29. märts 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-21472
Tsiviilasi
AA ja BB solidaarne hagi CCi vastu põhivõla 62 350.90 euro, viivise 2116.21 eurot ja lisanduva viivise nõudes, AA hagi CCi vastu 27 319.10 euro nõudes ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagejate ühise nõude osas 68 967.26 eurot AA nõude osas 30 218 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I AA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx Hageja II BB, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x.x.xxxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja mõlemal hagejal vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja CC, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x.x.xxxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Kohtuistungi toimumise aeg
24.01.2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista CCilt solidaarselt AA ja BB kasuks välja põhinõue 40 939.54 eurot ning ajavahemiku 02.02.2012 – 30.05.2012 eest sissenõutavaks muutunud viivis 1064.88 eurot. Välja mõista CCilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 40 939.54 eurolt) alates 31.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras solidaarselt AA ja BB kasuks.
Mõista CCilt AA kasuks välja põhinõue 8888.57 eurot ning ajavahemiku 02.02.2012 – 30.05.2012 eest sissenõutavaks muutunud viivis 231.20 eurot. Välja mõista CCilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 8888.57 eurolt) alates 31.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AA kasuks.
Tsiviilasi nr 2-12-21472 Menetluskulude jaotus ja tasumata riigilõivu kindlaksmääramine ning riigituludesse väljamõistmine
Edasikaebamise kord
Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Mõista hagejatelt AAlt ja BBlt solidaarselt välja tasumata riigilõiv summas 3532.49 eurot riigituludesse. Nimetatud summa tuleb kohustatud isikutel tasuda ühe aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ühekordse maksega käesoleva otsuse lisaks oleval makseinfolehel märgitud rekvisiitidele. Makse selgitusse tuleb märkida menetlusosalise nimi ning tsiviilasja number, lisades sõnad „tasumata riigilõiv“. Nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK
Hagejad AA (edaspidi ka Hageja I) ja BB (edaspidi ka Hageja II) esitasid kohtule 31.05.2012 hagiavalduse kostja CCi vastu seltsingulepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmiseks kohustamiseks. Menetluse käigus on hagejad oma hagi korduvalt täpsustanud ja esitanud terviktekste (vt ka allpool). Hagi põhiliste asjaolude kohaselt volitas välisriigis elav kostja hagejat I 05.02.xxxx notariaalselt valitsema kostja poolt xxxxx xxxxx X x xxxxxxxxx xxx xx soetatud kinnistut, mh anda kinnistul asuvas elamus olevaid kortereid üürile, valvata korra järele, kindlustada ehitisi, tagada kinnistu korrashoid ja teostada ehitiste vajalik remont. Aastatel xxxx-xxxx renoveeriti kinnistul asuvad ehitised, seda nii kostja kui hagejate rahadega (hageja II on hageja I tütre DD elukaaslane). Kostja näitas Eestis käies korduvalt üles kavatsust müüa kinnistul asuva elamu II korruse korteri DDle, kes juba xxxx.aastal (olles müünud oma varasema korteri) koos perega elamusse elama asus, kuid erinevatel põhjustel jäi see tehing ära.
Kuna kostja vaidlustas kõik hagejate faktiväited puutuvalt võimalikku ühise tegutsemise lepingut (alates 01.07.2002 kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes seltsingulepingut), esitasid hagejad 04.09.2014 taotluse teha asjas vaheotsus pooltevahelise õigussuhte tuvastamiseks, kuivõrd rahalist nõuete (poolte panuste) tõendamine on asjas keeruline ja mahukas, vajades ekspertiisi teostamist, pealegis on tegemist ligemale kahe aastakümne jooksul tehtud kulutustega. Kostja ei vaielnud taotlusele vastu ning maakohus tegi xx xx xxxx vaheotsuse, millega tuvastas, et AA, BB ja CCi vahel sõlmiti xxxx.aastal täpselt tuvastamata ajal ühise tegutsemise leping, mille täitmise juhiks määrati AA ning mille sisuks oli Xxxxxx X x xxxxxxxxx xxx xx asuval kinnistul (kinnistusregistriosa nr xxxxx, edaspidi ka kinnistu) korrastada/renoveerida nii hoonestus kui haljastus, valmistada ette korteriomandid kinnistul asuva elamu 1 esimesel ja teisel korrusel ning eraldi hoovimajas (elamus 2, I kd tl 52-53), vabastada elamud sundüürnikest ja hallata kogu kinnistut jooksvalt. 2 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472
Kostja vaidlustas vaheotsuse nii ringkonna- kui Riigikohtus, kuid edutult. Riigikohtu xx xx xxxx otsusega jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2015 otsus, millega omakorda jäeti muutmata maakohtu vaheotsus ja saadeti tsiviilasi menetluse jätkamiseks maakohtule.
Pärast nimetatud otsuseid on jätkunud menetlus maakohtus hagejate rahaliste nõuete osas. Hagejate taotlusel on asjas läbi viidud ehitustehniline ekspertiis (eksperdiarvamus nr B50/17 VIII kd tl 26-203, originaal lisatud toimikuile), selgitamaks kõnealusel kinnistul xxxx-xxxx toimunud ehitus-, renoveerimis- ja haljastustööde maksumus. Viimane kohtuistung asjas, millel kuulati ka tunnistajaid, toimus 24.01.2018.
HAGEJATE VÄITED, TÕENDID JA NÕUDED
Alljärgnevate hagejate nõuete sisu ja põhjenduse osas lähtub kohus hagejate 19.12.2016 esitatud hagiavalduse terviktekstist (VII kd tl 109-122), mida on täpsustatud 22.09.2017 menetlusdokumendiga (IX kd tl 18-22), ning kohtuistungeil selgitatust. Poolte ühiseks tegutsemiseks (hagejate panuse seisukohalt) oli hagejate väitel aastatel xxxx-xxxx järgmine tegevus:
5.1.kinnistu omandamisel osalemine. Kinnistu omandamisel tuli maksta käsiraha 16 500 krooni, ehk 1055 eurot. Seda maksis maaklerile hageja I. Käsiraha kajastub kinnistu ostu-müügilepingu punktis 2 (kolmele müüjale sularahas võrdsetes osades 5500 krooni, leping III kd tl 49-51).
