Otsuse avalikult teatavaks 4. aprillil 2018.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht 2-17-12036 Tsiviilasja number Kohtuasi Roadservice OÜ hagi XXX vastu töölepingu nr 1605 lõppenuks lugemiseks 05.05.2017.a. töötaja poolse töölepingu korralise ülesütlemisega ja XXX hagi Osaühingu Roadservice vastu töölepingu ülesütlemise õiguspäraseks tunnistamiseks TLS § 91 lõike 1 alusel, hüvitise väljamõistmiseks summas 4.536,00 eurot TLS § 100 lõike 4 alusel ja sellelt viivise väljamõistmiseks, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 513,65 eurot ning Osaühingu Roadservice kohustamiseks muuta töötamise registri kannet ja teavitada Maksu- ja Tolliametit töölepingu lõppemise alusest. Tsiviilasja hind
Roadservice OÜ hagihind on 3500.- eurot XXX hagihind on 12.049.- eurot
Menetlusosalised
Hageja/kostja Roadservice OÜ (reg kood 11208927, asukoht Allika tee 16, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond), elukoht Kellamäe 3-49, Tallinn) Hageja seaduslik esindaja Timo Vares ja lepinguline esindaja advokaat Margus Sorga (bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ, Tatari 6, Tallinn) Kostja XXX (i.k. XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Aira Praakle
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 16.01.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Roadservice OÜ hagi XXXvastu töölepingu nr 1605 lõppenuks lugemiseks 05.05.2017.a. töötaja poolse töölepingu korralise ülesütlemisega.
2.Jätta rahuldamata XXX hagi Osaühingu Roadservice vastu töölepingu ülesütlemise õiguspäraseks tunnistamiseks TLS § 91 lõike 1 alusel, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 lõike 4 alusel summas 4.536,00 eurot ja sellelt viivise väljamõistmiseks, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 513,65 eurot ning Osaühingu Roadservice kohustamiseks muuta töötamise registri kannet ja teavitada Maksu- ja Tolliametit töölepingu lõppemise alusest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Jätta OÜ Roadservice menetluskulud XXX kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda.
4.Välja mõista XXXult OÜ Roadservice kasuks 3848.-eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Pooled sõlmisid töölepingu 20.07.2016.a., mille kohaselt asus XXX tööle Roadservice OÜ-sse liikluskorraldaja projektijuhi ametikohale. Töölepingu lisaks oli ametijuhend.
2.Palga suuruseks leppisid pooled kokku 1512.- eurot.
3.04.04.2017.a. esitas XXX tööandjale korralise töölepingu ülesütlemise avalduse ja palus töösuhe lõpetada 05.05.2017.a.
4.Alates 24.04.2017.a. piiras Roadservice OÜ XXX ligipääsu tema töömeilidele ja suunas ära XXX töötelefoni ja teatas, et XXX ei tööta enam Roadservice OÜ-s.
5.25.04.2017.a. esitas XXX tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja palus töölepingu lõpetada TLS § 91 lg 1 alusel ja lg 2 p 1 alusel. Oma avaldust põhjendas töötaja sellega, et tööandja laimab töötajat ja ei lase tal töötamist jätkata, mis ongi mõjuvaks põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Peale selle kohtles tööandja töötajat ka ebaväärikalt ja sundis XXX oma käitumisega töölepingut rikkuma.
6.Selle vaidlustas tööandja Töövaidluskomisjonis tööandja (TVK t/l 36) Tööandja leiab, et ta pole töölepingut rikkunud, töötasu oli töötajale välja makstud, tööandjal on endal õigus otsustada millal ta tööga töötaja kindlustab ja töötaja töövahendite kasutamist piirab. Sellel alusel ei saa töötaja töölepingut üles öelda, mistõttu pakus tööandja selle
ülesütlemise tühisus tuvastada.
7.Töövaidluskomisjonile esitas avalduse ka XXX, kes palus tuvastada tema poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel õiguspäraseks, välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 4536.- eurot ning välja mõista saamata jäänud töötasu.
8.Töövaidluskomisjon jättis oma 12.07.2017.a. otsusega nr 4-1/1459/17 XXX avalduse tuvastada tema poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel õiguspäraseks, välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 4536.- eurot rahuldamata ja lõpetas menetluse saamata jäänud töötasu nõudes avaldusest loobumisega.
