2-17-123994/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.I.J-il tuleb tasuda menetluskulude jaotuse resolutsiooni p-des 8 ja 9 väljamõistetud menetluskulud Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts arveldusarvele nr EE971010220083818018, AS SEB Pank, märkides selgitusena I.J, XXX, 2-17-123994. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Creditstar Estonia (SMS Laen AS) ja I.J sõlmisid interneti vahendusel 10.01.2015.a krediidilepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2 000 eurot. Krediidilimiidi alusel kostja taotles ja sai tagatiseta tarbimislaenu summas 1 284.37 eurot tähtajaga 12 kuud. Seoses krediidilimiidi lepingu sõlmimisega on kostja tuvastanud enda isiku. Kostjat on teavitatud krediidiga seotud kuludest. Kostjale on saadetud arve. Laenu põhisumma ja intresside tagastamise tähtaeg on 20.05.2016.a. Kuivõrd kostja on jätnud oma kohustused täitmata, on kostjale saadetud meeldetuletusi ja teatisi, milles on palutud tagastada võlgnevus. Kostja pole võlgnevust tasunud. Hageja leiab, et

2-17-123994 40 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiseks tehtud kulutused. Creditstar Estonia AS (SMS Laen AS) loovutas nõude hagejale, sest oli ilmne, et kostjaga kokkulepet saavutada pole võimalik ja kostja ei kavatse oma kohustusi täita. Kostja sai tarbimiskrediiti 1284.37 eurot 12 kuuks, igakuine tagasimakse 179.89 eurot. Koos intressidega kohustus kostja tagastama laenu 2158.68 eurot. Hageja nõuab tagastamata laenu põhiosa 1284.37 eurot. Hageja nõuab tagastama laenuintresse summas (2158.68 - 1284.37 = 874.31) 874.31 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist järgmise arvestuse alusel : 0.022 x 607 (viivitatud päeva arv alates 21.05.2016.a.kuni 28.01.2018.a.) x 1284.37 eurot = 171.51 eurot. Alates 30.01.2018.a. nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1284.37 eurot põhivõla, 874.31 eurot intressivõla, 171.51 eurot sissenõutavaks muutunud viivise, 40 eurot sissenõudekulude, 250 eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabikulude katteks. Lisaks palub hageja määrata, et alates kohtuotsuse tegemise päevast kuini põhinõude 1284.37 eurot täitmiseni kuulub I.J-ilt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulud tasumiseni kuulub I.J-ilt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 370 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul