G. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi G. R. vastu.
2.Välja mõista G. R.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks 2 815 (kaks tuhat kaheksasada viisteist) eurot 82 senti (sh põhivõlgnevus 2 384,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 222,95 eurot, intress 178,09 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot).
3.Välja mõista G. R.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis alates 16.09.2017. a kuni põhinõude (2 384,78 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 1(6)
4.1.Välja mõista G. R.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulude katteks 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
4.2.Välja mõista G. R.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskuludelt (420 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 03.07.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. R. vastu võlgnevuse nõudes. 18.07.2017. a tegi Pärnu Maakohus makseettepaneku, millele G. R. esitas vastuväite. 30.08.2017. a määrusega lõpetati maksekäsu kirimenetlus ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ETK Finants AS ja G. R. 10.06.2015. a laenulepingu nr L2700219649, mille alusel ETK Finants AS laenas kostjale 700 eurot krediidikulukuse määraga 31,53% aastas, 60 osamaksega 20,85 eurot kuus. 10.09.2015. a sõlmis ETK Finants AS ja kostja laenulepingu nr L 2700250640 summas 1 000 eurot, krediidikulukuse määraga 29,70% aastas. Kostja kohustus nimetatud lepingu alusel tasuma laenu 60 osamaksega 29,39 eurot kuus. Kostja sõlmis ETK Finants AS-iga 07.10.2015. a laenulepingu nr L2700264762 summas 800 eurot, krediidikulukuse määraga 30,65% aastas. Kostja kohustus laenu tagasi maksma 60 kuu jooksul 23,71 eurot kuus. Kostja kohustus maksegraafiku alusel laenud tagasi maksma koos intressimääraga 13,90% aastas. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. ETK Finants AS teavitas kostjat kõigi kolme laenulepingu lõpetamisest 15.07.2016. a, kuna kostja ei täitnud osamaksetega tasumise laenulepingu maksegraafikust tulenevaid kohustusi. ETK Finants AS loovutas 19.12.2016. a nõude AF Võlamenetlus OÜ-le, koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja võlg hageja ees on 2 815,82 eurot, millest põhivõlg moodustab 2 384,78 eurot, intress 178,09 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised 222,95 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 2 815,82 eurot ning alates 16.09.2017. a viivis VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 2 384,78 eurolt kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 1 270 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 970 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Hageja esitas kohtule kostja vastusele seisukoha, milles märgib, et hagejale jäävad kostja väited arusaamatuks. Hageja on põhisumma võlgnevuse toonu ära hagiavalduses, samuti on hagis välja toodud lepingute kohta eraldi intressi kujunemine, viivise arvestus. Hageja on 2(6)
viivist arvestanud põhisummalt 2 384,78 eurot, viivist ei ole arvestatud intressidelt. Hageja märgib, et on nõus kirjaliku menetlusega.
5.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et ei tunnista hageja nõuet. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, millest tulenevalt palub kostja jätta kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole tõendanud oma nõudeid, siis kostjal puudub võlgnevus põhinõude osas. Intresside, viiviste, leppetrahvide ja menetlustrahvide osas puudub nõue ainuüksi seetõttu, et põhinõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja palub jätta kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata tuginedes vastuses toodud asjaoludele ja põhjendustele. Samas märgib kostja, et hageja ei ole esitanud võlgnevuse kujunemise arvestust koos intresside ja laekumistega, mistõttu on hageja nõue täiesti selgusetu. Seega puudub kostjal võimalus kontrollida hageja väiteid kuidas on kostja võlgnevus kujunenud. Kostjale jääb ka selgusetuks intresside ja viiviste kujunemine. Kostjal on kahtlused, et hageja on arvestanud intressile viivist. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole esitanud võlgnevuse kujunemise arvestust alates võlasuhte tekkimisest, siis puudub kostjal võimalus esitada oma vastuväiteid hageja väidetele. Kostja palub jätta kõik hageja nõuded rahuldamata. Kostja märgib, et ta on nõus asja menetlemist kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
9.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning hageja nõue tuleneb ETK Finants AS ja kostja vahel sõlmitud 10.06.2015. a, 10.09.2015. a ja 07.10.2015. a laenulepingutest nr L2700219649, L2700250640 ja L2700264762 (tl 23-40). Nõude aluseks on kostja poolt tasumata laenulepingutest tulenevad kohustused.
10.ETK Finants AS loovutas 19.12.2016. a nõude kostja vastu põhisummas 2 384,78 eurot Võlamenetlus AF OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
11.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 3(6)
Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja ja ETK Finants AS vahelised lepingud on kostja ja laenuandja esindaja allkirjastanud digitaalselt (tl 23-25).
12.Kostja ei vaidlusta lepingute sõlmimist. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei ole soovinud olla seotud lepingutes nr L2700219649, L2700250640 ja L2700264762 võetud kohustustega.
13.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.
14.Kostja väidab, et hageja nõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas hageja on kostja vastu võlgnevuse kujundanud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja poolt esitatud laenulepingute kohaselt on lepingu poolteks laenusaaja G. R. ja laenuandja ETK Finants AS. Laenulepingud on lepingu pooled allkirjastanud digitaalselt. Laenulepingute juurde on hageja esitanud lepingute maksegraafikud, millest nähtub korrektselt igakuise osamakse suurus, maksetähtpäev jne.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
16.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingutest tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingute kohaselt kohustuste täitmist. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud.
17.Kohus märgib, et kohtute infosüsteemi kohaselt nähtub, et kostja vastu on varem ka laenuandjad esitanud nõudeid. Kostja on teistes menetlustes samuti väitnud, et laenuandja ei ole oma nõudeid põhjendanud ega tõendanud. Samas on kostja sõlminud hagejatega kompromisslepingud (vt nt 2-17-102514). Kostja oli laenulepingu(te) sõlmimise ajal otsusevõimeline ning teadis, millistel tingimustel lepingu(d) sõlmib ning milliste kohustustega end seob, samuti, millised on õiguskaitsevahendid kohustuse täitmata jätmise korral.
18.Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles, VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6). 4(6)
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale (hagejale) õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole (kostja) suhtes (VÕS § 101).
20.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
22.TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesoleval juhul on hageja arvestanud viivist 0,021% päevas ehk 8,0 % aastas, mis on seadusjärgne VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär, mis on viivise arvestamise ajal oli 8% aastas. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.
23.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt G. R.lt välja hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks 2 815,82 eurot, millest 2 384,78 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot sissenõudmisekulu, sissenõutavaks muutunud viivis 222,95 eurot ja intress 178,09 eurot.
24.Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 2 384,78 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 970 eurot, kokku 1 270 eurot 5(6)
26.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 970 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõigusliku vaidlusega, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 420 eurot.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.