Otepää valla (vallavalitsuse kaudu) hagi Novabild OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
34 523 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Otepää valla (vallavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Otepää vald (vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma ja seaduslik esindaja Mare Raid Vastustaja (kostja): Novabild OÜ (rk: 11139971), lepinguline esindaja advokaat Grete Kirsimaa ja seaduslik esindaja Elle Eelsaar
esindajad
Tartu Maakohtu 27. märtsi 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. märtsi 2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Otepää valla hagi Novabild OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Novabild OÜ-lt Otepää valla kasuks võlgnevus 24 726,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3587,68 eurot ja viivis alates 24.10.2017 kuni võlgnevuse 24 726,26 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses Novabild OÜ kanda ja 20% Otepää valla kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Otepää vald (vallavalitsuse kaudu, hageja) esitas 26.05.2016 maakohtule Novabild OÜ (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 31 020,22 eurot (sh 23 168,04 eurot ettemaks, 5,20 eurot intress perioodi 29.06.–10.12.2015 eest ja 7846,98 eurot kahjuhüvitis) ning viivis alates 01.01.2016 kuni hagi esitamiseni 1005,68 eurot ja viivis põhinõudelt alates 27.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja riigihanke tulemusena kostjaga 26.06.2015 ehituse töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama Otepää Vallavalitsuse hoone akende vahetuse. Tööde teostamise tähtaeg oli 30.10.2015 ja maksumus 46 336,07 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tasus 29.06.2015 kostjale ettemaksuna 23 168,04 eurot. Kostja paigaldatud 17 prooviakent ei vastanud hankedokumentide tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Kuna akende laius oli kokkulepitud 1300 mm asemel 1220 mm, oli 1850 mm kõrguse akna pindala 0,148 m2 väiksem ja 2390 mm kõrguse akna pindala 0,192 m2 väiksem kui oli ette nähtud tehnilises kirjelduses. Oluliselt erinev oli ka visuaalne tulemus, kuna aknaraamide kaugus seintest oli suurem. Seetõttu otsustati 18.08.2015 koosolekul tööd peatada, kuni kostja esitab hagejale andmed selle kohta, et kostja poolt paigaldamisele kuuluvad aknad vastavad lepingu tingimustele. 31.08.2015 koosolekul andis hageja kostjale täiendava tähtaja kuni 03.09.2015 probleemi lahendamiseks. 28.09.2015 esitas hageja kostjale ettekirjutuse ning palus kostjal 5 päeva jooksul ettekirjutuse saamisest kinnitada, kas kostja paigaldab hoonele lepingu nõuetele vastavad aknad ja annab tööd üle hiljemalt 31.10.2015. Kostja vastas 07.10.2015, et paigaldatud aknad vastavad lepingu tingimusele. Hageja selgitas 14.10.2015, et aknad ei vasta kokkulepitud tingimustele, andis lepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 13.11.2015 ning esitas vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-le 5 taganemisavalduse, milles teatas, et juhul kui kostja hiljemalt 13.11.2015 oma lepingulisi kohustusi ei täida, loeb hageja end alates 14.11.2015 lepingust taganenuks. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ka täiendavaks tähtajaks. 02.12.2015 teatas hageja, et loeb ennast alates 14.11.2015 lepingust taganenuks ning
nõudis kostjalt hiljemalt 11.12.2015 ettemaksu tagastamist ja intressi tasumist. Kostja esitas 08.12.2015 omapoolse taganemisavalduse ning kahju hüvitamise nõude. Hageja selgitas 21.12.2015 nõudeavalduses, et kostja taganemisavaldus on tühine ja kahju hüvitamise nõue alusetu. Samas teavitas hageja kostjat, et on tellinud kostja paigaldatud 17 akna asendamise nõuetekohaste akendega ning asendamise maksumus on 7846,98 eurot (sh Aknafix OÜ-lt ostetud asendusakende maksumus 4258,98 eurot ning OÜ-lt Vesilood tellitud kostja akende eemaldamise ning asendusakende paigaldamise ja aknapõskede viimistlemise tööd 3588 eurot). Hageja andis kostjale tähtaja ettemaksu 23 168,04 eurot, intressi 5,20 eurot ja kahju hüvitise 7846,98 eurot, s.o kokku 31 020,22 euro tasumiseks tähtaja 31.12.2015. Kostja rahalised kohustused hageja ees on täitmata.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ei ole lepingut rikkunud ja seega puudus hagejal õigus lepingust taganeda. Nii hankedokumentide lisa 1 p 3 kui ka töövõtulepingu p 4.3.2 järgi oli kostjal kohustus enne akende tellimist aknaavad üle mõõta. 17.07.2015 kontrollmõõtmisel selgus, et osad lisas 1 nimetatud mõõtudega aknad ei oleks mahtunud aknakastidesse. Kuna 17.07.2015 kontrollmõõtmisel osales hageja esindaja Mairo Kangro, oli hageja eeltoodust teadlik. Kostja tellis aknad vastavalt mõõtmise tulemustele ning aknad vastasid lepingu ja hankedokumentide lisa 1 nõuetele. Kostja esitas hagejale nõude kohustuse kohaseks täitmiseks ning palus teatada hiljemalt 27.10.2015, kas hageja võimaldab kostjal jätkata akende paigaldamist või mitte. Kuna hageja tõi 10.11.2015 kirjas välja, et ei ole nõus kostja ettepanekutega ja et kui kostja ei vasta hageja nõudmistele, lõpetatakse leping ühepoolselt, saatis kostja hagejale 08.12.2015 taganemisavalduse ja kahju hüvitamise nõude ning tasaarvestas poolte vastastikused nõuded. Kostja märkis, et hageja tellitud asendusaknad ei vasta hankedokumentide lisa 1 nõuetele nii kõrguse kui ka soojusjuhtivuse osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27. märtsi 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määrab töövõtulepingu mahu lihthankes nr 163513 kirjeldatu. Vastavalt hankedokumentide p-le 3 oli töövõtjal kohustus enne akende, aknalaudade ja veeplekkide tellimist/valmistamist avade suurused ning aknalaudade ja veeplekkide laiused ja pikkused kohapeal täiendavalt üle mõõta ning teha vajadusel korrektuuri. Kostja on selle kohustuse täitnud ja selle tulemusena ei saanud spetsifikatsioonis näidatud mõõtudega aknaid tellida. Ülemõõtmise tulemuste kirjalikku fikseerimist ei ole kirjas ei spetsifikatsioonis ega lepingus, fikseeritud ei ole isegi suulises vormis kooskõlastuse vajalikkust. Samas on nii esialgsed mõõtmised kui hilisemad kooskõlastused hagejaga toimunud. Hageja esindaja M. Kangro oli mõõtmiste juures, mida on kinnitanud nii ta ise kui ka tunnistajad Elle Eelsaar ja Pille Valle-Vassilenko. Seega tellija oli mõõtmistest teadlik. Lepingu eesmärk on kindlustada mõlemaid pooli rahuldav tulemus. Poolte sõlmitud töövõtuleping seda ei kindlusta. Puitakende asendamine plastikust akendega on keerulisem kui sama tüüpi akende vahetus, mistõttu kokkulepped pidanuks olema põhjalikumad. Olukorras, kus tulemus ei vasta tellija ootustele, kuid on ehitustehniliselt aktsepteeritav, ei ole alust keelduda seda tulemust vastu võtmast. Tulemusega võib mitte rahul olla, sest visuaalne pilt akendest ei vasta tellija kujutlusele, kuid see ei ole praak, mis ei täida kasutusotstarvet. Seega ei olnud hageja taganemisavaldusel alust. Kostja on tõendanud, et pidas töid teostades kinni hanke eritingimustest. Aknaavasid oleks saanud ilmselt mõõta täpsemini, kui oleks lubatud akna põski eemaldada, kuid tunnistaja M. Kangro ütles, et palus neid mitte lõhkuda.