9.Töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/1134/17 12.07.2017.a. otsustati, et töölepingu ülesütlemine XXX poolt TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel on tühine ning tööleping loeti lõppenuks poolte vahel 25.05.2017.a. töötaja poolt korralise ülesütlemisega. XXX hagi aluseks olevad asjaolud, nõuded ja nende põhjendused.
10.XXX ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/1459/17 ning esitas kohtusse hagiavalduse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks.
11.Hagiavalduses palub XXX: - tuvastada tema poolt erakorraline töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 1 alusel õiguspäraseks. Kohtuistungil avaldas XXX, et tema esitatud hagi aluseks on jätkuvalt ka TLS § 91 lg 2 p 1, kuigi hagiavalduse resolutsioonis oli ta jätnud selle ekslikult märkimata; - mõista Roadservice OÜ-lt välja TLS § 100 lg 4 tulenev hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses summas 4536.- (1512 x 3) eurot; - mõista Roadservice OÜ-lt välja saamata jäänud töötasu perioodi 26.04.2017.a. kuni 05.05.2017.a. ehk 7 tööpäeva eest kokku 513,65 eurot brutos (täpsustatud nõue t/l 127); - kohustada Roadservice OÜ-t muutma töölepingu lõpetamise alus vastavaks tegelikkusele vastavates riiklikes registrites; - rahaliste nõuete tasumisega seoses kohustada Roadservice OÜ-t tasuma ka seadusjärgset viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel 152,11 eurot + edasi viivist kuni kohustuse täitmiseni.
12.XXX oli oma nõuet Roadservice OÜ vastu esitades seisukohal, et ta oli õigustatud töölepingu erakorraliselt tööandjale üles ütlema TLS § 91 lg 1 alusel ja lg 2 p 1 alusel, sest selleks oli mõjuv põhjus ja mõlema poole huve arvestades ei olnud mõistlik nõuda töölepingu jätkamist poolte vahel. Mõjuvaks põhjuseks oli asjaolu, et alates 21.04.2017.a. oli tööandja server XXX jaoks suletud, mis tähendas, et ta ei saanud tutvuda liikluskorralduse jooksvate töödega, mille eest XXX oli vastutanud Roadservice OÜ-s ametijuhendi järgi. 24.04.2017.a. oli XXX haige lapsega kodus, kuid alati on ta kodus teinud tööd, vaadates e-posti ja vastates telefonile. Seetõttu avastas ta sel päeval, et ta e-postile on seatud piirangud. Kui XXX samal päeval tööandja juhatuse liikmele E. Kaljustele helistas, et küsida milles asi, tema kõnele ei vastatud. Ka ei saanud ta vastust oma samasisulisele e-kirjaga pöördumisele. XXX hinnangul oleks tööandja pidanud teda teavitama töökorralduslikest muudatustest (serveri sulgemisest, telefoni ümbersuunamisest, meilide sulgemisest). Ja kuna tööandja seda ei teinud, ongi nimetatu aluseks töötaja poolt tööleping erakorraliselt üles öelda. Lisaks eeltoodule leiab XXX, et tal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ka põhjusel, et tööandja käitus tema suhtes ebaväärikalt muutes salaja ära tema tööalaste epostide paroolid ja suunates salaja ära tema töötelefoni numbri ning laimas hagejat koostööpartnerite ees. Roadservice OÜ vastuväited XXX hagile ning tööandja hagi töötaja vastu.
13.Roadservice OÜ leiab, et XXXul ei olnud õigust töölepingut erakorraliselt üles öelda
TLS § 91 lg 1 alusel ja lg 2 p 1 alusel, sest tal puudus selleks seaduses sätestatud mõjuv põhjus. Tööandja ei olnud poolte vahelist töölepingut rikkunud ning töötaja ei olnud tööandjat hoiatanud ega andnud tööandjale võimalust rikkumist kõrvaldada nagu näeb ette VÕS § 196. Tööandja jätkas töötasu maksmist XXXule kuni 25.04.2017.a. 24.04.2017.a. oli töötaja XXX haige lapsega kodus tööandja nõusolekul ja alates 25.04.2017.a. XXX enam tööle ei tulnud. Tööandja ei nõustu töötaja väitega, et ta ei saanud alates 21.04.2017a. Roadservice OÜ serverile ligi, sest ligipääs serverile ongi võimalik ainult tööandja kontoris ning piirangut serveri kasutamiseks tööandja kontoris XXXule peale ei pandud. Kuid nimetatu ei saanud tööandja arvates olla igal juhul aluseks XXX poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest tööandja asi on tööd korraldada ja otsustada, kuidas ta seda teeb. XXX nõuet TLS § 91 lg 2 p 1 alusel pidas Roadservice OÜ hilinenult esitatuks, sest kohtusse esitatud hagiavalduse resolutsioonis nimetatud seadusesättele hageja ei viidanud, kuid vaatamata eeltoodule on hageja nõue ka sisuliselt põhjendamatu, sest kostja ei ole hageja suhtes ebaväärikalt käitunud, vaid hageja ise rikkus hea usu põhimõtet.