5.2.sundüürnikule kompensatsiooni maksmine. Kuna elamus 1 ei olnud võimalik renoveerimistöödega jätkata selles elanud sundüürnik EE tõttu, leppisid hageja I ja EE kokku kompensatsioonis. Hageja I maksis 12.08.1999 sundüürnikule hüvitise 50 000 krooni (maksekorraldus VI kd tl 213), et üürnik elamust lahkuks. Kostja ei ole tõendanud, et seda tegi tema. Seega on hageja 1 panuseks 3196 eurot.
5.3.kinnistul asuvate ehitiste ja rajatiste renoveerimine; kinnistul asuvate kuuride ja pesuköögi lammutamine ja uute kuuride ehitamine; krundil haljastuse rajamine; teede rajamine/taastamine (sissesõidutee, kõnnitee); elektrisüsteemi projekteerimine ja renoveerimine. Vastavalt hagejate taotlusel 30.06.2017 koostatud ekspertarvamusele oli nimetatud renoveerimistööde kulutuste maksumus kokku summas 1 675 155 EEK, ehk 107 062 eurot. Hagejate poolt varasemalt menetluses esitatud tõendi - ehitusinsener V.K. eelarve-kalkulatsiooni (I kd tl 62 pöördel – 69) kohaselt oli renoveerimistööde maksumuseks 1 671 898 krooni, ehk 106 854 eurot, ehk eksperdi arvamusele ligilähedane summa.
5.4.maamaksu maksmine kostja eest. Vastavalt hageja I esitatud Maksuameti teatistele (VI kd tl 244-252) oli kostja kui kinnistu omanik kohustatud maksma maamaksu, mida seltsingulepingu raames maksis tema eest hageja I, mida tõendavad hageja I pangakonto väljavõtted vastavate aastate eest. Ajavahemikul xxxx-xxxx on maamaksu tasutud kokku summas 36 691 krooni, 3 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 ehk 2345 eurot, mis on hageja I panuseks, mida tuleks kostjal tagastada.
5.5.kinnistu (sh kostja eluruumi) ja lähiümbruse hooldamistööde teostamine. Vastavalt Pärnu Maakohtu xx xx xxxx vaheotsusele oli ühise tegutsemise lepingu sisuks mh kinnistu korrastamine nii hoonestuse kui haljastuse osas, samuti kinnistu jooksvalt haldamine. 05.02.xxxx ehk kinnistu ostuga samal päeval tegi kostja notariaalse volikirja hagejale AAle, mille kohaselt volitas teda valitsema temale kuuluvat kinnistut koos selle olulisteks osadeks olevate ehitistega ühes õigusega anda kortereid üürile omal suval määratud tähtaegadega ja tingimustel, valvata korra järele nimetatud elamus ja selles elavate isikute õigeaegse sisse-ja väljakirjutamise järele, kindlustada ehitisi ja vastu võtta üüriraha ja teisi nimetatud ehitistelt saadaolevaid tasusid, organiseerida krundi heakord, tänava aastaringne korrashoid ning teostada ehitiste vajalikku remonti (I kd tl 28). Hagejad leiavad, et nimetatud volikiri oli sisuliselt hageja I määramiseks seltsingu juhiks (vt ka allpool). Seda kinnitas kostja veelkord oma 28.04.xxxx välja antud volikirjas (I kd tl 30). Kostja ise kirjutas maja eest hoolitsemisest. Muuhulgas oli kostja kui kinnistu omanik oli teadlik omaniku kohustusest enda kinnistu kõrval asuva linnatänava koristamiseks/lume lükkamiseks. Kinnistu hooldustöid teostasid hagejad ja nende pereliikmed jooksvalt: muru hooldamine/niitmine, lillede istutamine ja hooldamine, elamu 1 ees olevate pärnade pügamine, sügisel lehtede riisumine, talvel libedusetõrje (liiva ja hiljem graniiteradega) teostamine (majaesise linnatänava kõnnitee korrashoid kuulus kinnistu omaniku kohustuste hulka). Kõik talved on olnud vaja kütta I korrus, hagejad muretsesid puud; kütsid hagejad ning nende pereliikmed. Korraldati kostja korteri akende pesu, koristustöid pärast tahmatöid igal aastal, koristamine enne kostja saabumist toimus samuti hagejate ja nende pereliikmete poolt. Kuna nii elamus 1 kui elamus 2 olid alguses sundüürnikud, pidi hageja I täitma ka omaniku/üürileandja kohustusi, esitama arveid, raha vastu võtma, aitama pisiremontidega, korraldama regulaarselt korstnate ja lõõride puhastamist, küttekollete pisiremonte.
5.6.hageja I muud toimingud ja kulud ühise tegutsemise eesmärgil. Hageja I oli nii vajalike tööde korraldaja kui vahetu teostaja. Hageja I on jooksvalt sõlminud vajalikke lepinguid (nt kinnistu omandamisele eelnenud kokkulepped, elektrileping, kokkulepped remondimeestega), esitanud teenuste osutajatele vee-ja elektrinäidud, taotlenud omaniku nimel vajalikud load (nt puude mahavõtmiseks, kuuride ja pesuköögi lammutamiseks). 28.04.xxxx volikirja alusel pidi hageja 1 kõiki kostja Eestisse saadetud pakke vastu võtma ja haldama. Kostja on korduvalt, vähemalt kolmel korral, saatnud xxxxxxx Xxxxxxse saadetisi (xxxxxxxx xxxxxxxxxxx, enda I korruse sisustuse), mille tõttu tuli hagejal I korduvalt käia tollis Xxxxxx ja xxxxxxxxxja siis korraldada ja ise neid saadetisi laiali vedada. Kostja enda sisustuse saatis kostja juba xxxx aastal ja mööbel oli hoiustatud hageja I leitud töökoja laos kuni 2002 aastani, millal sai elamu 1 I korrus valmis. Seega oli kostja mööbel hoiul 5 aasta jooksul tasuga 1000 krooni + 500 krooni vedu sisse ja välja, kokku 1500 krooni, ehk 96 eurot, mida maksis hageja I sularahas. Selle kohta on hageja andnud vande all seletuse kohtuistungil. Kogu renoveerimise jaoks vajaminevad tööriistad, materjalid on otsinud, ostnud ja enamalt jaolt ka kohale toimetanud hageja I isiklikult ja isikliku autoga. Samuti sõidutas hageja I kostjat kostja Eestis viibimise ajal, 1996 aastal sobiva kinnisvara otsingutest alates, bensiin oli vaid hageja I kulul. Hageja I oli kostjaga kokku leppinud juhtimistasus 2000 krooni kuus, ajavahemikul 05.02.xxxx-29.10.xxxx (viimatimärgitud kuupäeval lõpetas kostja hagejale I 05.02.xxxx 4 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 antud volitused (I kd tl 54-55)) on selleks summaks seega 247 155 krooni (164 kuud x 2000 krooni) ehk 15 796 eurot. Sellise juhtimistasu osas sõlmitud kokkuleppe kohta on hageja andnud ise seletuse vande all, samuti on tunnistajana ütlusi andnud hageja I tütar FF. Juhtimistasule viitab ka hagejate esitatud nn sinine vihik majandamise kohta (III kd tl 53-89, originaal VII köite vahel). Sinises vihikus on märkmed nimetatud tasu kohta (lk 1998 suvi – ”enda 2000 palk tuleb D üürist”).