Tellija on lasknud töö ümber teha, kuid ei ole tõendanud, et töövõtja jättis lepinguga temale pandud kohustused täitmata või täitis neid mittekohaselt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Otepää vald (vallavalitsuse kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.märtsi 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on väär ja vastuolus tõenditega kohtu järeldus, nagu oleks akende mõõtude vähendamine toimunud hageja teadmisel. Kostja ei teavitanud hagejat mõõtmistulemustest. Asjaolu, et kostja tellis 80 mm kitsamad aknad, sai hagejale teatavaks pärast kostja poolt 17 akna paigaldamist. Tunnistajad E. Eelsaar ja P. Valle-Vassilenko ei tõendanud, et M. Kangro oli teadlik sellest, et hankedokumentide lisas 1 toodud mõõtudega aknad ei mahu aknakastidesse ning et kostja tellib kitsamad aknad. Tunnistaja M. Kangro ütlustega on tõendatud, et temale akna mõõte ei öeldud; 2) ei vastanud väiksemad aknad lepingu tingimustele ja hagejal oli õigus lepingust taganeda. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja paigaldatud aknad oleks olnud ehitustehnilises mõttes aktsepteeritavad. Tunnistaja P. Valle-Vassilenko ütlused tavadest akende mõõtmisel on vastuolulised ning ei tõenda, et kostja ei oleks saanud paigaldada 1300 mm laiuseid aknaid. Lisaks on kohtu järeldus, et kostja teostatud töö oli ehitustehnilises mõttes aktsepteeritav, üllatuslik. Kohtul puuduvad eriteadmised tööde ehitustehnilise kvaliteedi hindamiseks. Kohus ei käsitlenud menetluses asjaolu, kas kostja töö võis olla ehitustehnilises mõttes aktsepteeritav ning ei võimaldanud hagejal selles osas oma arvamust avaldada, rikkudes TsMS § 436 lg 3. Kuna kohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist üllatuslikult uue asjaoluga, palub hageja asja juurde võtta eriteadmistega isiku – ehitusinsener Tiit Masso – 24.04.2017 arvamus, millega on tõendatud, et kostja teostatud töö ei olnud ka ehitustehniliselt aktsepteeritav (teostusjoonis on puudulike andmetega ja vigane. Kui tavaliselt jäetakse akna perimeetrisse piida ja müüritise vahele ca 20 mm pilu, siis kostja paigaldatud akendel oli see 80–110 mm). 3) ei tähenda töövõtja kohustus enne akende tellimist avade suurused üle mõõta ja vajadusel korrektuuri teha, et töövõtja võis akende mõõte alusetult vähendada. Lepingu p-st 14.2 tulenevalt pidi kostja tõendama, et kitsamate akende tellimine oli põhjendatud. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et 1300 mm laiused aknad ei oleks raamidesse mahtunud. Vastupidi, tunnistaja P. Valle-Vassilenko ütlustega on tõendatud, et tellitud akende aknaraam on 7 cm lai ja akna paigaldamisel võib aknaraamist olla kaetud 4 cm, seega oleks saanud paigaldada 8 cm laiemad aknad. Vaidlus puudub ka selles, et akende palede mõõt oli seestpoolt laiem kui väljastpoolt. Kostja seaduslik esindaja on 21.09.2016 istungil selgitanud, et: „projekti ei olnud, sõlme joonist ei olnud ja kui avasime aknad, selgus, et ka veel laiemad aknad saaks paigaldada sinna, sest seestpoolt tuli välja, et ava oli suur.“ Sellega on kostja sisuliselt omaks võtnud, et 1300 mm laiused aknad olid sobivad. Olukorras, kus akende laius oli lepinguga ettenähtud 1300 mm asemel 1220 mm, oli 1850 mm kõrguse akna pindala 0,148 m2 väiksem ja 2390 mm kõrguse akna pindala 0,192 m2 väiksem, kui oli ette nähtud tehnilises kirjelduses. Oluliselt erinev oli ka visuaalne tulemus, kuna aknaraamide kaugus seintest oli suurem. 4) üritas kostja probleemi lahendada sellega, et täita väiksemate akende paigaldamise tõttu liiga suureks jäänud aknaavad täiendava polümeerliistuga ja esitas hagejale 09.11.2015 täiendava hinnapakkumise, mille tulemusena oleks tööd läinud 11 850,14 eurot kallimaks. Seega soovis kostja paigaldada lepingus ettenähtust väiksemad aknad ning saada selle eest kokkulepitust ca 25% rohkem tasu. Olukorras, kus leping sõlmiti riigihanke tulemusel, ei olnud eeltoodud asjaoludel lepingu muutmine riigihangete seaduse § 69 lg 3 kohaselt võimalik. Seetõttu oli hageja ainuvõimalik ja põhjendatud õiguskaitsevahend lepingust taganemine;
5) jättis kohus põhjendamatult kohaldamata VÕS § 635 lg 1; § 113; § 135 lg 1; § 189 lg 1 ja § 646 lg 5. Kostja paigaldatud aknad ei vastanud lepingu tingimustele ning kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu on leping alates 14.11.2015 hageja taganemise tõttu lõppenud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel saadu, s.o ettemaksu 23 168,04 eurot tagastamist ja intressi nimetatud summalt perioodi 29.06.– 10.12.2015 eest 5,20 eurot. VÕS § 135 lg 1 (alternatiivselt VÕS § 646 lg 5) alusel nõuab hageja kostja mittevastavalt teostatud tööde parandamiseks tehtud kulutuste 7846,98 eurot hüvitamist. VÕS § 94 ja § 113 ning TsMS § 367 alusel nõuab hageja perioodi 01.01.–26.05.2016 eest viivist 1005,68 eurot ja alates 27.05.2016 viivist põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses sätestatud määras.
