitega, et kostja ei ole lepingut rikkunud, sest leping olevat andnud talle õiguse otsustada hagejaga kooskõlastamata hoonele paigaldatavate akende laiuse üle. Selle põhiväitega on kostja kassatsioonkaebuses sidunud ka oma väite selle kohta, nagu ei oleks hageja kostja lepingurikkumist tõendanud. Kolleegium on eespool põhjendanud oma nõustumist ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja lepingurikkumine on tõendatud (vt otsuse p 10). Lisaks võivad pooled TsMS § 230 lg 1 teise lause järgi kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 järgi arvestab kohus tõendite hindamisel mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Toimikust nähtuvalt on pooled lepingu ps 14.2 kokku leppinud, et lahkhelide korral peab töövõtja tõendama tema poolt teostatu vastavust lepingu nõuetele, kokkulepetele, normidele, eeskirjadele ja määrustele. Seega sai ringkonnakohus mh lähtuda lepingus kokkulepitust, et kostja tellitud ja paigaldatud akende lepingutingimustele vastavuse tõendamine oli kostja kohustuseks. See, et kostja tõlgendab lepingutingimuse sisu teisiti kui ringkonnakohus, ei vabasta teda tõendamise kohustusest.
14.Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohus rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 688 lgtest 3–5 tulenevalt ei ole Riigikohtul pädevust ringkonnakohtus hinnatud tõendeid ümber hinnata. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et hageja lepingust taganemise eeldused on täidetud, on leping taganemise tõttu lõppenud ning kostjal tuli üleantu tagastada (VÕS § 189 lg 1) ja hagejal on õigus nõuda hinnavahe hüvitamist asendustehingu järgi (VÕS § 135), samuti viivist (VÕS § 113 lg 1 teine lause).
15.Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tambet Tampuu
6(6)
Villu Kõve
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.