14.Töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/1134/17 ei nõustunud ka Roadservice OÜ kes leidis, et töölepingu XXXuga oleks pidanud lõppenuks lugema korraliselt töötaja poolse ülesütlemisega 05.05.2017.a. , mitte 25.05.2017.a nagu töövaidluskomisjon seda tegi.
15.Roadservice OÜ leiab, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks korraliselt, sest töötaja oli vastavasisulise tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks tööandjale teinud ning erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks eelpool toodud asjaoludel töötajal alust ei olnud. Pealegi ei mõjuta esimesena tehtud tahteavalduse kehtivust täiendavalt töötaja poolt tehtud uus töölepingu lõpetamise avaldus, kuna töötaja soov oli lõpetada tööleping tööandjaga korraliselt 05.05.2017.a., tulebki see lugeda töötaja viimaseks tööpäevaks Raodservice OÜ-s.
16.Kuna XXX pärast 25.04.2017.a. tööd Roadservice OÜ-s ei teinud, pole tal õigus nõuda ka tööandjalt töötasu kuni 05.05.2017.a. Nimetatud asjaolu võttis XXX töövaidluskomisjoni istungil omaks ning ta loobus sellest nõudest, mistõttu menetlus töötasu nõudes töövaidluskomisjonis lõpetatigi. Kohtuotsuse põhjendused.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - tööleping nende vahel sõlmiti 20.07.2016.a., - XXX töötas Roadservice OÜ-s liikluskorraldaja projektijuhi ametikohal; - töölepingu lisaks oli ametijuhend; - palga suuruseks lepiti kokku 1512 eurot; - 04.04.2017.a. esitas XXX tööandjale korralise töölepingu ülesütlemise avalduse ja palus pooltevahelise töösuhte lõpetada 05.05.2017.a.; - alates 24.04.2017.a. piiras Roadservice OÜ XXXligipääsu töömeilidele ja suunas ära XXX töötelefoni ja teatas, et XXX ei tööta enam Roadservice OÜ-s; - 25.04.2017.a. esitas XXX tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja palus töölepingu lõpetada TLS § 91 lg 1 alusel ja lg 2 p 1 alusel põhjusel, et tööandja laimab töötajat ja ei lase tal töötamist jätkata, ning kohtleb töötajat ebaväärikalt, mis on töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
18.Pooled vaidlevad selle üle - kas töötaja sai tööandjale töölepingu üles öelda teistkordselt ja erakorraliselt, kui ta oli tahtevalduse töölepingu korraliseks lõpetamiseks tööandjale juba varasemalt teinud; - kas esinesid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja poolt; - millal tuleb lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks; - kas tööandjal jäi töötajale välja maksmata töötasu või mitte.
19.Otsustamaks millistel alustel pooltevaheline töösuhe lõppes juhindub kohus TLS § 85 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda ning TLS §-st 91, mis sätestab, millal võib töötaja tööandjale töölepingu üles öelda erakorraliselt. Lisaks nimetatud seadusesätetele juhindub kohus vaidluse lahendamisel poolte vahel ka ka TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 69 sätestatust, mis reguleerib tahteavalduse tegemist tahteavalduse tegija poolt ja selle tahteavalduse saajale kättetoimetamist, sest poolte vahel sõlmitud tööleping oli poolte vahel sõlmitud tehing TsÜS § 67 mõttes, mille sõlmimiseks ja lõpetamiseks pidi üks lepingupooltest tegema vastavasisulise tahteavalduse teisele poolele. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et XXX oli teinud oma tööandjale 04.04.2017.a. tahteavalduse lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping 05.05.2017.a. korraliselt töötaja poolse töölepingu ülesütlemisega, ei toonud tema poolt 25.04.2017.a. tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamine kaasa õiguslikku tagajärge, sest tööleping oli juba varem XXX poolt üles öeldud korraliselt. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus kohtuotsuses hinnata ja analüüsida ka seda, kas XXXul esinesid mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või mitte ning ka seda kas ta esitas kohtusse mõlemal TLS § 91 sätestatud alusel nõude töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguspäraseks tunnistamiseks õigeaegselt või mitte. Eeltoodust tulenevalt puudub XXXul õigus saada ka hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Samuti ei kuulu eeltoodud põhjendustel rahuldamisele ka XXX nõuded kohustada OÜ Roadservice kohustamiseks muuta töötamise registri kannet ja teavitada Maksu- ja Tolliametit töölepingu lõppemise alusest.