5.7.seltsingulepingu raames lepingu eesmärgi saavutamiseks tehtud muud kulutused.
5.7.11.25.märts 2000 ribikardin (suure maja väliskoridor)
142.00 EEK
5.7.12.28.06.2006 ribikardin 1500.00 EEK
5.7.13.14.07.2006 ribikardin
898.00 EEK
5.7.14.15.07.2006 ribikardin
900.00 EEK
5.7.15.Lipp
326.00 EEK
5.7.16.08.12.2003 vaip 1. korruse koridori
544.00 EEK
5.7.17.TV laud 2390.00 EEK
5.7.18.duššikabiin-(massaaži) 9998.45 EEK
5.7.19.suure maja 2.korruse käterätikuivati 3843.70 EEK
5.7.20.15.06.xxxx magneesium anood boilerile
131.00 EEK
5.7.21.04.01.2001 lintlihvija laenutus
125.00 EEK
5.7.22.20.05.xxxx terashari
34.70 EEK
5.7.23.12.06.2009 elektripirn
15.20 EEK
5.7.24.29.05.2009 töökindad,vannitoatarvikud
68.70 EEK
5.7.25.02.05.2008 terashari
8.00 EEK
5.7.26.12.06.2009 lisad dušširuumis
228.80 EEK
5.7.27.17.06.2009 puur
71.10 EEK
5.7.28.25.04.2008 (värvivann, värvirull, teleskoopvars) kasutati hoovimaja kaminaruumi lakkimistöödel
206.15 EEK
5.7.29.12.02.2008 saeleht,augufrees,lapikviil
81.00 EEK
5.7.30.8.04.2008.a halogeenlamp
8.00 EEK
5.7.31.Õhksoojuspump
20 000.00 EEK
5.7.32.köögipliit
540.00 EEK
5.7.33.I korruse köök 1355.00 EEK
5.7.34.12.06.2002 õhupuhastaja alla kööki
724.45 EEK
Kokku 75 618.75 EEK ehk 4932.90 eurot.
Poolte ühistegevusse andis oma panuse ka kostja. Hagejate väitel tegi kostja hagejale 1 ülekandeid summas kokku 504 205 krooni ja andis sularahas summas kokku 123 117 krooni, kokku 627 311 krooni, ehk 40 093.18 eurot. Kostja on võtnud selle asjaolu põhimõtteliselt omaks, kuid lisab juurde enda 24.03.2009 ülekande hagejale I summas 5 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 38 447 krooni ning loeb oma panuseks 665 758 krooni (627 311 + 38 447), kuid ekslikult eurodes 42 552.02 eurot, tegelikult 42 549.69 eurot (665 758 : 15,6466). Kostja lisab juurde ka sundüürnikelt saadud üüriraha, millest hageja aktsepteerib vaid H.I. poolt makstud üüri tõendatud summas kokku 2161.55 eurot. Seega kostja panuseks on 44 711 eurot.
Seega on kõik seltsingulepingu kulutused kokku : 1) Kinnistu renoveerimine ja hooldamine 1 675 155 krooni, kulud kandsid hageja I, hageja II ja kostja; 2) Kinnistu omandamisel käsiraha 16 500 krooni, kulu kandis hageja I; 3) Kompensatsiooni maksmine sundüürnikule 50 000 krooni, kulu kandis hageja I; 4) Maamaks 36 691 krooni, kulud kandis hageja I; 5) Kulutused ruumide sisustamisele ja seadmisele (+ kostja mööbli hoiutasu 1500 krooni) summas 75 618.75 krooni+1500 krooni, kokku 77 118,75 krooni, kulu kandis hageja I; 6) Hageja I tasu 247 155 krooni; Kokku 2 102 619.75 krooni, ehk 134 381 eurot, sellest kostja panus 44 711 eurot ja hagejate panus 89 670 eurot, sellest solidaarne panus on 62 350.90 eurot.
Hagejad on esitanud ka viivise nõude, mis muutus sissenõutavaks hagejate 28.12.2011 nõudekirjas (I kd tl 60-62) antud tähtajast järgmisel päeval, s.o 2.02.2012. Viivis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel ja kuni hagi esitamiseni täpsustatakse summa järgmiselt: 89 670 x 0,02% x 118 päeva= 2116.21 eurot.
