Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Ele Liiv, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
29.03.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-5459
Kohtuasi
XX (X) hagi YY (Y) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1 680,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Jüri Urb
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), Västra
esindaja Suido
Asjaolud
ja § 94 lg-st 1. Hageja arvutuste järgi, mida kostja ei vaidlustanud, oli viivist perioodil 02.05.201421.04.2017 kogunenud 306,13 eurot. Tulenevalt kostja taotlusest viivist vähendada, määras kohus, et hageja viivisenõue kostja vastu ei tohi ületada põhinõuet. Menetluses esitatud tõenditest ei nähtunud ja ka eluliselt ei olnud usutav, et hagejale antud võlatunnistus koostati juhtumiks, kui kostja tekitab tööandjale kahju ning tõendamata oli ka hageja puutumus kostja ja T OÜ vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhtega. Seega ei olnud võimalik tasaarvestada kostja võimalikku nõuet oma tööandja vastu hageja nõudega kostja vastu ja kostja alternatiivsel vastuväitel ehk tasaarvestuse avaldusel hageja suhtes ei olnud hageja nõuet lõpetavat tagajärge VÕS § 197 lg 2 järgi. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud olid kokku 1 133,5 eurot (riigilõiv 225 eurot ja õigusabi osutaja tasu 908,5 eurot). Apellatsioonkaebus
seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendanud ning põhineb maakohtu menetluses avaldatud asjaoludel ja esitatud tõenditel. Maakohus vastas otsuses kõikidele menetluspoolte väidetele, sh suures osas ka nendele, mida kostja taasesitas apellatsioonkaebuses. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust väita, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohtu ei käsitlenud otsuses objektiivsetel põhjustel vaid neid väiteid, mida kostja esitas alles apellatsioonkaebuses (kriminaalmenetluse kestvuse ja kuupäevadega seonduvad väited). Kusjuures uute väidete esitamine apellatsioonkaebuses on vastavalt TsMS §-le 652 piiratud. Praegusel juhul ei esine TsMS § 652 lg-s 3 kirjeldatud aluseid esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolude tuvastamiseks ringkonnakohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal tekkida apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 ja lg-le 4 tagastatakse avalduse alusel riigilõivu tasunud menetlusosalisele tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.