20.Kohus nõustub Roadservice OÜ-ga, et poolte vahel sõlmitud tööleping tuleb lugeda lõppenuks 05.05.2017.a. nagu seda soovis XXX tööandjale tehtud avalduses, sest kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohale, et hiljem tehtud tahteavaldus õiguslikke tagajärgi töölepingu lõppemisel kaasa ei too, mistõttu ei saa muutuda ka töölepingu lõppemise aeg.
21.Viimasena kontrollib kohus kas OÜ Roadservice on XXXule maksnud välja kogu tal saada olnud töötasu pooltevahelise töölepingu lõppemisel või mitte. Tööandja kohustuse maksta töötasu tulenev TLS § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Nii nagu osundab nimetatud seadusesäte peab tööandja maksma töötasu tehtud töö eest. Tulenevalt asjaolust, et XXX on töövaidluskomisjoni istungil omaks võtnud asjaolu, et ta oli viimati tööandja juures tööl 25.04.2017.a. (vt TVK istungi protokoll t/l 10, töövaidlusasi nr 4-1/1134/17 ) ning ta loobus töövaidluskomisjonis sellel põhjusel oma töötasu nõudest kostja vastu kuni 05.05.2017.a., mistõttu töövaidluskomisjon selle nõude osas ka menetluse lõpetas, kuid XXX esitas uuesti sama nõude teiste nõuete koosseisus kohtule, tuleb tema töötasu väljamõistmise nõue jätta rahuldamata, sest perioodil 26.04.2017.a. - 05.05.2017.a. ta tööülesandeid tööandja juures ei täitnud, mistõttu pole tal õigust nõuda selle perioodi eest ka töötasu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
22.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd kohus jätab täielikult rahuldamata kõik XXX nõuded OÜ Roadservice vastu ja rahuldab OÜ Roadservice hagi, on põhjendatud jätta kõik OÜ Roadservice menetluskulud XXX kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. OÜ Roadservice palub XXXult välja mõista õigusabikulud, millised ta kandis
töövaidluskomisjoni ja kohtu menetluses kokku summas 3848.- eurot. Õigusabi on osutatud kokku OÜ-le Roadservice töövaidluskomisjonis 8,4 tunni ulatuses ja kohtus 21,2 tunni ulatuses tunnihinnaga130.- eurot tund ilma käibemaksuta. XXX vastuväiteid vastaspoole menetluskulude osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et OÜ Roadservice menetluskulud, mis on tekkinud nii XXX kui ka OÜ Raodservice enda hagi menetlemisega nii töövaidluskomisjonis, kui ka sellele järgnevalt kohtus, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad OÜ Roadservice esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud menetlusdokumentide mahule. Advokaat on esindanud OÜ-t Roadservice kokku 29,6 tunni ulatuses seoses poolte vahelise käesoleva töövaidlusega ning vandeadvokaadi tunnitasu 130 €/h tunnis on kohtu hinnangul samuti kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga menetlusosaliste menetluskulude kindlaksmääramisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXult välja mõista OÜ Roadservice kasuks menetluskulude katteks 3848.- (29,6 x 130) eurot. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500.eurot ning TsMS § 134 lg 3, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Osundatud seadusesätetest tulenevalt on OÜ Roadservice hagihind 3500.- eurot, sest tema esitas kohtusse ühe mittevaralise nõude. Tulenevalt asjaolust, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded kokku, on XXX esitatud hagide hind 12.049.- (4536 + 513,65 + 3500 + 3500) eurot, sest XXX esitas kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise õiguspäraseks tunnistamiseks TLS § 91 lõike 1 alusel + hüvitise väljamõistmiseks summas 4.536,00 eurot TLS § 100 lõike 4 alusel, mille hagihind on kokku 4536.- eurot, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 513,65 eurot ning Osaühingu Roadservice kohustamiseks muuta töötamise registri kannet ja teavitada Maksu- ja Tolliametit töölepingu lõppemise alusest, mille kummagi nõude hind on 3500.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.