Eelneva põhjal on hagejad esitanud järgmised nõuded: - välja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt 62 350.90 eurot; - välja mõista kostjalt hageja AA kasuks 27 319.10 eurot; - välja mõista kostjalt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses alates 01.02.2012 kuni hagi esitamiseni 28.05.2012 summas 2116.21 eurot; - välja mõista kostjalt hagejate kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses põhinõudelt 62 350.90 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; - välja mõista kostjalt hageja AA kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses põhinõudelt 27 319.10 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; - välja mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskulud ja viivis neilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHAD JA TÕENDID, HAGEJATE VÄITED NENDE OSAS
10.Kostja vastuse (II kd tl 73-79), teiste menetlusdokumentide (II kd tl 101-103, III kd tl 206-209, IV kd tl 9-11, VII kd tl 30-33) ja kohtuistungeil selgitatu kohaselt vaidleb kostja vastu kõigile hagejate poolt esitatud faktilistele väidetele. Kostja ei nõustu väitega, mille kohaselt „x.x. xxxxxxxxx xx asuvad elamud olid amortiseerunud ja vajasid tõsist remonti.“ Hagejad ei ole oma väidet tõendanud. Väide on esitatud õigustamaks hagejate poolt omavoliliselt läbiviidud väidetavaid renoveerimistöid. Kostja vaidleb vastu kõigile hageja poolt esitatud tõenditele (arved, kviitungid – IV kd tl 118-203, V kd ja VI kd tervikuna) eelkõige põhjusel, et need ei ole seotud ega seostu kostjale kuuluva kinnistuga ega kinnistul asuvate elamutega. Hagejad ei ole mingilgi viisil sidunud ja seda ei nähtu ka tõenditest, et kviitungite ja arvete alusel ostetud vahendid ning materjalid oleks kasutatud kostjale kuuluvale kinnisasjale. Tõenditest ei nähtu, millisele kinnisasjale on vahendeid ja 6 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 materjale ostetud. Kostjale teadaolevalt kuulub hageja I tütrele, kes on ühtlasi hageja II elukaaslane, kinnistu asukohaga xxxxx xxxx x xxxxx linnas ning kostja tütrele FF kaks kinnistut ja üks korteriomand xxxxxx, xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxx. Nimetatud asjaoludest ja esitatud tõendite põhistamata jätmisest tuleneb, et hagejate poolt esitatud tõendid võivad olla seotud hagejale I kuulunud ja hageja I tütardele kuuluvatel kinnistutel teostatud elamute ja korteri renoveerimisega mitte hageja kinnistuga. Eelnevat toetab ja kinnitab hageja enda esitatud BPE Kinnisvaraekspert poolt 2004 koostatud eksperthinnang (eksperthinnangu tellija hageja II, I kd tl 45-51), milles ekspert objekti kirjelduse punktis „hoone ehitusaasta” esitab andmed, et „ca 6 aastat tagasi täielik renoveerimine” (eksperthinnangu lk 4). Seega toimus elamu täielik renoveerimine aastal xxxx. Sama kinnitus esineb LVM Kinnisvara eksperthinnangu lk 8, kus ekspert jaotises „Tehtud ehitus- ja renoveerimistöid” avaldab omaniku esindaja ütlused, mille kohaselt on hoone renoveeritud aastatel xxxx-2000 (II kd tl 150). Samuti nähtuvalt Pindi Kinnisvara ekspertarvamuse lk 1 (II kd tl 129) ja ekspertarvamuse lisas (II kd tl 139) on hageja I tütar (hageja II elukaaslane DD) kinnitanud eksperdile suuliselt, et elamu renoveeriti aastatel xxxx – 2000. Vahetatud on katusekattematerjal, paigaldatud on hoonesiseselt uued tehnosüsteemid ja teostatud uus välisviimistlus. Paigaldatud on uued aknad ning ukseavatäited, vahetatud tehnosüsteemid (veeja kanalisatsioonitorustik, elektrijuhtmestik), paigaldatud ioonküttesüsteem ja uuendatud siseviimistlus. Vaadeldes ja võrreldes kõigi kolme eksperthinnangu fotosid, on näha, et siseviimistlus ei ole vähemalt esimesel korrusel paiknevates eluruumides ning alates 2004.a eksperthinnangu (hageja tõend) koostamisest kuni 2013 eksperthinnangu andmiseni muutunud ning seega on tõesed kinnistu omaniku esindaja ja DD poolt vähemalt kolmel korral antud seletus, et hagejad ei ole pärast xxxx kuni 2000. aastal teostatud elamute täielikku renoveerimist panustanud mingil viisil kostjale kuuluvasse elamusse seltsingulepingu mõttes, vaid üksnes enda isiklikes huvides soetanud või teinud mingis osas sanitaarremonti.
11.Lisaks eeltoodule märgib kostja, et hagejate poolt esitatud arvetest ja kviitungitest nähtuvalt on hagejad kulutanud kostja elamu remondiks kokku 59 799.44 eurot (hagejate 18.04.2016 koondite alusel) ja kostja on hagejatele renoveerimiseks üle andnud (ülekannetega ja sularahas) 42 552.02 eurot (hagejate 18.04.2016 menetlusdokumendis esitatud arvestus, millele lisandub kostja poolt 24.03.2009 ülekanne hagejale I, summas 38 447 krooni, selgitusega „võla tasumine”- VII kd tl 34) ning hageja I on saanud lisaks üürnikelt üüritasu (M. I. ajavahemikus 2000 - 2007 kokku summas 2161.55 eurot – VII kd tl 39-53), kolme üürniku käest seega kokku vähemalt 6484.65 €, mida hagejad ei ole kostjale üle andnud. Seega on hagejad saanud kostjalt ja üürnikelt kokku vähemalt 49 036.67 eurot, mida tuleb pidada kostja panuseks seltsingusse ning mistõttu on kostjale arusaamatu, milles seisnes hagejate rahaline panus.
