Hageja: Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, 76603, Harjumaa, e-post: ); Hageja lepinguline esindaja: Janno Perv (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja 1: Omale OÜ (registrikood 12838501, asukoht Tammemaa, Ohtu küla, Keila vald, 76621, Harju maakond); Kostja 2: Xxx (isikukood xxx elukoht xxx küla, xxx vald, Harjumaa); Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja: Ülle Aliorg (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]).
Viimane kohtuistung
14.02.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Omale OÜ-lt (registrikood 12838501) hageja Xxx (isikukood xxx) kasuks põhivõlgnevus 24 800 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 728,38 eurot, so kokku 25528,38 eurot (kakskümmend viis tuhat viissada kakskümmend kaheksa eurot ja 38 senti) ja viivised põhinõudelt (24 800 eurot) alates 19.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,066% päevas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3. Jätta menetluskulud kostja 1 kanda.
4.Kohtuotsuse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-17-12840 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxx (edaspidi hageja) esitas 29.08.2017 (täpsustatud 19.09.2017) Harju Maakohtusse hagiavalduse Omale OÜ (edaspidi kostja 1) ja Xxx (edaspidi kostja 2) vastu solidaarselt võlgnevuse 24800 eurot, seisuga 18.09.2017 sissenõutavaks muutunud viiviste 745,55 eurot ning alates 19.09.2017 lisanduva viivise nõudes 0,066 % päevas põhinõudest kuni põhinõude kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjatega 17.07.2017 võlatunnistuse ja kohustusega ühinemise lepingu (edaspidi võlatunnistus), mille kohaselt pidi kostja 1 tasuma hagejale hiljemalt 20.07.2017 esimese osa võlgnevusest summas 12692,50 eurot ning 20.08.2017 teise osa võlgnevusest summas 12692,50 eurot, st kokku 25385 eurot. Võlatunnistuse punkti 6 kohaselt ühines lepinguga kostja 2, kes asus lepingus kostja 1 kõrvale solidaarvõlgnikuks, käenduse rahalise suurusega 25 385 eurot. Kuigi võlatunnistuses sätestatud võlgnevuse tasumise tähtajad on saabunud, kuid ei ole kostjad vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 25 385 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 745,55 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,066% päevas. Kostjate vastuväited
2.Kostjad 1 ja 2 vaidlevad hagile vastu. Kostjad leiavad, et hagiavalduse aluseks olev võlatunnistus ei ole kehtiv, kuna on allkirjastatud kostja 2 Xxx (ühtlasi kostja 1 seaduslik esindaja) poolt ähvardamise tulemusena. Kostjad osundavad, et hageja isiklikult ise ei osalenud kostjatelt võlatunnistusele allkirjade võtmise juures ning kostjalt 2 (kui kostja 1 seaduslikult esindajalt ja käendajalt) nõudis selle allkirjastamist kostja 2 elukaaslase Xxx elukohas kolmas isik Xxx, kes ähvardas elukoha põlema panna („palkmaja põleb nagu säraküünal“). Seega puudus kostjatel vaba tahe hagejale võlatunnistuse andmiseks ja võlgniku kohustusega ühinemiseks. Juhul kui kohus peaks leidma, et võlatunnistus on siiski tehinguna kehtiv, leiavad kostjad, et kostjal 1 hageja ees võlatunnistusega tunnistatud võlga ei ole ja nendevaheline võlasuhe on lõppenud kostja 1 poolt kohase täitmisega. Kostjad selgitavad, et kostja 1 tegutseb majandus - ja kutsetegevuses kinnisvara arendajana. Hageja soovis 2015.a. osta kostja 1 poolt arendatavalt kinnistult Tallinnas aadressil Xxx ridaelamuboksi ja tasus vastavalt kostjaga 1 sõlmitud kokkuleppele selle eest ettemaksuna 15000 eurot, millise summa pidi kostja 1 tasuma võlaõigusliku müügilepingu alusel kinnistu Xxx omanikule AS-le Merko Ehitus esimese rahalise sissemaksena, samuti 585,51 eurot, millise summa pidi kostja 1 tasuma kinnistu võlaõigusliku lepingu sõlmimisel notaritasuna. Seega tasus hageja Xxx korteriboksi eest ettemaksuna 15585,51 eurot. Täiendavalt sõlmisid hageja ja kostja 1 kokkuleppe, et hageja poolt kinnistuboksi ostmisel täiendava allahindluse saamiseks kohustub hageja tasuma ka kostja 1 poolt tasumisele kuuluva esimese makse Xxx arenduse ehitajale Timbeco Ehitus OÜ-le.
2-17-12840 Hageja ja kostja 1 vormistasid 28.05.2015 kirjaliku kokkuleppe (kokkulepe 1), mille kohaselt hageja on maksnud kinnistu/ridaelamuboksi aadressil Xxx Tallinn omandamiseks kostjale 1 sissemaksuna 15585,51 eurot (585,51 + 15000). Hageja poolt tehtava sissemakse tagatiseks oli Xxx kinnistu. Kostja 1 kohustus hagejale hiljemalt 01.09.2015 hagejale tõendama, et tal on rahalised vahendid AS-lt Merko Ehitus kinnistu suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Vastasel korral pidi hagejal tekkima koheselt kinnistu ostmise ostueesõigus ja kinnistu vormistatakse hageja või tema määratud isiku nimele. Kokkuleppe I p 6 kohaselt kohustus kostja 2 isiklikult käendama hageja nõuet kostja 1 vastu ja käendus rakendub juhul, kui kostja 1 ja AS Merko Ehitus vahel jääb sõlmimata asjaõigusleping kinnistu Xxx omandamiseks kostja 1 poolt. Vastav asjaõigusleping sõlmiti 28.10.2015. Analoogilise kokkuleppe ridaelamuboksi omandamiseks sõlmis hageja kostjaga 1 27.08.2015 ka Keilas arendatava kinnisvaraprojekti Kalda põik 3 suhtes (edaspidi kokkulepe 2). Kokkuleppe 2 kohaselt pidi kostja 1 omandama HIMD Investments OÜ-lt Kalda põik 3 kinnistu ja hageja pidi tegema kostjale 1 ülekande summas 20 000 eurot kinnistu võlaõigusliku müügilepingu notaritasu ja esimese sissemakse jaoks. Hageja poolt tehtava sissemakse tagatiseks oli Xxx, Keila kinnistu. Kostja 1 kohustus hagejale hiljemalt 01.05.2016 tõendama, et tal on rahalised vahendid kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Vastasel korral pidi hagejal tekkima koheselt kinnistu ostmise ostueesõigus ja kinnistu vormistatakse hageja või tema määratud isiku nimele. Hageja tasus kostjale 1 ridaelamuboksi eest 27.08.2015 summa 20 000 eurot. Siiski hageja loobus isiklikel põhjustel Keila kinnistu ostusoovist ning palus arvestada tasutud 20 000 eurot Xxx ridaelamuboksi tarbeks. Seega oli hageja tasunud Xxx ridaelamuboksi eest kostjale 1 kokku 355585,5 eurot (15000 + 585,51 + 20000). Järgnevalt loobus hageja ka Xxx ostusoovist, kuna pank ei andud talle kinnistu ostmiseks laenu, mistõttu hageja ei tasunud ka kostjale 1 lubatud summat, mille arvel oleks tasutud esimene makse Xxx kinnisvaraprojekti ehitajale Timbeco Ehitus OÜ-le, kes oli esitanud kostjale 1 arve summas 101628 eurot. Kostja 1 tagastas hagejale 2016 mais-juulis kokku 10200 eurot selgitusega „tehingust loobumine“. Kuna Timbeco Ehitus OÜ oli sõlminud kostjaga 1 19.08.2016 notariaalse võlanõude tunnustamise ja sundtäitmisele allumise nõusoleku lepingu, mille esemeks olid Xxx korteriomandid, esitas Timbeco Ehitus OÜ oma nõude kostja 1 vastu kohtutäiturile sundtäitmiseks ja selle tulemusena Xxx ridaelamuboksid sundvõõrandati. Kuigi kohtutäitur oli teavitanud läbiviidatavast täitemenetlusest Ametlike Teadaannete kaudu, hageja omapoolseid nõudeid kohtutäiturile esi esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, st kostja 1 suhtes.
4.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi võlatunnistusest ja kohustusega ühinemise lepingust tulenevas nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus võib olla VÕS § 30 mõttes konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua kõrvuti algse kohustusega sellest sõltumatu võlakohustus, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (Riigikohtu 24.04.2006 lahend 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (Riigikohtu 24.04.2006 lahend 3-2-1-21-06, p 15). Riigikohus on 11.01.2018 lahendis 2-14-58735 selgitanud (p 11.1.), et kui on kehtivalt antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja
2-17-12840 tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Konstitutiivse võlatunnistuse osas on Riigikohus 28.01.0215 lahendis 3-2-1-148-14 selgitanud (p 17), et tõendamaks, et kostjad tunnistasid laenulepinguga kohustusi hageja vastu konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada kostjate tahe luua iseseisev kohustus. Konstitutiivne võlatunnistus tekib siis, kui pooled lepivad kokku algsest kohustusest sõltumatu võlakohustuse tekkimise kõrvuti algse kohustusega ning et konstitutiivsele võlatunnistusest tulenevale nõudele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või asendada senine kohustus peab tõendama võlausaldaja, vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Samas lahendis on Riigikohus selgitanud (p 18), et kui pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse, peab võlgnik sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhaginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud. Samas on lubatav esitada selline vastuhagi juhuks, kui kohus loeb hagi aluseks oleva võladokumendi konstitutiivseks võlatunnistuseks ja sel alusel muidu hagi rahuldaks. See tähendab tingimuslikku vastuhagiavaldust, mida palutakse läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks vastuhagi lahendamata rahuldada. Kui kohus leiab, et tegu ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, oleks õige jätta vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 1 vastavalt kohaldades läbi vaatamata. Seega on hagi rahuldamise eelduseks kostja 1 suhtes tuvastada, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. Juhul kui kohus peaks tuvastama, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, peab kohus hagi kostja 1 suhtes hagi rahuldama, kuna kostja 1 ei ole esitanud vastuhagi võlatunnistuse tagasinõudmiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel. Juhul kui tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on hagi rahuldamise eelduseks, et kostja 1 ei ole tõendanud võlatunnistusega tunnistatud võla puudumist.
5.Nõude puhul kostja 2 vastu tugineb hageja asjaolule, et kostja 2 on lepingu alusel kostja 1 poolt antud võlatunnistusega ühinenud. VÕS 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Lg 2 kohaselt kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Lg 3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid. Lg 4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagi rahuldamise eelduseks kostja 2 suhtes on, et kohus rahuldaks hagi kostja 1 suhtes (kostjad 1 ja 2 on solidaarvõlgnikud).