5.Novabild OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohtuotsuse järeldus akende ehitustehnilises mõttes aktsepteeritavusest üllatuslik. Kostja on sellele argumendile pidevalt viidanud ja esitanud kohtule vastavaid dokumente ning seda on käsitlenud ka kohus. Seetõttu tuleb hageja esitatud eriteadmistega isiku arvamus jätta asja juurde võtmata. Lisaks püüab hageja T. Masso arvamuse ja muude väidetega hagi muuta, mis on lubamatu. Kui algselt puudutasid hageja etteheited akende laiust, siis nüüd tuuakse välja ka akende kinnitused ja vastavus heale ehitustavale; 2) ei olnud kostjal kohustust tellida aknad täpselt vastavuses spetsifikatsiooniga ja samuti puudus kooskõlastamise kohustus. Samas hageja oli väiksemate akende tellimisest teadlik. Kõik tunnistajad, sh M. Kangro, kelle juuresolekul mõõtmised teostati, andsid ütlusi, et ülemõõtmine ja selle tulemused olid hagejale teada; 3) on lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise kohustus hagejal ja hageja ei ole näidanud, mil moel ei vastanud väiksemad aknad lepingu tingimustele. Kostja on tõendanud, et väiksemate akende tellimine ei ole lepingu rikkumine. Nii lepingu kui ka hankedokumentide lisa 1 järgi oli kostjal kohustus enne akende tellimist aknaavad üle mõõta. Aknad telliti vastavalt mõõtmistulemustele ning paigaldati paigaldusjuhiste kohaselt. Kui kostja oleks tellinud aknad spetsifikatsiooni järgi, ei oleks nad ette ära mahtunud nii nagu paigaldusjuhend ette näeb ja puuduks tootja garantii.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse katteks 24 726,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23.10.2017 seisuga 3587,68 eurot ja viivise alates 24.10.2017 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hageja nõue kostja vastu põhineb lepingust taganemisest tulenevate kohustuste täitmisel. Asja materjalide kohaselt sõlmis hageja riigihanke tulemusena kostjaga ehituse töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama Otepää Vallavalitsuse hoone akende vahetuse. Akende kirjeldus ja spetsifikatsioon ning nõuded tööde teostamiseks olid määratud riigihanke nr 163513 HD lisaks 1 olevas tehnilises kirjelduses (vt lepingu p 1.1). Paigaldamisele kuulunud 120 akna laius pidi vastavalt spetsifikatsioonile olema 1300 mm. Tööde teostamise käigus selgus, et paigaldatud 17 akent ei vastanud spetsifikatsioonile, kuna akende laius oli 1220 mm.
Maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning seetõttu puudub alus rahuldada hageja lepingu taganemisest tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
8.Vastavalt VÕS § 647 lg-le 1 töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seega täiendab VÕS § 647 lg 1 VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise loetelu täiendavate alustega töövõtjapoolse töövõtulepingu mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Eelnevast tulenevalt on tellija poolt lepingust taganemise esmaseks eelduseks töö lepingutingimustele mittevastavus ning töövõtja õigustamata keeldumine uue, lepingutingimustele vastava, töö tegemisest.