12.Kostja on seisukohal, et hagejate nimetatud käsiraha 16 500 krooni andis hagejale I kostja. Hagejate esitatud sinise vihiku esimeselt lehelt nähtub (kuupäeva märgitud ei ole, kuid kostja eeldab, et see on xxxx. aastal, kostja kinnitusel ei ole ta sinist vihikut enne kohtumenetlust näinud), et hageja 1 müüs kostjale kuuluvaid esemeid ja võttis vastu sundüürnikelt üüri summas 11 117 krooni ehk 710.53 euro eest, millele lisaks müüs 29. juuli xxxx kostja esemeid lisaks 1500 krooni (95.87 euro) eest ja võttis vastu üüri 1100 krooni (70.30 eurot) ning 1 000 krooni (63.91 eurot). Kokku sai kostja asjade müügist hageja I raha vähemalt 940.62 eurot, mis tuleb hageja nõudest maha arvestada. Samuti on kostja teinud ülekande hagejale I, et viimane saaks maksta kompensatsiooni sundüürnikule. Lisaks ei ole kostja väitel olnud kunagi kokkulepet 2000-kroonise tasu osas hagejale I tööde juhtimisel kostja kinnistul. Isegi kui selline kokkulepe olnuks, on nõue aegunud, sest käsundisaaja tasunõue muutub sissenõutavaks teenuse osutamise järel. 7 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472
13.Kostja leiab, et hageja I ja hageja II on kahjustanud üürilepingu sõlmimisega väidetava seltsingu vara ning teiste väidetavate seltsinglaste huve ja hageja II on tänu üürilepingule väidetava seltsingu arvel alusetult rikastunud. Kostja on sel põhjusel esitanud tasaarvestusavalduse (II kd tl 124-127) hagi esemeks olevate nõuete tasaarvestamiseks kostja nõuetega. Nimelt on kostja esitanud LVM Kinnisvara eksperthinnangu (II kd tl 142-182), mille kohaselt on üürilepingu sõlmimine vähendanud kinnistu väärtust 115 000 euro võrra – 340 000-lt 225 000 eurole. Lisaks on Pindi Kinnisvarabüroo koostatud ekspertarvamuse järgi (II kd tl 128-140) järgi toimunud hageja II alusetu rikastumine üürilepingu tõttu ajavahemikus 2001-2013 summas 11 981.15 eurot, sest turutingimustele vastav üür olnuks oluliselt kõrgem. Kostja palub nimetatud summad hagejate nõuetega tasaarvestada. Hagejad on menetluses öelnud (I kd tl 93), et üürilepingust tulenevalt teostati üüriraha tasaarvestus remondikulutustega (seisuga 01.05.2012 summas 335 000 krooni ehk 21 411.22 eurot), mis tuleb remondi panusest maha arvata. Hagejad on esitanud kohtule ka nõuete tasaarvestuse avalduse (I kd tl 60). Hagejad märgivad, et nõuded peavad olema muutunud sissenõutavaks. Kostja tasaarvestusavaldusest ei nähtu, millal tema nõue hagejate vastu on muutunud sissenõutavaks ja millisel õiguslikul alusel on nõue esitatud. Hageja 1 oli õigustatud üürileping sõlmima „omal suval määratud tähtaegadega ja tingimustel“ (kostja poolt hagejale I 05.02.xxxx antud volikiri, mis on ühtlasi kostja tahteavaldus). Hageja II on hageja I tütre DD elukaaslane ja on koos DDga üürniku pool, kes oli asunud elamu 1 II korrusele elama kostja kutsel. Käesolevas asjas tehtud vaheotsuse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud ühise tegutsemise leping teatud eesmärkidel, mille hulgas ei ole märgitud eesmärki tõsta kostja kinnistu väärtust. Seega ei saanud seltsinglaste vara (milleks kinnistu ei ole) ka olla üürilepinguga kahjustatud. Üürilepingus on olemas ka punkt, mis võimaldab üürileandjal nõuda üürimäära muutmist/suurendamist, mida kostja on 2014. aastal ka nõudnud. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx määrusega kinnitati aga poolte vahel kompromiss, mille kohaselt nõustus kostja alates 01.11.2014 üüritasuga 200 eurot kuus, s.o alla turuväärtuse määra. Kinnistu väärtus 31.12.2013 seisuga ei oma tähtsust, kuna sel ajal ei muutunud sissenõutavaks ei hagejate panuse tagastamise nõue (muutus sissenõutavaks seltsingulepingu lõppemisel 29.10.xxxx) ega kostja kinnistu väärtuse vähenemisest (õigussuhe määratlemata) tulenev nõue. Kostja tasaarvestav nõue (mis tahes alusel) on ka aegunud. Kostja nõude suurus on tuvastatud ebaõigesti, sest LVM Kinnisvara eksperthinnang on tuginenud ebaõigetele algandmetele: 1) Kinnistu ei asu Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis; 2) Kinnistul on 2003.aastal istutatud elupuuhekk (fotodel 25 tk); 3) Renoveeritud ehitistel pole eterniitkatust, vaid Onduline kattega katus; 4) Majadel pole laudvooder (plastik); 5) Hooned renoveeritud xxxx. aastaks, mitte 2000. aastaks; 6) Elamute välisuksed ei ole puidust, vaid metallist; 7) Krundil teostatud renoveerimine, mitte ümberehitus; 8) Krundil ei ole keskmises seisukorras 68,5 m2 suurust kuuri, pesukööki ega metallist garaaži (lammutusluba olemas); 9) Üheski köögis pole sisse ehitatud köögimööblit; 10) Fotodel pole pesukööki ja 63-meetrist kuuri; 11) Kogu maja pind on 244,5 m2, kui liita 127,8+109,1= 236,9 m2, s.o väiksem.
8 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472
14.Hagejate väite selle kohta, et hageja I tasus oma vahenditest EEle kompensatsiooni 3196 eurot, lükkab ümber asjaolu, et makse on sooritatud pangakontoris sularahas. Hageja poolt viidatud tõendist nähtub, et 50 000 krooni ei ole kantud hageja I pangakontolt, vaid tasutud sularahas M. L. arvelduskontole. Selle raha M. L.le tasumiseks andis kostja hagejale I, mida hagejad on ka kinnitanud. Hagejad ei ole tõendanud, et kumbki neist oleks teistele üürnikele tasunud sama summa (50 000 krooni). Hageja I ja hageja II pangakontode väljavõtetest nähtuvalt ei olnud hagejatel ka sellises summas raha makse teostamiseks.
15.Hagejate nõuded maamaksu ja mööbli hoiutasu osas on selgelt aegunud, sest nende nõuete sissenõutavaks muutumisest on möödunud enam kui kolm aastat.
