Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 24.03.2008 ja 30.03.2009 määrustega tsiviilasjas nr 2-08-484 mõisteti Lauri Palmilt (puudutatud isik) välja vastavalt võlgnevus 58 984,95 krooni ja menetluskulu 18 436,75
krooni ning alates 04.01.2008 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tartu Maakohtu 24.03.2008 ja 30.03.2009 määrused tsiviilasjas nr 2-08-484 on jõustunud. Collect Inkasso OÜ (avaldaja) esitas 07.06.2016 taotluse, milles palub väljastada Euroopa täitekorralduse tõendi tsiviilasjas nr 2-08-484 tehtud kohtulahendite kohta.
MENETLUS MAAKOHTUS
2.Maakohus jättis avaldaja taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtuotsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitamise eelduseks, et päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004 (täitekorralduse määrus) III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt täitekorralduse määruse art 3 lg 1 p-de b või c tähenduses. Maakohus leidis, et Tartu Maakohtu 24.03.2008 ja 30.03.2009 määrustes sisalduvad nõuded on vaidlustamata nõuded täitekorralduse määruse art 3 lg 1 punkti b tähenduses, kuna võlgnik ei ole kunagi esitanud nõuetele päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet. Samuti märkis maakohus, et täitekorralduse määruse art 17 punkti a kohaselt peavad menetluse algatusdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis olema selgesõnaliselt väljendatud nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sh õigusaktides sätestatud nõude kirjalikult vaidlustamise tähtaeg või kohtuliku arutamise aeg, asutuse nimi ja aadress, kuhu õigusaktide kohaselt tuleb vastus toimetada või kelle poole pöörduda, ning kas advokaadi kaasamine on kohustuslik. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ega Tartu Maakohtu 04.02.2008 makseettepanekust ei nähtu, et võlgnikule oleks antud teada asutuse aadress, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda. Päritoluliikmesriigi kohtumenetluse miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine vastavalt täitekorralduse määruse artiklile 18 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuna Tartu Maakohtu 24.03.2008 ja 30.03.2009 määrustes ei ole võlgnikule samuti teada antud selle asutuse aadressi, kellele vastuväide edastada või kelle poole pöörduda, ning asja materjalidest ei nähtu, et 30.03.2009 määrus oleks võlgnikule täitekorralduse määruse artiklites 13 ja 14 sätestatud nõuete kohaselt kätte toimetatud. Arvestades, et võlgnikule ei oldud menetluse algatusdokumentides antud teada asutuse aadressi, kuhu vastus toimetada või kelle poole pöörduda, ei saa kohus Tartu Maakohtu 24.03.2008 ja 30.03.2009 määruste kohta Euroopa täitekorralduse tõendit välja anda, kuna täitmata on täitekorralduse määruse artikkel 6 lg 1 punktis c sätestatud eeldused.
3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning väljastada küsitud Euroopa täitekorralduse tõend. Tsiviilasjas nr 2-08-484 tehtud varasemad kohtuotsused on kehtivad ja täidetavad. Kuna täitemenetlus Eesti Vabariigis ei ole andnud tulemust, peab avaldaja õigeks Euroopa täitekorralduse menetluse alustamiseks vajaliku dokumentatsiooni väljastamist. Kohtumääruses toodud seisukoht, et 2008. ja 2009. aastal ei teavitatud võlgnikule aadressi, kuhu kaebus esitada, ei ole õige. Tollal lisati igale maksekäsuavaldusele kaasa valmis trükitud blankett, mida täites sai võlgnik esitada vastuväite.