8.1.Põhjendatud on hageja seisukoht, et kostja poolt paigaldatud aknad ei vastanud lepingutingimustele. Tehnilise kirjelduse kohaselt pidi akende (122-st 120 akna) laius olema 1300 mm. Kostja poolt tarnitud akende laius oli 1220 mm ning sellises olukorras oli 1850 mm kõrguse akna pindala 0,148m2 väiksem ja 2390 mm kõrguse akna pindala 0,192m2 väiksem kokkulepitust. Oluliselt erinev oli ka visuaalne tulemus, kuna aknaraamide kaugus seinast oli suurem. Eeltoodu tõendab, et kostja poolt tarnitud ja nendest 17 paigaldatud akent ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1).
8.2.Kostja on oma vastuväidetes (vastus apellatsioonkaebusele p 2.4.2) tuginenud sellele, et lepingust ei tulenenud talle kohustust tellida aknad täpses vastavuses spetsifikatsiooniga ning samuti puudus tal kohustus kooskõlastada akende mõõtusid hagejaga. Kostja selline seisukoht on põhjendamatu ja vastuolus lepingu p-s 15.4 sätestatuga. Lepingu p 15.4 kohaselt võidakse lepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisadena ning need jõustuvad allakirjutamise momendil, kui muudatustes ei ole ette nähtud teistsugust jõustumise korda. Asjaolu, et lepingu p 4.3.2 (sarnane säte sisaldus ka HD lisas 1) nägi ette kostja kohustuse enne akende tellimist aknaavad täiendavalt üle mõõta ning vajadusel korrektuuri teha, ei tähenda seda, et kostja võis ühepoolselt ja aluseta akende mõõte vähendada. Kostja on nimetatud lepingu sättest ekslikult järeldanud, et juhul, kui täiendava ülemõõtmise tulemusel akende mõõdud muutuvad, võib ta lepingut ühepoolselt muuta. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole esitanud hagejale ega asja materjalide juurde mõõtmistulemusi, mille alusel ta lepingus kokkulepitust kitsamad aknad tellis. Lisaks nähtub tunnistaja M. Kangro ütlustest, et talle akti mõõtmistulemuste kohta ei esitatud. Kostja väide, et M. Kangro nõustus kitsamate akende paigaldamisega, on paljasõnaline.
8.3.Tõendamata on kostja väide, et lepingus kokkulepitud laiusega (1300 mm) aknad ei oleks mahtunud aknaavadesse. Nii on kostja seaduslik esindaja 21.09.2016 kohtuistungil (II kd, tl 4 pöördel) seletanud, et ka laiemad aknad oleksid aknaavadesse mahtunud. Samuti on tunnistaja P. Valle-Vasselenko kinnitanud (II kd, tl 42 pöördel), et lepingus kokkulepitud mõõdus aknad oleksid aknaavadesse ära mahtunud. Tunnistaja E. Eelsaare ütluste (II kd, tl 38) kohaselt peab akna ja seina vahele jääma 15-20 mm vaheruumi. Hageja 08.07.2016 menetlusdokumendile lisatud fotodelt (I kd, tl 153-207) nähtuvalt oli kostja paigaldatud akende ja seina vahe 90-100 mm.
Kostja väite põhjendamatust kinnitab ka see, et hageja poolt asendustehinguna tellitud 1300 mm laiused aknad mahtusid aknaavadesse. Maakohtu otsuse põhjendused selle kohta, miks kostja ei saanud lepingut kokkulepitud tingimustel täita, on põhjendamatud. Seejuures on maakohus teinud tunnistaja M. Kangro ütlustest ebaõige järelduse kui leidis, et M. Kangro palus akende põskesid mitte lõhkuda ning see asjaolu võis mõõtmistulemusi mõjutada. M. Kangro ütlustest (II kd, tl 36 pöördel) nähtuvalt palus ta akende välimisi põskesid mitte lõhkuda, kuid asja materjalidest nähtuvalt mõõtis kostja aknaavasid hoone seest.