KOHTU SEISUKOHAD, KOHALDATAV ÕIGUS, TUVASTATUD ASJAOLUD
16.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätete kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Selgitamaks, kas ja milline osa hagejate rahalistest nõuetest on või saaks tuleneda seltsingulepingust, tuleb vaadata sellise lepingu õiguslikku olemust. 1996 (mil hagejate väitel seltsingusuhted alguse said) – 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) 39. peatüki mõistes sai olla tegemist ühise tegutsemise lepinguga. TsK § 438 lg 1 sätestas, et ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks (seaduses järgnes näitlik loetelu). TsK § 439 lg 1 alusel toimus ühise tegutsemise lepingu osaliste ühiste asjade ajamine nende ühisel kokkuleppel. Kui ühise tegutsemise lepingu osalised tegid oma ühise tegutsemise juhtimise ülesandeks ühele lepinguosalisele, pannakse temale ka lepinguosaliste ühiste asjade ajamine (TsK § 439 lg 2). Lepinguosalised tasuvad §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, eeldatakse, et kõigi osaliste osad on võrdsed. (TsK § 440 lg 1). Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks (TsK § 440 lg 2). Alates 1. juulist 2002 jõustus võlaõigusseadus (VÕS), milles toodi ühise tegutsemise lepingu osas sisse uus termin – seltsinguleping. Nimelt sätestas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 18 lg 1, et pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut. Sama rakendussätte lõige 2 ütles, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed, kusjuures seltsinglane ei ole kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid. Kuigi VÕS § 582 eeldab seltsinglaste ühist 9 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 seltsingu juhtimist, võib VÕS § 583 lg 1 alusel anda seltsingu juhtimise õiguse ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Sama paragrahvi lg 4 järgi kohaldatakse seltsingut juhtima õigustatud seltsinglaste õigustele ja kohustustele teiste seltsinglaste suhtes kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas osas sätestatust ei tulene teisiti. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara, VÕS § 589 lg 1). Seltsing lõppemise alustena nimetab seadus muuhulgas seltsingulepingu ülesütlemist seltsinglase poolt (VÕS § 596 lg 1 p 2) ja seltsingu eesmärgi saavutamise võimatuse ilmnemist (VÕS § 596 lg 1 p 5). Tähtajatu seltsingulepingu võib üles öelda igal ajal (VÕS § 597 lg 1). Seltsingu lõppemisel jaotatakse vara seltsinglaste vahel ning kui seltsingul on kohustused, tuleb need täita esimeses järjekorras (VÕS § 600 lg 1 ja § 602 lg 1). Pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb VÕS § 603 alusel tagastada seltsinglaste panused. Kui panuse väärtus on vähenenud, tuleb seltsinglasele väärtuse vähenemine hüvitada. Kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. Hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises.
18.Käesolevas asjas tehtud vaheotsuses (TsMS § 449 lg 2 järgi nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse) on kohus leidnud, et kostja plaanid koostööks hagejaga I olid pikaajalised. Juba 1998.aastal märgitakse sinises vihikus sõna „võlg“, millega ilmselt peetakse silmas, et kostja antud/saadetud rahast ei jätkunud kõikide vajalike kulude katmiseks seoses X x xxxxxxxxx xxx xx kinnistuga. Hiljem on vihikus võla suurus kasvanud ning alates 2001.aastast (vihiku 17. leheküljest) on järjekindlalt suurenenud B kaardiga või tšekkidega makstu. Ilmselgelt on tegemist hageja II-ga. See haakub ka hageja II enda selgitusega oma osalusest nii rahade kui tööga kinnistu parendamises pärast seda, kui kostja enda vahendid otsa lõppema hakkasid. Kostja on ise kohtuistungil vande all selgitanud, et ta nõustus hageja II pere poolt tehtud remondi tasaarvestamisega võimaliku müügihinnaga. Veel vähemalt 2009.aasta augustis oli kostja oma kirjas hagejale I huvitatud AA kui maja haldaja/seltsingu juhi tegevusest ning soovis tema peatset naasmist haiglast (postkaart III kd tl 29). Enne 07.09.xxxx avaldust üürilepingu ülesütlemiseks ja 29.10.xxxx volikirja tühistamist ei ole esitatud ühtki sellekohast tahteväljendust kostja poolt. Viimast kuupäeva saabki kohtu hinnangul lugeda seltsingu lõppemise päevaks nii VÕS § 596 lg 1 p 2 kui p 5 mõttes, sest kostja poolt tühistati siis 05.02.xxxx AA-le antud volikiri, mille kohaselt volitas kostja hagejat I „valitsema minule omandiõiguse alusel kuuluvat kinnistut koos selle olulisteks osadeks olevate ehitistega ühes õigusega anda kortereid üürile omal suval määratud tähtaegadega ja tingimustel, valvata korra järele nimetatud elamus ja selles elavate isikute õigeaegse sisse-ja väljakirjutamise järele, kindlustada ehitisi ja vastu võtta üüriraha ja teisi nimetatud ehitistelt saadaolevaid tasusid, organiseerida krundi heakord, tänava aastaringne korrashoid ning teostada ehitiste vajalikku remonti“. Nimetatud volikiri oli üheks olulisemaks tõendiks, mis andis kohtule aluse vaheotsuses tuvastada ühise tegutsemise lepingu/seltsingusuhte olemasolu.
19.Järgnevalt asub kohus hagejate konkreetsete nõuete juurde. Käsiraha (käesoleva otsuse p 5.1.) 16 500 krooni ehk 1055 euro osas ei saa olla vaidlust, et selle tasus hageja I, sest seda on kinnitanud nii kostja kui hageja I ise vande all 06.03.2014 toimunud kohtuistungil (lepingust ei ole võimalik mõista, kes käsiraha tasus). Samal istungil on kostja vande all selgitanud, et käsiraha maksti hagejale I tagasi, kuid seda tehti läbi 1 miljoni krooni kandmise kontole, mida Eestis sai käsutada hageja I tütar FF. Puuduvad tõendid, et kostja oleks andnud nimetatud isikule juhised oma isale käsiraha tagastamise kohta. Kuivõrd kohtu hinnangul algas ühine tegutsemine juba kinnistu enda ostuga, on haginõue selles 10 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 osas põhjendatud – tegemist on hageja I panusega kostjale kuuluva kinnistu ostmisse, mis tuleb hagejale VÕS § 603 lg 1 alusel seltsingu lõppemisel tagastada.