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja kostjad 1 ning 2 sõlmisid 28.05.2015 kirjaliku kokkuleppe seoses xxx, Tallinn kinnistuga, mille kohaselt on hageja tasunud kostjale 1 viimase poolt AS-lt Merko Ehitus Xxx kinnistu omandamiseks 15585 eurot (15000 + 585), millega tasutakse võlaõigusliku müügilepingu
2-17-12840 notaritasu ja esimene sissemakse AS-le Merko Ehitus ning kostja 2 käendab isiklikult hageja nõuet kostja 1 vastu juhul, kui jääb sõlmimata asjaõigusleping kostja 1 ja AS Merko Ehitus vahel ning hagejal jääb üles rahaline nõue kostja 1 vastu (tl 51); - 27.05.2015 esitas kostja 1 hagejale arve 150001 summas 585,51 eurot selgitusega Xxx notari lepingutasu (tl 51 pöördel) ja arve 150002 summas 15 000 eurot selgitusega Tallinn xxxridaelamuboksi sissemakse (tl 52); - hageja ja kostjad 1 ning 2 sõlmisid 27.08.2015 kirjaliku kokkuleppe seoses Kalda põik Keila linn kinnistuga, mille kohaselt hageja tasub kostjale 1 viimase poolt HIMS Investments OÜ-lt kinnistu omandamiseks 20000 eurot, millega tasutakse võlaõigusliku müügilepingu notaritasu ja esimene sissemakse HIMS Investments OÜ-le ning kostja 2 käendab isiklikult hageja nõuet kostja 1 vastu juhul, kui jääb sõlmimata asjaõigusleping kostja 1 ja HIMS Investments OÜ vahel ning hagejal jääb üles rahaline nõue kostja 1 vastu (tl 53); - 27.08.2015 esitas kostja 1 hagejale 27.08.2015 arve 150007 summas 20 000 eurot selgitusega Keila xxx ridaelamuboksi sissemakse (tl 52 pöördel); - 28.10.2015 notariaalselt tõestatud kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepinguga, hüpoteekide seadmise lepingutega, asjaõiguslepinguga ja kinnistamisavaldustega müüs AS Merko Ehitus Omale OÜ-le Valdeku t 99 b kinnistu registriosa 18547601 (tl 61-62); - 19.05.2016 – 11.07.2016 tasus kostja 1 hagejale nelja maksega kokku 10200 eurot selgitusega „tehingust loobumine. Raha osaline tagastus“ (tl 54-55, pöördel); - 19.08.2016 sõlmisid kostja 1 ja Timbeco Ehitus OÜ notariaalselt tõestatud võlanõude tunnustamise lepingu, sundtäitmisele allumise nõusoleku, ühiushüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (tl 56); - 16.03.2017 notariaalselt tõestatud lepinguga müüs kostja 1 täitemenetluses hüpoteegipidaja Timbeco Ehitus OÜ nõude rahuldamiseks Xxx Tallin n korteriomandid OÜ-le Soleil (tl 56 pöördel-579; - 17.06.2017 kuupäevaga on dateeritud hageja (võlausaldaja) ja kostja 1 (võlgnik) poolt allakirjutatud võlatunnistus ja kohustusega ühinemise leping, mille p 1 kohaselt tunnistab võlgnik konstitutiivse võlatunnistusega võlgnevust 24800 eurot (summa 25385 maha kriipsustatud); p 2 kohaselt kohustus tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahel 27.08.2015 ja 28.05.2015 sõlmitud kokkulepetest, kuid pooled kinnitavad,et võlatunnistus on konstitutiivne, st sellega luuakse iseseisev kohustus ning võlatunnistusele ei saa esitada muid vastuväiteid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustatavaid; p 3 kohaselt võlgnik kohustub täitma võlatunnistusest tuleneva kohustuse kahes võrdses osas a 12682,5 eurot hiljemalt 20.08.2017; p 4 kohaselt tähtaegselt täitmata jätmisel kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivitusintressi 0.066 % päevas; p 6 kohaselt võlausaldaja, võlgnik ja ühineja (Xxx) lepivad kokku, et käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega ühineb ühineja füüsilise isikuna võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud võlatunnistusega, saades võlausaldaja ees senise võlgniku kõrval võlatunnistuse järgseks solidaarvõlgnikuks; p 7 kohaselt ühineja ühineb võlatunnustusest tuleneva kohustusega võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Ühineja astub võlatunnistusest tuleneva kohustusega ühinemisel iseseisvaks võlgnikuks senise võlgniku kõrval; p 8 kohaselt ühineja loetakse võlatunnistusest tuleneva rahalise kohustusega ühinenuks alates käesoleva dokumendi allkirjastamisest ühineja poolt; p 9 kohaselt (maha kriipsustatud) on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult ja ühinejalt võlatunnistusest tuleneva rahalise kohustuse täielikku täitmist kas mõlemalt solidaarvõlgnikult või ainult ühelt; p 10 esimese lause kohaselt ühineja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 25385 eurot. Võlatunnistus ja kohustusega ühinemise leping on allkirjastatud hageja (Xxx) ja Omale OÜ (Xxx), kuid allkirjastamata Xxx poolt isiklikult (allkirja kohal kriips ja selgitus „Parandus õige“ (tl 18 – 18 pöördel).
2-17-12840
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas võlatunnistus ja kohustusega ühinemise leping kehtib ja kui kehtib, kas võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. Kostjad on esitanud 17.06.2017 dateeritud võlatunnistuse kehtivuse osas vastuväite, kuna sellele allakirjutamist nõudis kostjalt 2 viimase elukaaslase Xxx elukohas kolmas isik Xxx, kes oli eelnevalt 2017.a. juunis, esitledes end kostjale 2 Xxx ostuhuvilisena, kostjat 2 võla sissenõudmise eesmärgil sõimanud ja ähvardanud ning tunginud talle kätega kallale, 17.06.2017 aga käitunud provotseerivalt ja ähvardades, et „palkmaja põleb nagu säraküünal“. Samuti on Xxx juulis 2017 tunginud Tallinnas Roosikrantsi 11 hoone fuajees kostjale 2 kallale ja nõudnud raha maksmist, augustis 2017 vägivallatsenud kostja 2 tööauto kallal ja ähvardanud teda vägivallaga, mille tõttu kostja 2 pidi välja kutsuma politseipatrulli, kes fikseeris olukorra (fotod tl 72-73, 99), 03.10.2017 tulid hageja ja xxx jällegi Xxx elukohta, küsisid infot kostja 2 asukoha kohta, nõudsid raha ning tekitasid Ford Transit lõhkumisega kahju, mis nähtuvat Info-Auto arvest (tl 60). Kostjad leiavad, et võlatunnistus on sellisel kujul saadud ähvarduse ja vägivallaga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja TsÜS § 90 lg 1 tulenevalt kehtetu.
8.Kohus leiab, et tehingu tühistamisest tulenevalt (TsÜS § 90 jj) ei saa 17.06.2017 võlatunnistus olla kehtetu. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 1 näeb ette, et tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Asjas ei nähtu, et kostjad 1 ja 2 oleksid väidetava ähvarduse või vägivalla mõjul sõlmitud tehingu sõlmimist esitanud avaldust tehingu tühistamiseks. Kostjad võtsid 30.01.2018 eelistungil oma esindaja kaudu omaks, et kostjad ei ole esitanud hagejale tahteavaldust vägivalla ja ähvardamise tõttu tehingu tühistamiseks (tl 134 pöördel). Kuivõrd kostjad ei ole hagejale võlatunnistuse osas tühistamisavaldust esitanud, ei saa kohus lugeda võlatunnistust eeltoodud alustel kehtetuks tehinguks.
9.Kostjad on alternatiivselt asunud seisukohale, et 17.06.2017 võlatunnistus on tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing (tl 134 pöördel). TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avalikku korraga vastuolus olev tehing tühine. Lg 2 ütleb, et tehing tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast. Seejuures peab tehingu tühisusele tuginev pool tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Tehingu kehtivusele tuginev pool peab aga tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma teise poole sundolukorrast. Tehingud võivad heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olla erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (Riigikohtu 25.09.2013 lahend nr 3-2-1-83-13, p. 13). Kohus ei leia, et võlatunnistuse vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja võlatunnistus oleks sel põhjusel tühine.