8.4.Hageja avastas, et esimesed 17 akent ei vastanud lepingutingimustele ning andis 31.08.2015 toimunud koosolekul kostjale tähtaja spetsifikatsioonis näidatud akende mõõtudele vastavate akende paigaldamiseks. 28.09.2015 esitas hageja kostjale ettekirjutuse, milles palus kinnitust, kas kostja paigaldab linnavalitsuse hoonele lepingus ettenähtud nõuetele vastavad aknad ja annab tööd hagejale üle 31.10.2015. 14.10.2015 (I kd, tl 33-34) andis hageja kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 13.11.2015 ning esitas taganemisavalduse, milles teatas, et juhul, kui kostja ei täida hiljemalt 13.11.2015 lepingulisi kohustusi, loeb hageja end alates 14.10.2015 lepingust taganenuks. Kostja oma lepingulisi kohustusi täiendavaks tähtajaks ei täitnud ning tema seisukohtadest nähtuvalt vastasid aknad lepingutingimustele. Kuna kostja keeldus õigustamatult lepingutingimustele vastavaid aknaid paigaldamast, siis on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 647 lg 1 tähenduses ning pooltevaheline leping on alates 14.10.2015 hageja taganemise tõttu lõppenud. Maakohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu.
9.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja on lepingu alusel 29.06.2015 kandnud kostjale üle 23 168,04 eurot ning nimetatud summa on kostja kohustatud hagejale VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama. Lisaks peab kostja maksma hagejale intressi perioodi 29.06.2015-10.12.2015 eest 5,20 eurot. Intressi arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samuti on hageja kinnitanud, et kostjale on tagastatud tema poolt paigaldatud 17 akent. Ka nimetatud asjaolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
10.VÕS § 135 lg 1 kohaselt kui kahjustatud isik tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Praegusel juhul sõlmis hageja VÕS § 135 lg 1 järgse asendustehingu Aknafix OÜ-ga ning tasus viimasele 17 akna eest 4258,98 eurot (I kd, tl 59 ja 61). Lisaks tasus hageja OÜ-le Vesilood akende demontaaži ja paigaldamise, aknapõskede krohvimise ja viimistlemise, aknalaudade paigaldamise ning veeplekkide paigaldamise eest 3588 eurot (I kd, tl 65, 67). Ringkonnakohus leiab, et kuna Aknafix OÜ-lt ja OÜ-lt Vesilood tellitud tööd on samad, mida pidi tegema kostja (vt lepingu p-d 4.3.1-4.3.6), siis tuleb kostjal hagejale hüvitada hinna vahe, mille võrra Aknafix OÜ-lt ja OÜ-lt Vesilood tellitud tööd osutusid kallimaks. Hageja seisukoht, mille kohaselt peaks kostja hüvitama tööde maksumuse täies ulatuses, s. summas 7846,98 eurot (4258,98+3588), ei ole kooskõlas VÕS § 135 lg-s 1 sätestatuga.
Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ning võttis asja materjalide juurde kostja 09.06.2015 koostatud ühikuhindade esildise. Pooled nõustusid ringkonnakohtu istungil, et nimetatud tõendi alusel on võimalik arvutada välja kostja poolt paigaldatud 17 akna maksumuse ja nende paigaldamise ning viimistlustööde kulud. Ühikuhindade esildise rida 2 järgi on 17 akna maksumus 3243,60 eurot (17x190,80). Ühikuhindade esildise rida 1 ja 5-10 järgi on paigaldamise ja viimistlustööde maksumus 2001,37 eurot (1000+5594,70+1082,26+1434+4901,83+150+200=14 362,79:122x17). Kokku moodustab lepingu alusel 17 akna maksumus koos paigaldamise ja viimistustöödega (sh käibemaks) 6293,96 eurot (3243,60+2001,37x20%). Hageja maksis asendustehingu alusel 7846,98 eurot, s.o 1553,02 euro (7846,98-6293,96) võrra enam kui oleks pidanud maksma taganenud lepingu alusel kostjale. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 135 lg 1 alusel välja mõista lepingujärgse ja asendustehingust tulenev hinna vahe 1553,02 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 24 726,26 eurot (23 168,04+5,20+1553,02).
11.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 01.01.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ajavahemiku 01.01.2016-23.10.2017 moodustab viivis võlgnetavalt summalt 24 721,26 eurot 3587,68 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 24.10.2017 on kostja kohustatud tasuma võlgnevuselt 24 721,26 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.
12.Ringkonnakohus rahuldas hagi ca 80% ulatuses (31 020,22 euro suurusest nõudest rahuldati nõue 24 726,26 euro ulatuses) ning kooskõlas TsMS § 163 lg 1 teise alternatiiviga jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.