20.Sundüürnikule (EE) kompensatsiooni maksmine kõnealusel kinnistul asuvast elamust lahkumiseks on tõendatud hagejate esitatud maksekorraldusega (VI kd tl 213), millelt nähtub selgelt, et maksekorralduse summas 50 000 krooni ehk 3196 eurot tegi AA 12.08.1999. Tuleb nõustuda kostjaga, et kuivõrd maksekorralduses puudub hageja konto nr, on tegemist sularaha sissemakse arvel tehtud ülekandega, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks konkreetseks toiminguks sularaha andnud. 06.03.2014 kohtuistungil on tunnistaja FF selgitanud, et üürnikele maksid majast lahkumise kompensatsiooni kõik kolm seltsinguosalist, kostja on väitnud samal istungil vande all, et tema andis selleks raha. Seega ei ole nimetatud asjaolu leidnud veenvat tõendamist, kuid panuste tagastamise seisukohalt ei oma see ka tähtsust, sest kohus arvestab (vt otsuse järgmine punkt) nagunii kõiki kostja panuseid seltsingulepingu sisuks olevate tööde/toimingute osas. Eelneva põhjal tuleb hageja I nõuet põhjendatuks pidada.
21.Kinnistu ehitus- ja renoveerimis- ning haljastustööde osas on tehtud tööde maksumus veenvalt tõendatud hagejate taotlusel läbiviidud ehitustehnilise-hindlusalase ekspertiisiga, mille kohaselt on kinnistul vaidlusalusel ajavahemikul tehtud tööde ehitusmaksumus koos töö ühikhindadega 1 675 155 EEK ehk 107 062 EUR. Nimetatud summa on väga ligilähedane juba hagi lisana esitatud ehitusinsener V. K. poolt 2011.a tehtud eelarvestusega (I kd tl 62 pöördel – 69), kes sai tööde maksumuseks 1 671 898 EEK ehk vaid 0,19% vähem. Kohtumääruse alusel läbiviidud eksperdiarvamuses on küll ekslikult märgitud, et tööd tegi hageja I – asjas üle kuulatud tunnistajate ja menetlusosaliste endi vande all antud seletuste järgi tegid töid nii hagejad kui nende pereliikmed jm abilised, kostja osales rahalise panusega. See aga ei muuda kohtu järeldust tehtud tööde maksumuse ja ühikhindade osas, mis on kõik eksperdiarvamuses kroonidest eurodesse teisendatud (tööd tehti krooni kehtivuse ajal). Kostja ei ole eksperdiarvamuse osas sisulisi vastuväiteid esitanud, soovides küll esialgselt eksperdi kutsumist kohtuistungile, kuid jättis selle taotluse kohtu ettepanekule vaatamata täpsustamata (IX kd tl 29-32). Nimetatud tööde maksumusest tuleb maha arvata kostja enda rahaline panus, mille osas nõustub kohus täielikult hagejate arvestusega (täpsustus vaid eurosentide osas) – vaidlus puudub ülekannete ja rahaliste panuste tegemises kostja poolt summas 627 311 EEK, millele lisandub 24.03.2009 ülekanne hagejale I kui seltsingu juhile summas 38 447 EEK (kokku seega 42 549.69 EUR) ning tõendatud (üüriarved VII kd tl 39-53) üürnikult H. I.-lt saadud üüriraha 2161.55 EUR ehk 44 711.24 EUR. Seega on hagejate panus 107 062 – 44 711.24 = 62 350.76 EUR, mis tuleb lugeda hagejate solidaarseks panuseks, sest ehitus- jm tegevusega tegelesid mõlemad hagejad ja esitatud kviitungeilt ei ole võimalik materjalide ostjat enamasti selgeks teha. Küll aga tuleb nimetatud panusest maha arvata hagejate enda väidetud üüriraha (2000 EEK kuus, seisuga 01.05.2012 335 000 EEK ehk 21 411.22 EUR), mis esialgses hagiavalduses ja ka 28.12.2011 nõudekirja kohaselt on jäänud kostjale maksmata selle arvel, et see tasaarvestati üürilepingust tulenevalt remondikulutustega. Kostja on sellele üürilepingu sättele ka viidanud ning hagejad ei ole hilisemates hagiavalduse terviktekstides nimetatud väidet tagasi võtnud. Kuna seltsing on lõppenud, tuleb seega hagejaile tagastada nende solidaarne panus 62 350.76, millest on maha arvatud tasumata üür summas 21 411.22 EUR, kokku seega 40 939.54 EUR.
22.Maamaksu osas puudub vaidlus selle tasutud summas 2345 EUR seltsingu kehtivusaja jooksul, küll aga on kostja esitanud aegumise vastuväite. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud, sest maamaksu tasumine on käsitletav konkreetse rahalise panusena kinnistu jooksvasse haldamisse (analoogselt tegelemisega sundüürnikega) hageja I poolt ning seega 11 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 ka pärast seltsingu lõppemist tagasinõutav summa. Kuivõrd seltsing lõppes hagejale I antud volituse tühistamisega xxxx.a sügisel ning hagi esitati 2012.a suvel (esialgne maamaksu summa oli 33 803 krooni (I kd tl 62, hiljem on see tõenditega täpsustatud), ei saa nõue olla aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat selle sissenõutavaks muutumisest tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätetest. Seega on hageja I vastavasisuline nõue põhjendatud.
23.Hageja I soetatud ruumide sisustusesemete nimekirjale ei ole kostja selgeid vastuväiteid esitanud, samas ei ole hagejad ka nimekirja konkreetsete tõenditega seostanud, et kohtul oleks võimalik veenduda nii konkreetsete esemete olemasolus, nende soetaja isikus kui asjaolus, et esemed ei ole juba hõlmatud ehitus- ja renoveerimistöödega. Näiteks on V. K. kalkulatsioonis märgitud köögimööbel koos montaažiga 18 200 EEK (vrd ülal p 5.7.7., I kd tl 67) või saunakeris (I kd tl 66 pöördel vrd ülal p 5.7.3.). Esitatu põhjal ei saa kohus hagejate sellekohaseid väiteid tõendatuks lugeda ega ka asjaolusid tuvastada, mistõttu nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
24.Mööbli hoiutasu osas märgib kohus, et hageja AA vande all antud seletusega (24.01.2018 istung) võib selle tasu olemasolu tõendatuks lugeda. Samuti on põhjendatud asuda seisukohale, et tegemist on seltsingulepingu raames hageja I antud rahalise panusega, sest tegemist oli kostja enda korterisse (mis asus vaidlusaluse kinnistu elamus I) kostja poolt toodud mööbliga, mida ei olnud algselt võimalik korterisse panna seoses korteri ruumides elanud muude isikute ja remondiga. Küll aga nõustub kohus kostjaga, et nõue on aegunud, sest on esitatud alles 19.12.2016 täpsustatud hagiavalduse terviktekstis, mil seltsingu lõppemisest oli möödunud üle kuue aasta. Nõue on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt seega aegunud, kuivõrd esialgses ja parandatud hagiavalduses (mõlemad esitati 2012.aastal) ei ole hoiutasu nõuet märgitud, seda ei nõuta ka esialgse hagiavalduse põhiliseks arvutusaluseks olevas nõudekirjas (I kd tl 60-62, kuigi p 20 sellele viidatakse). Kuna kostja on aegumise kohaldamist taotlenud, tuleb seda ka TsÜS § 143 alusel teha.