2-17-12840
10.Samuti ei ole kohtu hinnangul leidnud piisavalt tõendamist, et kostja 1 oleks allkirjastanud 17.06.2017 võlatunnistuse sundolukorras. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xxx, kes on kostja 2 lapse ema, ütluste kohaselt käisid hageja ja Xxx oktoobris 2017 tema Laulasmaal asuvas elukohas Xxxt otsimas. Xxx sõimas Xxxt roppude sõnadega. Lisaks tõmbas hageja lahti tunnistajale kuuluva bussi tagaluugi, mispeale tunnistaja palus mitte bussi lõhkuda. Xxx ütles enne lahkumist tunnistajale, et tuleb öösel kell neli tagasi, mispeale helistas tunnistaja politseisse. xxx lisas veel, et enne seda intsidenti oli Xxx veel ühel korral Laulasmaal tema juures käinud ning tal olid tookord mingid dokumendid kaasas. Xxx ütles xxx ja Xxxle, et neil on ilus kodu, mis põleb nagu säraküünal. Seejärel istusid Xxx ja Xxx laua taha ning nende juttu ta enam ei kuulnud, välja arvatud seda, et Xxx ütles, et ta on sõjas käinud mees, tal on kuulid sees, ta ei karda mitte kedagi ning ta on kõigi käest raha välja peksnud (tl 150 pöördel – 151). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxxi ütluste kohaselt, kes tegutses hageja ülesandelt kostjatelt võla väljanõudmisega ja käis 2017.a. juunis kostjatelt võlatunnistusele ja kohustusega ühinemise lepingule allkirju võtmas, seevastu mingit temapoolset vägivalda ega vägivallaga ähvardamist võlatunnistuse allkirjastamise juures ei olnud (tl 151pöördel). Kohus leiab, et kuivõrd kostja 2 esitas kuriteoteate politseile Xxxi suhtes alles 20.10.2017, st pärast hageja poolt hagi esitamist (tl 58), mitte aga vahetult peale võlatunnistuse allkirjastamist, puudub alus järeldada, et kostja 1 allkirjastas võlatunnistuse ainult väidetava hirmu, vägivallaga ähvardamise ja sundolukorra tõttu. Samuti võtab kohus arvesse, et võlatunnistusele on tehtud kostja 1 poolt omakäelised parandused (punkti 1 summa 25385 maha tõmmatud ja kirjutatud asemele 24800, punktis 3.1. +/- kaks nädalat, punktis 3.2. kompromiss 1⁄2 summast ja p 9 mahakriipsustus), milline käitumine oleks sundolukorras allakirjutamise puhul vastuoluline. Tunnistaja Xxxn, kes viibis võlatunnistuse allkirjastamise juures, on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et lepingupunktid, millega Xxx nõus ei olnud, tõmbas ta maha ja tegi sinna omakäelised parandused ning hageja nõustus nende parandustega (tl 151 pöördel). Seega leiab kohus, et võlatunnistus on tehinguna kehtiv.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjate vastuväide, mille kohaselt on võlatunnistusele alla kirjutanud Xxx ainult kui Omale OÜ seaduslik esindaja, mitte aga eraisik ja käendaja. Puudub vaidlus, et Xxx viis võlatunnistuse allkirjastamisel sisse omakäelised parandused ja tõmbas/kriipsutas maha võlatunnistuse ja kohustusega ühinemise lepingu p 9, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täielikku täitmist kas mõlemat solidaarvõlgnikult või ainult ühelt. Samuti on maha tõmmatud/kriipsutatud Xxx nimi võlatunnistuse ja lepingu all ning sellest nähtuvalt on Xxx allkiri üksnes Omale OÜ seadusliku esindaja allkirjastamise kohas. Juurde on kirjutatud „parandus õige“ (tl 18 pöördel). VÕS § 11 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Sellest võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja poolt eelnevalt koostatud ja allkirjastatud võlatunnistuse ja kohustusega ühinemise lepingu on võlatunnistuse osas allkirjastanud ainult kostja 1 ning kostja 2 ei ole hageja ees kostja 1 kohustusega ühinenud.
