Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-21472
Tsiviilasi
XX ja YY solidaarne hagi CC vastu põhivõla 62 350,90 euro, viivise 2116,21 euro ja lisanduva viivise saamiseks XX hagi CC vastu 27 319, 10 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.03.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3532,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja I (apellant I): XX (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX)
ja
Hageja II (apellant II): YY (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.03.2018 otsus osas, milles kohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja 3532,49 eurot riigilõivu riigituludesse ja jätta riigilõiv riigituludesse välja mõistmata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 31.05.2012 Pärnu Maakohtule hagiavalduse CC (kostja) vastu seltsingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseseks. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohtu 29.03.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja põhinõue 40 939,54 eurot ning ajavahemiku 02.02.2012 – 30.05.2012 eest viivis 1064,88 eurot, viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 31.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja põhinõude 8888,57 eurot, viivise 02.02.2012 – 30.05.2012 eest 231,20 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 31.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt, seda ligilähedaselt pooles nõuete summas.
5.Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja tasumata riigilõivu 3532,49 eurot riigituludesse. Hagejatele on 22.06.2012 määrusega (I kd, tl 186-188) antud menetlusabi ja kohustatud neid tasuma lisaks juba tasutud riigilõivule (1000 eurot) veel 900 eurot. Nimetatud nõude hagejad täitsid. Kogu tasutav riigilõiv oli sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt 5432,49 eurot ja seega on tasumata 3532,49 eurot, mis tuleb hagejatelt solidaarselt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista. Arvestades, et tegemist on märkimisväärselt suure summaga, peab kohus õigeks anda hagejatele tähtaja nimetatud summa tasumiseks TsMS § 179 lg 5 alusel 1 aasta otsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS
§ 179 lg-st 9 tuleb nõude täitmisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
Apellatsioonkaebus
6.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning paluvad teha asjas uue otsuse, millega jätta menetlusabi andmisel tekkinud menetluskulud riigi kanda. Hagejate hinnangul on riigituludesse väljamõistmisele kuuluv riigilõivu summa ebaõige ning puudub alus täiendava riigilõivu riigituludesse väljamõistmiseks.
7.Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 91 162 eurot ning et hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuli sellise tsiviilasja hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 5432,49 eurot. Pärnu Maakohtu 22.06.2012 määrusega anti hagejatele menetlusabi ja vabastati nad riigilõivu tasumisest 3532,49 euro ulatuses.
8.Alates 01.01.2015 kehtiva riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb sama tsiviilasja hinnaga hagi puhul tasuda riigilõivu 1200 eurot. Kohtuotsus tehti 29.03.2018, st ajal, millal riigilõivu määraks on 1200 eurot. Hagejad on tasunud juba 1900 eurot, seega puudus alus hagejatelt täiendava riigilõivu väljamõistmiseks.
9.Hagejate hinnangul ei kohaldu TsMS § 179 lg 1 olukorras, kus hagejale on antud menetlusabi, hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud ja kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
10.Kuivõrd hagi on rahuldatud osaliselt, siis kuulub antud juhul kohaldamisele TsMS § 190 lg 3, mille järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagi on rahuldatud 55,57 % ulatuses ja jäetud rahuldamata 44,43% ulatuses. Seega tuli ka menetluskulud, mis riigituludesse välja mõistetakse, vastavas proportsioonis hageja ja kostja vahel jaotada.
11.Lisaks oleks maakohus pidanud vabastama hagejad riigilõivu tasumisest mõjuval põhjusel TsMS § 190 lg 7 järgi. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 190 lg 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ning et sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm nr 3-2-1-56-10 p 10). Nimetatud säte võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle omal algatusel (RKTKm nr 3-2-1-56-10 p 9 ja nr 3-2-1-7613 p 14). Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on valinud hagejaid ülemäära koormava variandi (hagejad peavad tasuma riigilõivu ühe aasta jooksul). Asja materjalidest nähtub, et hagejate varaline seisund ei ole paranenud. Hageja I ja tema abikaasa QQ on pensionärid, kellel puuduvad säästud ja kiiresti realiseeritav vara. Hageja II pere sissetulekud on vähenenud, kuna kohtumenetluse ajal peetud üürivaidluse (tsiviilasi nr 2-14-60521) tulemusena maksab hageja II nüüd kostjale üüri 250 eurot kuus. Samuti ei maksta laste täiskasvanuks saamisel enam perele peretoetusi.
12.Maakohtu otsusest ei nähtu, miks ei ole maakohus kaalunud esimese eeldusena täiendava riigilõivu tasumisest vabastamist, eriti olukorras, kus riigilõivumäärad on võrreldes hagiavalduse esitamise seisuga vähenenud. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuid hagejate kanda jäid lisaks õigusabikuludele veel juba tasutud riigilõiv 1900 eurot ja ekspertiisikulud 1368 eurot. Vastustaja seisukoht
13.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab riigilõivu, mille tasumisest hagejad olid hagi esitamisel vabastatud, riigituludesse välja mõistmata.
15.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja 3532,49 eurot riigilõivu riigituludesse. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
16.Hagejad ei vaidlusta menetluskulude jaotust, see on seda, et menetluskulud jäeti poolte endi kanda, vaid menetluskulude riigituludesse väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 190 lg 3, mille järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Menetluskulude hagejalt riigituludesse väljamõistmist olukorras, kus hagi osaliselt rahuldatakse, seadus ette ei näe.
17.Kuna hagejatelt ei kuulu üldse riigilõiv riigituludesse väljamõistmisele, ei käsitle kolleegium riigilõivu suurust.
18.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.