Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

B2 Kapital SIA esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Eva Pärna vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti AS ja kostja 7. oktoobril 2013. a sõlminud tähtajatu suulise Tele2 liitumislepingu kostja telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostjal on teenuse kasutamise eest tasumata järgnevad arved: arve nr XXX summas 44,14 eurot, arve nr 15100178633 summas 32,24 eurot, arve nr 15100419211 summas 3,26 eurot, arve nr 15100650814 summas 2,18 eurot, arve nr 15100881669 summas 0,19 eurot, arve nr 15101112743 summas 0,19 eurot, kokku 82,20 eurot. Tele2 ütles lepingu 10. märtsil 2017 üles, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Tele2 loovutas 10. juulil 2017.a nõude kostja vastu hagejale. Tartu Maakohus mõistis tsiviilasjas nr 2-17-119392 kostjalt Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel välja põhivõla summas 82,20 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alljärgnevalt: arve nr 52445431 tasumisega viivitamise eest 3,22 eurot, arve nr 15100178633 tasumisega viivitamise eest 2,15 eurot, arve nr 15100419211 tasumisega viivitamise eest 0,19 eurot, arve nr 15100650814 tasumisega viivitamise eest 0,12 eurot, arve nr 15100881669 tasumisega viivitamise eest 0,01 eurot, arve nr 15101112743 tasumisega viivitamise eest 0,01 eurot, kokku 5,70 eurot. Tele2 on kostjale saatnud lepingu kehtivuse ajal 1 tasulise meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot. Kostjale on eelnevalt saadetud 1 tasuta meeldetuletuskiri. Kohtumenetluse algatamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 6 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste

lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja nõuab kostjalt selle eest sissenõudmiskulu hüvitamist kokku 34,99 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 131,25 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulu summas 56,25 eurot (ilma käibemaksuta). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks menetluskulu, mis ületab hagi hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-4-15, p 14). Praegusel juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Kuivõrd praeguses asjas ületab juba riigilõiv hagi hinda, ei saa täiendavate menetluskulude kandmist pidada põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega riigilõiv 75 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.