4.Maakohus taotles 10.05.2017 määrusega Euroopa Kohtult tsiviilasjades 2-08-483, 2-08-484, 208-114, 2-08-59140 ja 2-07-34714 eelotsust alljärgnevates küsimustes: - Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta art 17 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et menetluse algatusdokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes kohtukutses või sellega kaasnevas dokumendis peavad olema selgesõnaliselt väljendatud kõik määruse art 17 punktis a nimetatud andmed? Täpsemalt, kas määruse art 3 lõike 1 punkti b, art 6 lõike 1 punkti c ja art 17 punkti a kohaselt on välistatud kohtulahendi kinnitamine Euroopa täitekorraldusena, kui võlgnikku ei ole teavitatud asutuse aadressist, kuhu vastus esitada, kuid teda on teavitatud kõigist teistest art 17 punktis a nimetatud andmetest? - Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta art 18 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 17 sätestatud menetlusnõuetele, on mittevastavuse heastamise eelduseks, et võlgnikule on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teada antud kõik määruse art 18 lõike 1 punktis b nimetatud andmed? Täpsemalt, kas on välistatud kohtulahendi kinnitamine Euroopa täitekorraldusena, kui võlgnikku ei ole teavitatud asutuse aadressist, kuhu vastuväide esitada, kuid teda on teavitatud kõigist teistest art 18 lõike 1 punktis b nimetatud andmetest? Maakohus peatas tsiviilasjades nr 2-08-483, 2-08-484, 2-08-114, 2-08-59140 ja 2-07-34714 menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni määruse resolutsiooni punktis 1 toodud küsimustes.
5.Euroopa Kohus tegi 28.02.2018 otsuse (kohtuasjas C-289/17), milles leidis, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, artikli 17 punkti a ja artikli 18 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et kohtulahendit, mis on tehtud ilma, et võlgnikku oleks teavitatud selle kohtu aadressist, kuhu vastus toimetada, kelle poole pöörduda või, olenevalt asjaoludest, kus see lahend on võimalik vaidlustada, ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena.
6.Maakohus uuendas 09.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-484 menetluse ning jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohtu põhjenduste kohaselt on menetluse algatamisel võlgnikule edastatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, makseettepanek ja vastuväite esitamise vorm (TsMS § 484 lg 3). Toimikust nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses ega makseettepanekus ei ole märgitud aadressi, kuhu vastus edastada. Menetluse ajal kehtinud Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 kohtule dokumentide esitamise korra lisast 3 ei nähtu, et vastuväite esitamise vormil oleks märgitud aadress, kuhu tuli vastus esitada. Asjas tehtud lõpplahendis ei ole sarnaselt menetluse algatusdokumentidele märgitud asutuse aadressi, kellele kohtulahendi vaidlustamiseks taotlus esitada. Määruse art 6 lg 1 punktis c, art 17 punktis a ja art 18 lõikes 1 punktis b sätestatud eeldused Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks on seega täitmata (vt Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsus asjas C‐289/17). Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamine ei ole võimalik. Kohus ei näinud seega alust määruskaebuse rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu 16.08.2016 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Maakohus viitas õigesti, et Tartu Maakohtu 24.03.2008 ja 30.03.2009 määrustes sisalduvad nõuded on vaidlustamata nõuded täitekorralduse määruse art 3 lg 1 p b tähenduses, kuna võlgnik ei ole kunagi esitanud nõuetele päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet. Asjakohatu on määruskaebuses märgitu, nagu oleks maakohus viidanud, et võlgnik pidanuks tingimata esitamata vastuväite, ehkki vastuväite esitamine on võlgniku valikuõigus. Maakohtu määrusest sellist seisukohta ei tulene. Asjaolu, et võlgnik ei esitanud vastuväiteid, võimaldab käsitleda kohtumäärustes väljendatud nõudeid vaidlustamata nõuetena.
9.Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna on olemas jõustunud kohtulahendid, siis tuleb väljastada ka Euroopa täitekorralduse tõend. Euroopa täitekorralduse väljastamiseks vajalikud eeldused sätestab täitekorralduse määrus. Maakohus on õigesti viidanud asjakohastele sätetele (määruse artiklid 6, 17 ka 18) ning tõlgendanud nimetatud sätteid kooskõlas Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsusega asjas C‐289/17. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.