2-17-126490/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal K. U on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AB „Lietuvos draudimas“, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 23.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 06.02.2018 hagi K. U vastu kahju hüvitamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 18.12.2016 Lääne-Viru maakonnas, xxxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile xxxx (xxxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt. Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud teatest nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustaja ehk kostja lahkus sündmuskohalt ning et kostja osas alustati väärteomenetlust nr 2590,16,005842. Karistusregistri väljatrükist nähtuvate andmete alusel on kostja osas 15.03.2017 tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 2590,16,005842, mis on jõustunud 05.04.2017 ning Politsei- ja Piirivalveamet on karistanud kostjat LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 nõuete rikkumise eest. LS § 236 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, -

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et LS § 236 lg 1 nõuete rikkumise eest on kostjat karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki xxxx (xxxx) liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr 1570676646. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk xxxx (xxxx) kahjustada. Kahjustada sai sõiduki vasak tagatiib, mida oli vaja õgvendada ja värvida. Sõiduki remondiks koostas kalkulatsiooni AS STIK summas 823,38 eurot. AS STIK esitas pärast kahjustatud sõiduki remonti sõiduki vastutavale kasutajale arve tehtud töö eest. Hageja hüvitas sõiduki remondimaksumuse sõiduki vastutavale kasutajale summas 686,15 eurot ilma käibemaksuta. Antud juhul oli kostjal seadusest tulenev kohustus teatada Politsei- ja Piirivalveametile toimunud liiklusõnnetusest, kuid kostja seda ei teinud ning kostjat karistati kohustuse rikkumise eest. Kostja vastava käitumise tõttu on hagejal LKindlSst tulenev nõue kostja vastu. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjaks oli hageja. Hageja nimel esitas hageja koostööpartner xxxx OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli 45 eurot. Kostja ei olnud tagasinõudega nõus ning ei nõustunud kahju hüvitama. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.10.2017, seega on nõue sissenõutav alates 23.10.2017. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%. Viivise määr: 8 + 0,00 = 8,00% aastas ehk 8,00/365 = 0,0219% päevas. Põhinõude suurus: 731,15 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga 06.02.2018 (periood 23.10.2017 – 06.02.2018 ehk 107 päeva eest):731,15 * 107 * 0,0219% = 17,13 eurot. Juhindudes LKindlS § 53 lg 1 p 2, LS § 169 lg 4 ja 5, VÕS § 128 lg 3, § 132 lg 3, § 113 lg 1 palub hageja mõista kostjalt välja põhinõue summas 731,15 eurot, 06.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,13 eurot ning viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.03.2018 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (perekonnaliikme, s.o. vanaisa E.T kaudu) kostja elukohas. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 03.03.2018, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 19.03.2018. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega osaliselt.

LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kostjat on karistatud LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 rikkumise eest. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (regressinõue). Hageja on hüvitanud sõiduki remondimaksumuse sõiduki vastutavale kasutajale summas 686,15 eurot, seega kuulub eelmärgitud summa kostjalt väljamõistmisele. Kohus ei nõustu tagasinõude esitamise kulu 45 euro väljamõistmisega kostjalt. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS § 128 lõikele 3. Eelnimetatud sätte alusel kahjunõude esitamisel tuleb kohtul hinnata, kas koostööpartneri kasutamine tagasinõude vormistamiseks oli mõistlik ja vajalik. Hageja ei põhjenda hagis eelmärgitud kulu tegemise vajadust. Kohtu hinnangul ei ole tagasinõude esitamine toiming, milleks oleks vaja kasutada kolmanda isiku teenust, kuivõrd sellise nõude esitamine puudutab hageja igapäevast tegevust. Samuti ei nähtu, et hageja koostööpartner xxxx OÜ poolt 05.10.2017 vormistatud tagasinõue oleks allkirjastatud, mistõttu ei ole see ka korrektselt vormistatud. Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude summas 686,15 eurot, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 23.10.2017. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise rahuldatud põhinõudelt kuni otsuse tegemiseni. Seega moodustab seadusjärgne viivis põhinõudelt (686,15 eurolt) perioodil 23.10.2017 kuni 03.04.2018 (k.a) 163 päeva eest 24,51 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni, mille kohus samuti rahuldab. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 748,28 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 45 eurot ehk ligikaudu 6 % ulatuses.

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 94 % ulatuses kostja ja 6 % ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 300 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 2,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot/tund. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja menetlustoimingute hindamisel. Hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse mahuga 4 lehte, mistõttu peab kohus arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu hageja esindaja menetluses tehtud toimingute ajakulu 2,5 tundi põhjendatuks ja vajalikuks ning õigusabikulu 300 eurot (120 x 2,5h) kuulub kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele väljamõistmisele. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 446,50 eurot (475 eurost 94 %). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik