Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-557
Tsiviilasi
XXXX’i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik XXXX (isikukood: XXXX, elukoht XXXX,
Võlgniku usaldusisik XXXX (isikukood XXXX, e-post:
Puudutatud isik võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (e-post: [email protected]) Puudutatud isik võlausaldaja Danske Bank AS Eesti filiaal (e-post: [email protected]) Puudutatud isik võlausaldaja WW Capital OÜ (kustutatud) Puudutatud isik võlausaldaja Espak AS (e-post: [email protected]) Puudutatud isik võlausaldaja Swedbank AS (e-post: [email protected])
26.10.2012.a määrusega kinnitas kohus võlgniku XXXX’i pankrotimenetluses lõpparuande, määras lõpetada võlgniku XXXX’i pankrotimenetlus ning algatada tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses XXXX ’i. 26.10.2017.a möödus võlgniku kohustustest vabastamsie menetluse algatamisest 5 aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku XXXX’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) §-le 175 lg 1. 26.10.2012 lõpparuande kinnitamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jäi võlausaldajate tunnustatud nõuete suuruseks, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, 240 236,40 eurot. Võlausaldaja WW Capital OÜ, kelle tunnustatud nõue oli summas 189 626,80 eurot, on 14.12.2015 seisuga äriregistrist kustutatud. Kohus tegi 18.10.2017 ja 30.10.2017 võlausaldaja endisele seaduslikule esindajale järelepärimised võimaliku nõude loovutamise või õiguste taastamise osas, kuid ei saanud nendele sisulist vastust. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul võlausaldaja seaduslik esindaja võlausaldaja õigusi ei taastanud. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajatele kokku 11 248,07 eurot. 12.10.2017.a andis võlgnik kohtule pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlgniku XXXX’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukohad neli võlausaldajat viiest. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Danske Bank AS Eesti filiaal ja Swedbank AS on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku vabastamisega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja Espak AS võlgniku kohustustest vabastamisega ei nõustu, kuna leiab, et võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse jooksul piisavalt tasunud. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees oli 19 790,21 eurot, millest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud 5618,22 eurot. Võlausaldaja oleks nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega juhul, kui võlgnik oleks tasunud võlausaldajale täiendavalt 6445 eurot. Võlgnik selgitas 18.01.2018 seisukohas, et pidas võlausaldajatega kompromissläbirääkimisi, mille tulemusel kolm võlausaldajat nõustusid võlgniku kohustustest vabastamisega ning üks võlausaldaja, Espak AS, võlgniku poolt pakutud kompromisstingimustega ei leppinud. Võlgniku kompromissettepanek nägi ette, et võlgniku sugulased võtavad enda nimele laenu summas 5000 eurot, et võlgnik saaks võlausaldajatele koheselt ära tasuda summa, mida võlgnik oleks muidu võimeline tasuma 2 aastaga ning üks kuu lisaks. Seega oleksid võlausaldajad paremas olukorras, kui näiteks ühe võimaliku variandina kahe aasta võrra menetlust pikendades. Võlausaldaja Espak AS nägemus võimalikust kompromissist erines aga tunduvalt võlgniku reaalsest võimalusest ja tema poolt välja pakutust. Võlgnik täitis omapoolse kompromissi tingimuse ja tasus võlausaldajatele sugulaste poolt laenatud 5000 eurot. Võlgnik selgitas, et on kogu pankrotimenetluse ja võlgadest vabastamise menetluse jooksul töötanud keskmise palga eest. Võlgnik ei ole oma tulusid varjanud ning on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud korralikult makseid usaldusisiku kontole. Lisaks jättis võlgnik võlausaldajatele tasumiseks seadusega võlgnikule tagastamiseks ettenähtud 25% tulust. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik lõpetada tema kohustustest vabastamise menetluse ning vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Käesolevaks ajaks on võlgniku XXXX’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku XXXX’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 12.10.2017.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku, ärakuulamisel osalesid selleks soovi avaldanud võlausaldajad. 12.10.2017.a andis võlgnik XXXX’i kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku XXXX’i võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Danske Bank AS Eesti filiaal ja Swedbank AS on avaldanud, et neil ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja Espak AS vaidles taotlusele vastu leides, et et võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse jooksul piisavalt tasunud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on kogu menetluse kestel täiskohaga töötanud ja täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud kokku 11 248,07 eurot. Võlgniku suurim võlausaldaja WW Capital OÜ on 14.12.2015 seisuga Äriregistrist kustutatud. Kohtule teadaolevalt ei ole nõue loovutatud ning võlausaldaja seaduslik esindaja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul ega hiljem taastanud võlausaldaja õigusi. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et võlgnik on tegelenud perioodiliselt mõistliku tulutoova tegevusega ja teinud usaldusisikule väljamakseid, kohustused võlausaldajate ees on arvestatavas ulatuses vähenenud. Seega on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Kohus ei nõustu võlausaldaja Espak AS seisukohaga, mille kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse kestel piisavalt tasunud. Võlgniku võlgnevus Espak AS ees oli enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist 19 790,21 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik võlausaldajale tasunud kokku
3689,44 eurot ehk 18,57% kogu võlgnevusest. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires ja mõistlikus ulatuses vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku XXXX’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb XXXX’i tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.