12.Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, millist liiki võlatunnistusega on 17.06.2017 dateeritud võlatunnistuse puhul tegemist. Konstitutiivse võlatunnistuse osas on Riigikohus 24.03.2017 lahendis 3-2-1-103-16 selgitanud (p 16), et Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik eristada kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust. Esiteks võib konstitutiivseks võlatunnistuseks olla leping, mille pooled sõlmivad mingi majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. Teisalt võib võlatunnistus olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. See tähendab, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev
2-17-12840 kohustus. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Samas lahendis on Riigikohus selgitanud (p 18), et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Kuid samamoodi ei anna alati alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis alust lugeda võlatunnistus deklaratiivseks. Oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Eelnev ei tähenda, et võlatunnistuse pealkiri ja sõnastus oleksid tähtsusetud. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta.
13.Kohus asub seisukohale, et hageja pole tõendanud, et pooltel oli ühine tegelik tahe algse kohus-tuse maksmapanemise tagamiseks ettenähtud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimiseks. Kohus võtab arvesse, et võlatunnistus oli enne kostja 1 poolt allkirjastamist hageja poolt eelnevalt koostatud ja allkirjastatud, samuti ei viibinud hageja isiklikult kostja 1 poolt allkirjastamise juures, vaid tegi seda vahendaja/esindaja kaudu, mistõttu ilmselgelt ei toimunud võlatunnistuse koostamisel eelnevaid vabatahtlikke läbirääkimisi ja arutamisi, mis on iseloomulikud konstitutiivsele võlatunnistusele. Seega on 17.06.2017 võlatunnistuse puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millest tuleneva võlgniku kohustusest vabanemiseks peab võlgnik tõendama, et võlatunnistusega tunnistatud võlg tegelikult puudub. Kohtu hinnangul pole kostjad seda teinud. Võlatunnistuse punktis 1 on võlgniku poolt tunnistatavaks võlasummaks 24 800 eurot. Kostja 1 poolne võlgnevus tuleneb ka asjaolust, et hageja on kostjale 1 ridaelamubokside eest kokku 35585,51 eurot tasunud (15000 + 585,51 + 20000), kuid kostja 1 on tagastanud hageja poolt lepingust loobumise tõttu ainult 10200 eurot, seega võlgnevus 25385,51 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlatunnistusega on tuvastatud kostja 1 võlgnevus hageja ees summas 24800 eurot ja selline summa tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kostja 2 ei ole kostja 1 kohustusega ühinenud, tuleb hagi jätta kostja 2 suhtes rahuldamata.
14.Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on pooled võlatunnistuse punktis 4 kokku leppinud, et kohustuse täitmisega viivitamisel on viivisemääraks 0,066% päevas. Hageja on viivist arvutanud mõlema osamakse puhul maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud osamaksest suurusega 12 692,50 eurot (st 25 385 eurot jagatud kaheks osamakseks). Kuivõrd kohus rahuldab hagi põhivõla 24 800 euro suhtes, siis arvestab kohus ümber ka viivisearvestuse, võttes arvesse, et ühe osamakse suuruseks on 12 400 eurot. Seega on viivisesummaks esimese osamakse puhul 491,04 eurot (ajavahemik 21.07.2017 – 18.09.2017) ja teise osamakse puhul 237,34 eurot (ajavahemik 21.08.2017 – 18.09.2017). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 1 hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 728,38 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
2-17-12840 täitmiseni. Hageja on palunud enda kasuks välja mõista edasiulatuv viivis põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,066% päevas. Kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja viivised põhinõudelt (24 800 eurot) alates 19.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,066% päevas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus kostja 1 suhtes rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja 1 kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
17.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.