25.Hageja 1 kui seltsingu juhi tasu nõue on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus loeb sellise kokkuleppe (2000 krooni kuus seltsingu juhtimise/korraldamise eest) tõendatuks nii hageja AA kui tema tütre FF poolt 24.01.2018 kohtuistungil antud ütlustega, kuid märgib, et tegemist ei saa olla seltsingulepingulise panusega, mida pärast lepingu lõppemist tagastatakse. VÕS § 603 lg 3 teise lause järgi ei tagastata panust, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises. Siia alla käivad ka seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd, samal seisukohal on olnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-07 tehtud lahendi punktis 16. Kohus on juba ülalpool (otsuse p 17) viidanud, et seltsingu juhtimise osas (seega ka kokkulepitud tasu osas) kohaldatakse käsunduslepingu sätteid läbi VÕS § 583 lg 4 regulatsiooni, mistõttu saab seltsingu juhi tasunõue tuleneda just käsunduslepingust. Kuivõrd selline leping lõppes sisuliselt hagejale I antud volituse tühistamisega 29.10.xxxx ja hagi esitati 31.05.2012, saab põhjendatud nõudeks tasu osas pidada nõudeid ajavahemiku mai 2009 – 29.10.xxxx eest (eeldades, et tasu pidi makstama kuu lõpus). Varasemate kuude osas nõustub kohus kostjaga, et nõue on aegunud, seda jällegi TsÜS § 146 lg 1 sätete alusel. Perioodi mai 2009 – 29.10.xxxx eest on kostja võlgnevus seltsingu juhi tasu osas 17 x 2000 + 2000 : 31 x 29 = 35 870.97 EEK ehk 2292.57 EUR.
26.Kostja tasaarvestusavalduse osas nõustub kohus täielikult hagejate positsiooniga – tegemist on õiguslikult ebaselge ja asjakohatu nõudega. Kostja kinnistu X x xxxxxxxxx xxx xx ei olnud ega saanud olla seltsinguvaraks, kuivõrd see eeldanuks notariaalset ühise tegutsemise lepingut. Seega ei oma seltsingulepingu seisukohalt mingit tähtsust, kas ja 12 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472 millises ulatuses kostja kinnistu väärtus väidetava hageja I tegevusega (üürilepingu sõlmimisega) vähenes. Seltsingulepingu eesmärgiks ei olnud kinnistu väärtuse tõstmine, vaid tema korrastamine, haldamine ja korrashoidmine. Hagejate viidatud kohtumenetluses, kus pooled vaidlesid üürilepingu kehtivuse üle, tunnistati leping kehtivaks ja menetlus lõppes kompromissiga, selles asjaolus vaidlus puudub. Seega ei saa rääkida ka hageja I poolt temale kostja antud volikirja alusel ja raames sõlmitud üürilepinguga kostjale kahju tekitamisest ja sellest õiguslikust alusest tulenevast nõudest, sest hageja süü selles puudub. Üüritasu tasaarvestuse on kohus teinud juba ülalpool (vt otsuse p 21).
27.Seega rahuldab kohus haginõuded osaliselt, mõistes kostjalt hageja I kasuks välja 1055 + 3196 + 2345 + 2292.57 = 8888.57 EUR ning solidaarselt hagejate kasuks 40 939.54 EUR. Hagejad on esitanud ka viivisenõuded alates nõuete sissenõutavaks muutumisest ehk 02.02.2012 (hagejad andsid 28.12.2011 kirjaga tähtaja 01.02.2012) seaduses sätestatud määras kuni hagi esitamiseni ning hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võib rahalise nõude puhul nõuda seadusjärgset viivist ning seega on põhjendatud ka viivisenõuded. Hagi esitamisest põhinõude täitmiseni saab viivist nõuda TsMS § 367 sätete alusel. Kohtu poolt rahuldatud nõuete ulatuses on hageja I nõude hagi esitamise ajaks (31.05.2012) sissenõutavaks muutunud viivis ehk nõue 119 päeva eest 231.20 EUR, hagejate solidaarse nõude osas 1064.88 EUR.
28.Menetluskulude osas asub kohus seisukohale, et need on õiglane TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt, seda ligilähedaselt pooles haginõuete määras (55,57%) ja väga sarnases summas sellega, mida kohus juba 07.03.2014 kohtuistungil kompromissi korras pakkus (50 000 EUR, käesoleval juhul rahuldati põhinõuded 49 828.11 EUR osas).
29.Küll aga tuleb hagejatelt välja mõista hagiavalduselt seni tasumata riigilõiv. Nimelt on hagejaile antud 22.06.2012 määrusega (I kd tl 186-188) menetlusabi ja kohustatud neid tasuma lisaks juba tasutud riigilõivule 1000 eurole veel 900 eurot. Nimetatud nõude hagejad täitsid. Kogu tasutav riigilõiv oli aga sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt 5432.49 eurot ja seega on tasumata 3532.49 eurot mis tuleb hagejailt solidaarselt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista. Arvestades, et tegemist on märkimisväärselt suure summaga, peab kohus õigeks anda hagejaile tähtaeg nimetatud summa tasumiseks TsMS § 179 lg 5 alusel 1 aasta käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus selgitab käesolevaga ja märgib ka otsuse resolutsioonis, et tulenevalt TsMS § 179 lg 9 sätetest tuleb nimetatud nõude täitmisega viivitamise korral hagejail tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.03.2018 otsus osas, milles kohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja 3532,49 eurot riigilõivu riigituludesse ja jätta riigilõiv riigituludesse välja mõistmata. 13 (14)
Tsiviilasi nr 2-12-21472
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.